Kas ajalehtedesse investeerimine on riski väärt?

Sellele vaatamata leidub analüütikute seas üha enam neidki, kes näevad pimedusse mattunud tunneli lõpus taas koitmas üht valguskiirt.

Mõistmaks, et lootus kunagi hiigelkasumeid tõotanud tööstusharu jaoks pole lõplikult kustunud, piisab kui vaadata, kuidas on viimasel kümnendil käitunud maailma trükimeedia ühel suunanäitaja New York Timesi ja teiste seas USA Todayd välja andva ning USA ühe suurima ajalehtede kirjastaja Gannetti aktsiad.

Mõlema meediahiiu aktsiagraafiku tootluskõverad on äravahetamiseni sarnased. Kui 10 aasta lõikes on kumbki tänini tubli 50% miinuses, siis viimase paari aastaga on tõus olnud märkimisväärne - Gannett on rallinud enam kui 75% ja New York Timesi aktsia on tootnud samal perioodi investoritele enam kui 35%. Tänavugi on mõlemad ettevõtte aktsiad turukeskmist löönud, kerkides vastavalt 5 ja 10%.

Reklaamitulu sügavas languses

Seda vaatamata sellele, et USA ajalehetööstuses on viimase kümnendi jooksul väljaannete päevatiraažid langenud 17% võrra ja reklaamitulu on kukkunud enam kui 50%. Üldine reklaamiturg on samuti kõike muud kui paljulubav. Nii trükiväljaannete müük kui väljaannete paberreklaam on jätkuvalt püsivas langustrendis, langedes aasta esimese kolme kuuga 3,1% ja 11,3%. Magna Global prognoosib, et ajavahemikus 2014.-2019. aasta kukub ajalehtede reklaam veel 33%.

Nii News Corpi Wall Street Journali kui New York Timesi digitaalreklaami kasv ei suuda jätkuvalt korvata paberreklaami nõrkust. Millest siis ikkagi investorite hiljutine optimismipuhang? Üks peamine põhjus on sisu lukku keeramine - kui läinud kümnendil kadus investoritel viimnegi usk sellesse, et aastatega tasuta sisuga ära hellitatud lugejad kord veebisisu eest maksma hakkavad, siis nüüd on online-sisu ees tasumine muutunud märkamatult igapäevaseks.

Vaatamata sellele, et erinevate uuringute järgi on maksumüürid võrdlemisi pehmed ja suur hulk väljaandeid pakub endiselt sisu tasuta, usuvad analüütikud, et priilt jagatava kvaliteetsisu aeg on lõplikult ümber saamas. Väljaannetele tähendab aga töötav online-tellimuse mudel garanteeritud rahavoogu, mis võib ajapikku hääbuva paberlehe kaotused korvata.

New York Timesi maksvate digitellimuste arv kerkis mullu 910 000 peale ja kasvas aastaga 20%. Tänavu esimeses kvartalis tegi ettevõtte teatel osaliselt tänu sotsiaalmeediast tulevale veebiliiklusele digitellimuste kasv kahe aasta suurima tõusu ja kerkis 47 000 kasutaja võrra.

Püüdmaks rohkem noori lugejaid, lõpetas ettevõtte läinud kuul raha küsimise oma mobiilirakenduse NYT Now eest. New York Timesi tegevjuht Mark Thompson märkis kvartali tulemusi kommenteerides, et suurem auditoorium omakorda aitab suurendada reklaamitulusid. Tellimuse-põhisele mudelile on edukalt panustamas mitmed teisedki globaalsed meediafirmad alates Gannettist ja lõpetades Financial Timesi või kasvõi Eesti kohalike lehtedega.

Lisaks sellele on investoritesse optimismi süstinud seegi, et halbade uudiste laviin paistab olevat nüüdseks vaibunud. Valusad kulukärped käsikäes suurkoondamistega on tehtud ja samal ajal on võetud fookus digitaalsisu pakkumisele, olles samal ajal ka sisu osas aina enam tellijate personaalsele huvile orienteeritud.

