Eurogrupp jätkab ilma Kreekata

18 riigi rahandusministrid jätkavad nüüd veel täna juba ilma Kreekata arutelusid, kuidas ülejäänud rahaliitu võimaliku turbulentsi vastu kindlustada ja stabiliseerida.

„Kahetsusväärselt, hoolimata jõupingutustest kõigil tasanditel ning kogu eurogrupi toetusest, lükkas Kreeka valitsus selle ettepaneku (Kreeka laenuandjate IMFi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni ühise ettepaneku – toim.) tagasi ja katkestas 26. juuni õhtul ühepoolselt läbirääkimised,“ nentisid ministrid eurogrupi ühisavalduses, millele ainsana ei nõustunud alla kirjutama Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis.

Abiprogramm lõpeb

Avalduses ei jäeta kahtlust, et Kreeka abiprogramm lõpeb 30. juunil. Kreeka 5. juulile kavandatud referendumi ajaks ei ole Kreekal seega enam abiprogrammi.

Silmnähtavalt ärritunud Jeroen Dijsselbloem ütles eurogrupi kohtumise järel ajakirjanikele, et Kreeka kreeditoride poolelt üritati kompromissi leida kuni viimase hetkeni. Veel eile õhtul käisid kõnelused, kuni Kreeka poole esindajad korraga välja kutsuti, et informeerida neid Kreeka valitsuse otsusest korraldada referendum.

„See lõpetas kõnelused,“ ütles Dijsselbloem. „Kreeka valitsus oli otsustanud meie ettepanekule reageerida negatiivselt.“

Dijsselbloem ei osanud öelda, mille üle kreeklased nüüd referendumil hääletama hakkavad. Sest lõplikku ettepanekut Kreekale laual ei olnud – läbirääkimised alles käisid ja oleksid võinud veelgi jätkuda.

Teine asi on Kreeka valitsuse usaldusväärsus. Kui eurogrupi teised rahandusministrid Yanis Varoufakiselt küsisid, mis saab juhul, kui Kreeka valijad referendumil „jah“ ütlevad, vastas Kreeka rahandusminister, et siis on valitsus valmis abiprogrammi tingimused ellu viima.

Dijsselbloemi sõnul ei ole seda võimalik sellisest valitsusest uskuda, mis on abiprogrammi nii teravalt kritiseerinud ning soovitanud ka referendumil hääletada kreeditoride nõudmiste vastu.

Usaldust ei ole

„Meie senine kogemus näitab, et ainus viis, kuidas abiprogramm töötab, on valitsuse toetus sellele,“ ütles Dijsselbloem.

Dijsselbloemi sõnul mingeid lihtsaid programme lihtsalt ei ole. „Kui Kreeka valitsus ei suuda seda tõde aktsepteerida ega seda oma valijatele edasi öelda, siis on neil probleem usaldusväärsusega.“

Eurogrupp kogunes nüüd uuele kohtumisele, et arutada edasisis samme rahaliidu kindlustamiseks võimaliku turbulentsi vastu.

Kreeka tahab kõnelusi jätkata

Yanis Varoufakis aga jäi aga ajakirjanikele selgitama Kreeka valitsuse nägemust.

Kreeka valitsuse vastuseisu kreeditoride pakutule põhjendas Varoufakis sellega, et see ei andud Kreekale mingit lootust majanduskriisist välja saada. Ikka on laual samasugused meetmed, mis siiani on osutunud „selgeks läbikukkimiseks“.

Varoufakise sõnul ei olnud Kreeka valitsusel mandaati sellist ettepanekut allkirjastada, mis kreeditorid neljapäeval lauale panid. Nii otsustati küsimus panna rahvahääletusele. Ta andis mõista, et Kreeka valitsus on valmis kõnelusi jätkama, et kreeditorid saaksid ettepanekut parandada ja täiendada. Siis oleks valitsus valmis muutma ka oma soovitust, kuidas referendumil hääletada.

„Siis soovitaksime poolt hääletada,“ ütles Varoufakis.

Varoufakise sõnul ei ole 5. juulile kavandatud referendum rahaliitu kuulumise üle. ELi aluslepingud näevad ette vaid võimalust välja astuda Euroopa Liidust, mitte rahaliidust. Nii on referendum vaid selle üle, kas valijad annavad valitsusele mandaadi kreeditoride pakkumine allkirjastada.

"Kurb päev Euroopale," ütles Varoufakis eurogrupi kohtumiste hoonest lahkudes.