Metsa- ja puidusektor kasvab majandusest kiiremini

Eesti majandus kasvas eelmisel aastal 3,4%. Sellest töötleva tööstuse kesmine kasv oli 4,6%, kuid puidutööstuse lisandväärtus kasvas 2,5-3,3 korda kiiremini, kirjutab 16. juuni Äripäeva Tööstuse kuukiri.

2014. aasta statistika andmetel moodustab metsa- ja puidusektor, sh metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus, Eesti SKPst 5,3%, selgus metsa- ja puidutööstuse liidu ülevaatest. Omakorda puidu- paberi- ja mööblitööstuse osakaal töötleva tööstuse lisandväärtuses on 23,7%.

Ettevõtete kogumüügi puidu- ja paberitööstus, mööblitootmine ning metsamajandus moodustas 2,9 miljardit eurot. Seejuures puidu-, paberi- ja mööblitööstus moodustas töötleva tööstuse müügitulust 21%, olles sellega suurim tööstusvaldkond. Puidutööstus on sellega üks Eesti kiiremini areneva lisandväärtuse kasvuga majandusharusid ja suurema käibega tööstusharusid.

Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Ott Otsmann tõi esile kaks põhjust, miks kohaliku puidutööstuse lisandväärtuse kasv on olnud kiirem kui Eesti majanduses keskmiselt. “Oleme toodete väärtusahelas üles liikunud,” nimetas ta ühe. Seda näitab asjaolu, et kogu lisandväärtus on kasvanud rohkem, kui on olnud summaarne mahukasv. Tõusnud on näiteks höövelmaterjali, ehituskomponentide, elementmajade ja graanulite osakaalud.

Teine põhjus on taastuva materjali nõudluse kasv

“Puitehitiste turg on Euroopas on kõva arengu läbinud. Samuti areneb taastuvenergeetika,” ütles ta.  Ka edaspidiseks on Eesti ettevõtetel arengupotentsiaali puitmaterjalide väärindamisel. Näiteks on ehituses kasutatavaid konstruktsioonielemente, mida saame toota lisaks tänastele.

Otsmann tõi välja, et areneb insenerpuidu tootmine, mis lühidalt ja lihtsamalt öelduna tähendab seda, et puitmaterjal ja inseneriteadmised pannakse kokku ning valmistatakse tooted, mida kasutatakse hoonete ehitamisel. Ilmekas näide on ristkihtpuit ja liimpuitkomponendid, mille edukas areng võimaldab ehitada järjest kõrgemaid ja suuremaid puitmaterjalil baseeruvaid hooneid. Tootjad otsivad pidevalt uusi võimalusi.

“Juba on tehtud investeeringud, et toota peenemast ja lühemast puidust saematerjale ja väiksemõõdulisi komponente,” rääkis Otsmann.

Et säilitada kasvu, on oluline pidev areng

“Eesti on väike maa. Peame pidevalt arvestama suuremate konkurentidega nagu näiteks Soome ja Rootsi. Me ei saa pakkuda nii suuri mahte, selle võrra aga on meie tootjad efektiivsemad ja paindlikumad,” ütles Otsmann.

Võib prognoosida ka edasist summaar­se lisandväärtuse kasvu järgnevatel aastatel. Seda nii mahukasvu tõttu kui ka toodete liikumisel väärtusahelas ülespoole. Puittoodete tootmine annab võimaluse taastuval ressursil põhinevate materjalitehnoloogiate arenguks ning puidu biomassi kasutamine taastuvenergeetika arenguks. Eestis paiknev kohalik ressurss vähendab puidutööstuse toormeriski võrreldes tööstusharudega, mis baseeruvad importtoormel. Seda aga vaid juhul, kui metsakasutuse regulatsioonid on orienteeritud metsade kestlikule majandamisele.

2015. aastaks võib prognoosida sektoris summaarset mõõdukat mahu- ja käibekasvu ning lisandväärtuse kasvu, mis erinevatelt ettevõtetelt saadud koondhinnangul jääb keskmisena 10% piirimaile. Turud ei ole nii head kui eelmisel aastal ja seega oleks 10% kasv juba väga hea saavutus. Kuna mehaanilisse töötlemisse ja graanulitootmisesse on investeeritud ja jätkuvalt investeeritakse, on summaarne käibekasvu prognoos üsna tõenäoline.

Lühiajastatistika andmetel kasvas puidu tarbimine energiatootmisel 2014. aastal keskmiselt 13,3%. Kokku kasutati erinevaid energiapuidu sortimente ja energiatooteid 4,5 miljonit m³, mille primaarenergia sisaldus on ligikaudu 9 TWh. ENMAK 2030+ eelnõus on puidukasutuse potentsiaal energeetikas hinnatud 18 TWh-ni aastas. 

Investeeringud kogu metsa- ja puidusektoris kasvasid ligi viiendiku võrra, sealjuures puidutööstuses 50%. Töökohtade arv sektoris 2014 ei kasvanud. Keskmisena oli sektoris kokku 34 800 töökohta, mis on 0,3% vähem kui 2013. aastal.