Samal ajal kui New York Times ja mitmed teised väljaanded on oma muid ärisid koomale tõmmanud ja keskendunud põhitoote online'i viimisele, on mitmed teised kirjastajad oma tulubaasi mitmekesistanud ja püüdnud järkjärgult vähendada sõltuvust nn vana meediaga seotud toodetelt ning reklaamituludest.

Kasumid pole kõneväärtki

Olgugi, et digitellimused on mõningast paberväljaannete langust tasandanud ja tegevjuhid raporteerivad jõulisest veebi kolimisest, on suurematest edusammudest veel kaugelt liiga vara rääkida. New York Timesi reklaamitulust moodustab digitaalse osakaal praeguseks 28,2%, mis on sektori kohta tublisti üle keskmise (18%) näitaja. Nii mõnelgi juhul jääb see aga vaid 10% ringi.

Teine sektorit kammitsev häda on kokku kuivanud kasumid. USA seitsme suurima trükiväljaande neto tegevustulud olid esimeses kvartalis 21 miljonit dollarit. Palju paremini ei ole läinud ka neile järgnevatel Digital First Medial, Advance'il ja Warren Buffetti osalusega Berkshire Hathaway Medial.

Finantsblogi Seeking Alpha rehkenduste järgi oli 10 suurima ajalehefirma puhaskasum esimeses kvartalis kokku mitte enam kui 50 miljonit dollarit. Võrdluseks, 2005. aastal oli ainuüksi Gannetti puhaskasum 1,8 miljardit dollarit.

Nõrgad numbrid muudavad omakorda keerulisemaks nutiseadmetesse liikunud auditooriumi püüdmisesse investeerimise. Seda enam, et paljudel meediafirmadel on endiselt kanda võlakoorem. Investeerimata aga ei saa, sest meediauuringutega tegeleva Pew Research Centeri teatel tuleb 50 USA suurimast uudistevahendaja veebiliiklusest juba praegu suurem osa mobiilseadmetel mitte arvutitest.

Facebook juhib digitaalset reklaamiturgu

Oma online tuludest teenivad uudisteorganisatsioonid lõviosa display-reklaamidelt, kuhu alla kuuluvad bännerid ja videoreklaamid. Sellegipoolest teenivad uudistekanalid sellelt Facebookiga võrreldes vaid raasukesi. eMarketeri hinnangul teenis Facebook mullu display-reklaamilt 5,3 miljardit dollarit, mis moodustab kogu 22,2 miljardi dollarilisest turust pea veerandi.

Laias laastus teise neljandiku reklaamitulust nopivad kamba peale Google, Yahoo, AOL ja Twitter. Ülejäänu pärast tuleb uudiste väljaannetel võidelda aga tuhandete teiste veebilehtega. Kogu USA reklaamiturust moodustab digitaalse osakaal 28%, kuid selle tähtsus on järjepidevalt kasvanud. Mullu kerkis digitaalreklaami maht 18%, 50,7 miljardile dollarile. Ainuüksi see trend muudab uudisekanalite jaoks veebiplatvormidesse investeerimise vältimatuks.

Oleks julge loota, et väga volatiilsete ajalehtede aktsiate jaoks saabuks nii pea läbimurre. Küll räägivad sektorisse investeerimise kasuks ajalooliselt võrdlemisi odavad hinnatasemed ning lootus, et üha suurem hulk lugejaid on valmis sisu eest tasuma ning praegused investeeringud hakkavad end lähiaastatele tagasi teenima. Nende jaoks, kes põrgulikku volatiilsust ei karda, on kõige mõistlikum panustada just sektori liidritesse, mille ärid on rohkem hajutatud.

Ajalehekirjastajatel pole USAs parimad ajad | Create infographics