Elering esitas täna ilma Soome koostööpartnerita investeerimistaotluse Eesti ja Soome regulaatoritele gaasiühenduse Balticconnector ja selle efektiivseks toimimiseks vajalike Eesti-Läti gaasiühenduse tugevduste rajamiseks, teatas Elering.
- Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi imestas, miks Soome gaasiettevõte Gasum ei tulnud nende investeerimistaotlusega kaasa. Foto: Andres Haabu
„Kahjuks esitas Elering investeerimistaotluse hetkel üksi vaatamata korduvatele läbirääkimistele Soome gaasiettevõttega Gasum liikuda Balticconnectori projektiga kahe riigi peaministrite poolt kokku lepitud ajakava alusel,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. „Raske on mõista Gasumi motiive investeerimistaotlusega mitte kaasa tulla, kuigi antud projekti turutest on näidanud turuosaliste suurt huvi ühenduse vastu. Samuti on antud ühendus eelduseks ühise Balti-Soome gaasituru loomisele, et luua gaasiturul reaalne konkurents ja tõsta mõlema riigi gaasivarustuskindlust,“ kommenteeris Veskimägi pressiteate vahendusel.
Toetuse taotluste esitamine Balticconnectori rajamiseks ja Eesti-Läti gaasiühenduste tugevdamiseks 2015. aasta Euroopa ühendamise rahastu teise vooru lähtub Eesti ja Soome peaministrite eelmise aasta novembris sõlmitud kokkuleppest, mis seadis eesmärgiks Balticconnectori valmimise hiljemalt 2019. aastaks.
Järgmise sammuna on Eleringi eesmärk esitada Euroopa Komisjonile taotlus Balticconnectori ehituse kaasrahastamiseks 75 protsendi ulatuses sellel aastal käivituvast Euroopa ühendamise rahastamisvoorust.
Lõplik investeerimisotsus sõltub mitmest asjaolust. Kõige olulisemad on gaasituru avamine Soomes ja Euroopa ühendamise rahastu toetuse ulatus.
Balticconnector koosneb 81 km merealusest gaasi ülekandetorust, 22 km pikkusest Soome maismaal paiknevast gaasi ülekandetorust ning 47km pikkusest Eesti maismaal paiknevast gaasi ülekandetorust koos gaasivoogusid võimaldavate kompressorjaamadega mõlemal pool Soome lahte. Balticconnector võimaldab Eesti ja Soome ülekandevõrkude vahelisi gaasivoogusid kuni 7,2 miljonit kuupmeetrit ööpäevas.
Balticconnectori maksumuseks on kavandatud 250 miljonit eurot, millest Eesti osa maksumus oleks 130 miljonit eurot. Eesti-Läti vahelise ühenduse tugevdamine läheb maksma 35 miljonit eurot. Ehituskulud on kavas jaotada Eesti ja Soome vahel vastavalt investeeringute geograafilisele paiknemisele.
Seotud lood
Eleringi esimese kvartali majandustulemused ületasid mulluseid, teatas ettevõte.
Võidujooks LNG-terminali rajamiseks sai uue pöörde – kui Eesti mängiti sügisel Euroopa Liidu rahastamisvoorust välja, asusid leedukad hoogsamalt turgu haarama.
Energeetikavaldkonnas peaksid olema kõige eelistatumad projektid, mis teenivad nii Eesti energiajulgeolekut kui ka majandust, kirjutab riigikogu liige Kalev Kallemets (Reformierakond).
USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutudaaktsiaturgudel investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiksKamala Harrise võit ja tema administratsiooni otsused puhta energia-, regulatiivsejärelevalve-, eluasemetoetuste- ja kanepitööstuse osas mõjutada aktsiaturge.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele