Kapost erasektorisse probleeme lahendama

Meeste politseitaust meelitas ligi erinevaid nõuküsijaid ja abivajajaid. Vainu sõnul ajendas neid tänavu kevadel osaühingut Probleemilahendused asutama asjaolu, et teda ja kaasomanikke teatakse nende tausta tõttu - Eesti on väike. "Pidevalt pöörduti meie poole erinevate probleemidega. Samas, et asi oleks juriidiliselt korrektne ja saaksime seda teenust tõesti ka osutada, otsustasimegi, et teeme OÜ," rääkis Vain.

Konkurente on värsketel probleemilahendajatel Vainu sõnul palju, aga kui leidub inimesi, kes tahavad teenust just nende taustaga inimestelt, miks mitte siis seda teenust osutada. Ja taust on meestel tõesti muljetavaldav, kuivõrd Tikerpe ja Vain on töötanud kõrgetel kohtadel kaitsepolitseis ja Vain ka Ida-Viru prefekti ülesannetes ning nõustanud politseiameti peadirektorit.

Kui ühest probleemilahendajate kliendist Uku Russ Ilvesest on Äripäev kirjutanud, siis Vainu sõnul on neil olnud ja on ka praegu veel kliente. "Ütleme nii, et väga suuri juhtumeid meil veel pole, aga mis puutub sellesse ettevõttesse, siis mina olin meist kolmest kõige skeptilisem, et kas me ikka sellele turule ära mahume ja kas meil on midagi pakkuda. Aga tundub, et ma võib-olla isegi eksisin skeptiline olles," rääkis Vain.

Odavamad kui advokaadid

Meeste verinoor firma tegeleb Vainu sõnul kohtueelsete asjadega, kuivõrd keegi neist pole vandeadvokaat. "Meie poole pöördutakse küsimustega seinast seina täiesti. Suuremalt jaolt tsiviilküsimustes, aga on pöördunud ka inimesed, kes teavad meie tausta pigem kriminaalasjades," selgitas ta. Vain lisas, et pigem pöörduvad nende poole kannatanud kui kahtlustatavad või süüdistatavad.

"Ma arvan, et kõigi eelduste kohaselt mängib siin rolli ka hind, kuna advokaadibüroodest oleme me loomulikult odavamad," iseloomustas Vain värsket ettevõtet. "Kuna meil kõigil on ka muu töö või tegevusala, siis me võime lubada endale natuke madalama hinnaga teenust," märkis ta.

Küsimusele, et huvitav oleks teada, kuidas endised kaitsepolitseinikud probleeme lahendavad, vastas Vain, et ikka absoluutselt seaduse piires. "Ega me mingit uut jalgratast leiutanud pole," teatas ta. Ajakirjaniku viite peale kunagisest kapotööst tekkinud ja kindlasti muljetavaldavast kontaktidepagasist sõnas Vain, et kui neil on vaja nõu küsida, siis muidugi ei näe ta probleemi oma kontaktide kasutamises.

Pundis skandaalne Tikerpe

Probleemilahendajate taust on aga olnud kohati ka vastuoluline, ühte triost võib nimetada lausa kurikuulsaks. Nimelt on kõige skandaalsem mees ses tiimis Tikerpe. Kunagi kapo ridades korruptsiooni väljajuurijana tegutsenud Tikerpe pöörles eelmisel kümnendil aastaid nn Panovi pistise- ja ka rahapesuafääris. Kusjuures omal moel sattusid sellesse skandaali korraks ka Vain ja Altpere.

Meenutame omaaegset kõmulist protsessi. 2001. aasta lõpus Tallinna abilinnapeaks saanud Vladimir Panovi süüdistati aastaid pistise vastuvõtmises vee-ettevõtte Kakumäe Võrgud (praeguse nimega Tehnovõrkude Ehituse OÜ) juhatuse liikmetelt Tikerpelt ja Andres Davõdovilt. Viimane oli ülikasumliku Kakumäe Võrkude üks omanikest. Osaluse Kakumäe Võrkudes (tehingu ajal kandis ettevõte nime Apollo Baltic) ostis Davõdov Panovilt ja see tehing saigi pistisesüüdistuse aluseks, kuna osa tasu ettevõtte osaluse eest oli lepingus seotud sellega, et ettevõttest pidi saama Tallinna lepingupartner. Kuigi viimast ei juhtunud, kanti Panovile kogu raha üle ning sellest kasvaski pistisesüüdistus. Skandaalne tehing tegi Davõdovist igatahes hoobilt Kakumäe kuninga, sest ettevõte sai aastateks ainuõiguse varustada Kakumäed ehk eriti kiiresti arenevat piirkonda vee ja kanalisatsiooniga.

