Kohus: Roode oli allutatud Rosimannustele

Avaldame järgnevalt osa Tallinna ringkonnakohtu eilse otsuse põhjendustest. Ringkonnakohtu otsus pole jõustunud ja välisminister Pentus-Rosimannus on juba meediale öelnud, et kavatseb otsuse vaidlustada riigikohtus.

Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et Keit Pentus-Rosimannuse tegevus OÜ Autorollo juhatuse liikme Väino Pentuse suhtes puudutas vaid informatsiooni vahendamist. Tegemist ei olnud oma isa abistamisega, nagu kostja väitis, vaid info kogumisega, otsustamaks, kuidas edasi toimida. Nii tütarühingu asutamist kui ka esimese pankrotimenetluse blokeerimist ei otsustanud Väino Pentus, viimasest sündmusest ei olnud ta oma väidete kohaselt teadlik.

Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei järginud Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus hageja esimest nõuet (nõue, mis puudutas Autorollost tütarfirma kaudu vara väljaviimist – toim) puudutavas osas Väino Pentuse juhiseid, vaid tegutsesid muudest ajenditest lähtuvalt. Asjas on üheselt tõendatud, et mingeid juhiseid nad Väino Pentuselt ega teistelt juhatuse liikmetelt ei saanud.

Maakohus, hinnates hageja väiteid kostjate e-kirjavahetuse ja pangaülekannete (kevadel 2010) kohta, märkis ekslikult, et hageja ei ole neid asjaolusid ja tõendeid seostanud ühegi konkreetse nõudega. See, et hageja on neid seostanud oma kõigi nõuetega, ei võimaldanud kohtul sellist järeldust teha. Seejuures on kohus pangaülekannete puhul asunud lihtsustatult järeldama, nagu oleks hageja pidanud nimetatud toimingutele tuginedes tooma välja kahju, mis nendega tekitati, sest arveldusarve käsutamine ei muutvat isikut „varidirektoriks“ (otsuse kohaselt ei tunnusta Eestis kehtiv seadus ega kohtupraktika varidirektori mõistet ega näe ette, et varidirektoriks saaks pidada isikut, kes teostab ettevõtte pangakontodelt ülekandeid).

Maakohus ei arvestanud, et hageja tugines nimetatud asjaolule vaid muude tõendite kõrval, põhjendamaks oma väiteid selle kohta, et Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus omasid kontrolli OÜ Autorollo üle, millest järelduvalt on nad mõjutanud juhatuse liiget Väino Pentust usaldama neid äriühinguga seotud toimingutes.

Kuigi maakohtu hinnangul ei omanud tähtsust teostatud pangaülekanded, asus ta ülekandeid siiski analüüsima. Kohus möönis, et IP-aadresside kaudu ei ole võimalik tuvastada konkreetset isikut, kes ülekandeid tegi, mistõttu ei ole välistatud, et Väino Pentuselt saadud kasutajatunnustega võisid Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus kõnealuseid ülekandeid teha, kuid leidis samas, et tõendite põhjal on see välistatud. Kolleegium sellise hinnanguga ei nõustu.

Kohus: pole usutav, et riigikogus tegi ülekandeid Väino Pentus

Et ülekannete tegemise aeg ja riigikogu istungi algus kattusid või oli neil kohtu arvates liialt lühike vahe, ei võimaldanud teha sellist järeldust. „Tänapäevaseid infotehnoloogilisi võimalusi arvestades on eluliselt ebausutav, et ülekannete tegemiseks tuli haiglas viibiv Väino Pentus riigikogu ruumidesse. Üksnes Väino Pentuse vastuolulistele ütlustele tuginemine oleks selles osas põhjendamatu,“ seisab ringkonnakohtu põhjendustes.

Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et sarnaselt ülekannetega ei saa enamikku hageja viidatud e-kirju seostada hageja ühegi kahjunõudega. Kostjate e-kirjavahetusest perioodil 20.04.2010-11.05.2010 nähtuvalt tegelesid OÜ Autorollo igapäevase juhtimisega Rain Rosimannus, Siim Roode ja Keit Pentus-Rosimannus, kusjuures Siim Roode oli allutatud Rain Rosimannusele ja Keit Pentus-Rosimannusele. Kõnealustest tõenditest ei saa järeldada, et kostjad oleksid tegutsenud Väino Pentuse palvel ja tema juhiste järgi, selline järeldus oleks vastuolus ka muude tõenditega (mitmete tunnistajate, sh Väino Pentuse ütlustega).

Keit Pentus-Rosimannuse 20.04.2010 e-kiri OÜ Autorollo raamatupidajale Maris Metsisele sisaldab küll viidet OÜ Autorollo asjadega ajutiselt tegelemisele (väidetavalt koos paari nõustajaga), kuid raamatupidamisandmete (varad, võlad, laenujäägid) küsimine viitab siiski üheselt soovile viia eelkõige ennast kurssi äriühingu majandusliku olukorraga.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et neid andmeid oleks vajanud Väino Pentus või et need oleksid talle edastatud. 21.04.2010 raamatupidajale saadetud e-kirjades teatas Keit Pentus-Rosimannus muuhulgas seda, et nad võtsid appi usaldusväärse juristi („Me oleme endale appi võtnud juristi, kes on usaldusväärne inimene ja kellel on täisvolitused teha kogu pilt endale (ja hiljem meile) selgeks. Kuna ta on võetud appi meie enda poolt, siis on oluline, et tal oleks tõesti 100% infost olemas.“). Maakohus märkis siinkohal õigesti, et 21.04.2010 e-kirjast võib järeldada, et jurist ehk Siim Roode oli appi võetud „meile“, s.o Siim Roode pidi nõustama eelkõige Väino Pentust ja tema perekonna liikmeid.

Rosimannuste ja Roode mõju Väino Pentusele näitab kirjavahetus

Kostjate mõju Väino Pentusele ja sellest tulenevatele iseseisvatele otsustele viitab samuti 29.04.2010 e-kirjavahetus Siim Roode ja Janos Sillamaa vahel ning Siim Roode 29.04.2010 e-kiri Rain Rosimannusele ja Keit Pentus-Rosimannusele, samuti Keit Pentus-Rosimannuse 30.04.2010 e-kiri raamatupidajale ning Siim Roode 30.04.2010 e-kiri Janos Sillamaale, Keit Pentus-Rosimannusele ja Rain Rosimannusele, milles teatas, kuhu viia sõidukid, et vältida täiendavaid kulusid ja vaidlusi Nordea pangaga.

Samas kirjas on Siim Roode avaldanud, et täiendavad otsused autode suhtes tehakse lähipäevil: „Autorollo autod – 3, nende osas otsustame esmaspäeval, kelle all ja kuidas me nad tööle saame. Pole põhjust niisama seista lasta.“ Samuti palus Siim Roode endale teatada, kes on kolm lojaalset autojuhti. Siim Roode selgituse järgi: „Nendele tuleb tasuda võimaluse korral vähemalt osa palgast. Ülejäänutel tuleb oodata.“  03.05.2010 e-kirjaga teatas Rain Rosimannus Janos Sillamaale ja Siim Roodele nelja autojuhi nimed, kellele on samal päeval üle kantud palk 5000 krooni.

Maakohus leidis õigesti, et kirjad, milles räägitakse OÜ Autorollo autode edasisest saatusest, on seostatavad hageja esimese nõudega, s.o tütarühingu asutamisega seotud toimingutest tuleneva kahjuga. Nii tunnistajate ütlusi kui muid tõendeid hinnates asus kohus põhjendatult seisukohale, et AutoHills OÜ asutamine ei toimunud OÜ Autorollo juhatuse liikme Väino Pentuse ega ka teiste juhatuse liikmete juhiste alusel.

AutoHills OÜ asutamine ning sellega seotud tehingud tehti eelduslikult Siim Roode ettepanekul, kusjuures silmas ei peetud OÜ Autorollo huve (tehingute tulemusel vabanes Väino Pentus isiklikust käenduskohustusest). OÜ Autorollo sõidukite üleandmine AutoHills OÜ-le, kes seejärel Renaldo Invest OÜ kaudu või ise asus täitma OÜ Autorollo muid kohustusi (sh liisingulepingutest tulenevaid kohustusi) panga ees, toimus eelkõige Väino Pentuse huvides.

Maakohus tuvastas tõendite põhjal õigesti, et AutoHills OÜ asutamisega sisuliselt lõppes OÜ Autorollo majandustegevus. Tütarühingu asutamisega seotud tehingute tulemusel kaotas OÜ Autorollo lõppastmes omandiõiguse varale, mille väärtus oli 176 600 eurot. Kuivõrd tehingud sõlmiti OÜ-le Autorollo kahjulikul viisil (sissemakse tütarettevõttesse ületas oluliselt Kiili Autoveod OÜ sissemakset) ning olid osaliselt näilikud, on viidatud tehingutega tekitatud OÜ-le Autorollo kahju 176 600 eurot, s.o summas, mille võrra äriühingu vara väärtus vähenes. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu järeldusega.

Rosimannuste soov oli olukord endale ja oma  lähikondsetele kasulikul viisil lahendada

Kolleegium ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et kostjat Keit Pentus-Rosimannus ei ole võimalik seostada juhatuse liikme mõjutamisega. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad vastupidist. Pentus-Rosimannuse osalemine juhatuse liikme mõjutamisel on tõendatud sisuliselt samade tõenditega, millele tuginevalt on hageja nõue Rain Rosimannuse vastu rahuldatud. See, et teatud toimingute puhul täitis Rain Rosimannus Keit Pentus-Rosimannusega võrreldes domineerivamat rolli, ei võimalda siiski Pentus-Rosimannust vastutusest vabastada.

Väär on järeldus, nagu vabaneks Pentus-Rosimannus vastutusest ka seetõttu, et ei ole tõendatud, et ta oleks andnud Siim Roodele korralduse tütarühingu asutamiseks. Sellise korralduse andmine ei ole ka Rain Rosimannuse osas tõendatud, mis aga ei tähenda, et puuduks põhjuslik seos juhatuse liikme mõjutamise ja kahju tekkimise vahel. Tõendatud on see, et mõlemad nimetatud kostjad teadsid, milline oli OÜ Autorollo varaline olukord, samuti see, et nende sooviks oli tekkinud olukord endale ja oma  lähikondsetele kasulikul viisil lahendada. Et konkreetse skeemi, kuidas toimida, pakkus välja Siim Roode, ei vabasta juhatuse liikme esmaseid mõjutajaid ÄS § 1671 järgsest vastutusest.

Tütarühingu asutamise kaudu 4 veoki ja 9 haagise mitterahalise sissemaksena asutavale ühingule üleandmine, äriühingu osa pantimine jms ei olnud kindlasti toimingud, mille vastu oleks Siim Roodel (ja advokaadibürool) läbi õigusabilepingu või OÜ Roode & Partnerid osanikuks olemise olnud isiklik erihuvi. Nimetatud kostja huvi tulenes eelkõige siiski õigusabilepingust tekkinud kohustusest ning (eelduslikult) sellega kaasnenud eraldi kokkulepetest kostjatega Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus.

Vaata ka Äripäeva 2012. aasta videointervjuud, kuidas toona keskkonnaministri ametis olnud Keit Pentus-Rosimannus korrutas, et temal pole olnud Autorollo juhtimisega mitte mingisugust seost.