Tikerpet ja Davõdovit süüdistati lisaks pistiseasjale ka rahapesus suures ulatuses. Süüdistuse kohaselt riisus Davõdov Maapangast miljoneid kroone ja see raha jõudis lõpuks mööda firmade rägastikku ka Kakumäe Võrkudesse.

2003. aastal bravuurikalt alanud kohtuprotsess Panovi, Tikerpe ja Davõdovi vastu kestis aastaid, ent kuivas tasapisi kokku, kuni lõpuks mõisteti kohtualused järgemööda kõiges õigeks, sest tõendid osutusid aastaid veninud protsessis ja vahepeal muutunud seadusandluses ebapiisavaks. Tikerpe ütles 2008. aastal pärast õigeksmõistvat kohtuotsust Äripäevale, et ta oleks oma õigusabikulude eest saanud osta Audi maasturi.

Endised Arkaadia-mehed

Küll aga sai Tikerpe ja Panovi krimiprotsess muu hulgas kuulsaks selle poolest, et üks asja kohtunikest, Ardi Šuvalov, jäi vahele Davõdovilt kohtuprotsessi ajal altkäemaksu võtmise katsega ning pidi vangi minema. Veel pälvis protsess tähelepanu sellega, et Tallinna linnakohtu kohtunikud taandasid end asjast, kuna Tikerpe on nende kolleegi, kohtunik Merle Partsi abikaasa. Värske erasektori probleemilahendaja Tikerpe ja kohtunik Parts on abikaasad senini.

Kakumäe Võrkude krimiprotsessi jooksul vahistati uurimise ajal ajutiselt ka Altpere, kes osutas veefirmale juriidilisi teenuseid. Läbiotsimiste käigus Altpere firmades leiti muu hulgas, et väidetavalt Kakumäe Võrkude nõustamiseks kasutatud Altpere ettevõte OÜ Trax Teenused oli 2002. aastal laenanud 100 000 krooni Vainule ajal, mil Vain kaitsepolitsei ja Ida-Viru prefekti ülesannete vahel mõne kuu erasektoris töötas. Vain põhjendas toona, et laenas oma hea sõbra Altpere firmalt raha auto ostmiseks. Igatahes kajastas Äripäev siis, kuidas skandaalne veefirma Kakumäe Võrgud on ekskapokaid abistanud. Altpere ja Vain kriminaalasjas mingit süüdistust ei saanud.

Kõmulise Panovi kohtuprotsessi algusajal 2003. aastal paistsid Altpere ja Tikerpe silma ka oma kinnisvaraäriga. Nimelt kirjutas Äripäev toona, kuidas avalikkuse tähelepanu vältivate Arkaadia-meeste ehk kinnisvarafirma Arkaadia Haldus omanike äri kogub tuure Tallinnas ja Valgas. Arkaadia Halduse omanikud olid kinnisvaraärimees ja hilisem praamikuningas Olav Miil, Toomas Laan, Altpere ja viimase koolivend Alo Rauk. Ettevõttele pandi alus juba 1990ndatel ja Laan on Äripäevale kirjeldanud, et alguses oli omanike seas ka Tikerpe koos oma raamatupidajast ema Õie Tikerpega. Alates 2008. aastast on Arkaadia Haldus jäänud vaid kahe mehe - Rauki ja Laane - omandusse.

Mis veel Tikerpet puudutab, siis pahandusse sattus ta juba kaitsepolitseist lahkudes 2001. aastal. Nimelt oli ta väidetavalt pistnud oma taskusse nn agenditasusid, mis on politseis mõeldud politseinike poolt oma informaatorite tasustamiseks. Legendaarne endine kriminaalpolitseinik Koit Pikaro nimetas Tikerpet 2002. aasta sügisel Eesti Ekspressis koguni vargaks: "Tikerpe on varas! Ta on pärast kapost kingasaamist töötanud vist kolmes-neljas kohas ja igalt poolt kinga saanud."

Erinevalt Vainust olid Tikerpe ja Altpere ajakirjaniku telefonikõne peale tõrksad ega soovinud suhelda.

Vain oli Indrek Põdra tööriist

Aare Vain figureeris nn Indrek Põdra afääris, kus osa Krediidipanga aktsiate kaaperdamisürituse käigus sai Vain Põdralt erinevaid ülesandeid.

Moskva Panga omandusest välja libisenud ligi kolmandiku Krediidipanga aktsiate tagasisaamise aktsiooni vedasid Vene sidemetega ärimees Oleg Smoli ja Põder, neid rahastas selles Põdra kohtutoimiku andmeil Moskva Pank. Vainu roll asjaosaliste ütluste põhjal oli operatsioonis pigem käsutäitja oma, näiteks vahendas ta dokumente ja püüdis aidata meediasse mõnd sobiva sisuga artiklit sokutada.

Indrek Põder on süüdi mõistetud altkäemaksu võtmises ja riigisaladuse avaldamises, ta kannab karistust vanglas. Aastaid korruptsioonikuritegusid uurinud Põder sai kurikuulsaks sellega, et pakkus kapo sildi all kurjategijatele kaitset ja küsis selle eest raha. Kohus mõistis temalt lõpuks mh välja 200 000 eurot. Põder peaks vanglast vabanema järgmisel aastal.

Vain ütles nüüd, tagantjärele, Äripäevale, et Põdra afääri õppetund oli tema jaoks lihtne: ära usalda inimest, isegi mitte siis, kui ta töötab sellises kohas, nagu Põder tol ajal töötas (kaitsepolitseis - toim). "Mina tegin seda täiesti heas usus ja igal minu tegevusel olid taga lepingud ja allkirjad. Ma tegelikult usun tänaseni, et me ajasime õiget asja, aga loomulikult ei sobi kuidagi kokku töötamine sellises organisatsioonis (kapos - toim) ja kõrvalt teise asja ajamine, kust ta (Põder - toim) väidetavalt sai ka tulu," rääkis Vain. Ta lisas, et saab ainult endale ette heita, et oleks pidanud rohkem süvenema ja nägema tervikpilti.

Ekskapokad võtsid üle skeemitajate rikutud fotoäri

Pärast seda, kui Tallink tööjõuäri skeemi ilmnedes Uku Russ Ilvese ettevõttega Merefoto lepingu lõpetas, jäi Ilves oma firmaga toimetama veel Peterburi liini laevadele. Merefoto osutas teenust Küprosel registreeritud Vene ettevõttele St. Peter Line.

Kuna Ilves sattus aga raskustesse ning jäi lisaks ka skeemimeistrite terrori alla, pöördus ta ekskapokate Aare Vainu ja Priit Tikerpe ning jurist Priit Altpere poole. See trio nägi omakorda võimalust võtta muu hulgas üle Ilvesest ripakile jääv leping Venemaa laevafirmaga.

Aprillis asutasid Vain, Tikerpe ja Altpere Marinephoto OÜ - tõlkes Merefoto. Äripäevale teadaolevalt sõlmisid St. Peter Line ja Marinephoto omavahel lepingu mai alguses. Lepingus kirjeldatakse poolte õigusi ja kohustusi alates fototeenusele seatud nõuetest ja vara hoidmisest kuni selleni, et laevafirma tagab omal kulul fotograafide majutamise ühes kajutis ning toitlustamise koos laevaperega. Lepingus on toodud ka see, et laevafirma maksab Marinephotole teenuse eest igakuiselt 60% fototeenuste käibest. Laevafirma poolt allkirjastas lepingu ettevõtte peadirektor Sergey Kotenev ja Marinephotost juhatuse liige Vain.

Vain selgitas Äripäevale, et kuna oli selge, et Ilves seda allesjäänud fotoäri jätkata ei suuda, nägid nad võimalust ise kätt proovida. Nii võttis Vain enda sõnul ise laevafirmaga ühendust, tutvustas oma visiooni, selgitas olukorda Ilvese firmaga ja pakkus koostööd uue ettevõttega.Siiski sai Vainu sõnul neile väga kiiresti selgeks, et nad ise fotoäri ajama ei hakka ja sel nädalal vormistati ettevõte juba uuele omanikule. Marinephoto on Äriregistri andmeil liikunud noore Valgamaa naise Marlen Paavo (27) omandusse.

"Müüsime firma koos kehtiva fototeenuse lepinguga ära. Tehingu detaile ei pea me võimalikuks avaldada, aga midagi kahetseda meil küll pole, sest meie osutame eelkõige õigusabi teenuseid ja selles asjas suutsime päästa ühe toimiva teenuse kindlast surmast," sõnas Vain. Ta lisas, et loodab, et uued Marinephoto omanikud arendavad teenust edasi ning on edukad.