Euroopa Keskpank arutab täna, kas lubada Kreeka keskpangal erakorralise likviidsusabi jätkamist Kreeka pankadele.

- Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi
- Foto: Scanpix/REuters
See abi on panku viimased kuud vee peal hoidnud, kui Kreeka valitsus kreeditoridega abi tingimuste üle vaidles. Panga reeglite järgi saab sellist abi lubada vaid maksejõulistele pankadele tagatise vastu.
„Ainuke, mis määrab“, on väljavaade kokkuleppe sünnist Kreeka ja kreeditoride vahel, ütles reedel Euroopa Keskpanga asepresident Vitor Constancio.
Referendumi „ei“ järel pole Kreekal ei abipaketti ega selget väljavaadet, mis edasi saama hakkab, ehkki peaminister Alexis Tsipras lubas kreeklastele „ei“ vastuse korral kokkulepet juba lähema 48 tunni sees.
Pangad varsti kuival
Et Kreeka pangad saaksid uuesti uksed avada ja majandus hapnikku, on vaja likviidsusabi jätkumist.
Kreeka pangandusliidu juht Louka Katseli ütles reedel, et Kreeka pankade reservidest piisab ehk täna õhtuni või homme hommikuni. Kui keskpank likviidsusabi ei jätka, on võimalik stsenaarium, et Kreekal tuleb finantsüsteemi toimimiseks hakata veksleid emiteerima. See oleks samm lähemale rahaliidust välja.
Praegu arvatakse, et
Euroopa Keskpank annab poliitikutele aega Kreeka referendumi tulemust seedida ja võimalikke järgmisi samme plaanida. Teisipäevaks on juba kavas nii eurogrupi rahandusministrite kui ka valitsusjuhtide kohtumine.
Annab poliitikutele aega
„On selge, et Euroopa Keskpank ei taha poliitilisest protsessit ette rutata,“ märkis Societe Generale SA majandusanalüütik Michala Marcussen. „Seni kuni kõnelused Kreeka valitsuse ja euroala vahel jätkuvad, peame me vähe tõenäoliseks, et Euroopa Keskpank katkestab erakorralise likviidsusabi ja Kreeka pankade juurdepääsu Euroopa Keskpanga likviidsusinstrumentidele,“ vahendas agentuur Bloomberg.
Euroopa Keskpanga juhil
Mario Draghil on täna telekonverents Euroopa Ülemkogu presidendi Donald Tuski, Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Calude Junckeriga ning eurogrupi juhi Jeroen Dijsselbloemiga. Täna Pariisis kohtuvad Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande ütlesid, et kreeklaste otsusega tuleb arvestada.
Kreeka peaminister
Alexis Tsipras ütles referendumi järel, et Kreeka valitsus on juba tänasest valmis läbirääkimiste laua taha naasma. Yanis Varoufakis, kes läinud nädalal antud intervjuus ütles, et nädal aega suletud Kreeka pangad avavad homme probleemideta taas uksed, tänasest enam rahandusministri ametis ei ole.
Valmis kaitseks
Euroopa Keskpank väidab, et pangal on olemas vajalikud instrumendid, et tõrjuda kriisi võimalikku levikut euroala teistesse riikidesse.
Kuivõrd on aga Euroopa Keskpangal tahet ja võimalusi, et ka Kreekale täiendavat abi pakkuda, on tänaste arutelude üks teema. Kreeka pankadele ei ole juurdepääsu kapitaliturgudele, samuti ei ole Kreekale laienenud Euroopa Keskpanga märtsis käivitunud massiivne võlakirjade tugiostuprogramm.
Ainus „eluliin“ on olnud erakorraline likviidsuabi, mida annab Kreeka keskpank Euroopa keskpanga loal. Kui Euroopa Keskpank praegu nädal aega külmutatud olnud likviidsusabi ülempiiri 89 miljardi euro tasemelt ei tõsta, tuleb Kreeka pankadel hakata sularaha väljavõttu veelgi piirama. Praegu on see seatud 60
euro tasemele ööpäevas.
Euroopa Keskpangal tuleb otsus teha olukorras, kus Kreekale ei terenda hetkel kuskilt uut abipaketti.
„Esimene asi, mida me teada tahame, on see, kas erakorralise likviidsusabi ülempiiri tõstetakse. See on absoluutselt kriitilise tähtsusega,“ ütles at GAM UK Ltd investeeringute juht Paul McNamara. „See, mis Kreekas toimuma hakkab, on ikka alles noatera peal.“
Otsustav kuupäev
Tagant kannustab ka järjest lähemale jõudev 20. juuli, mil Kreekal, mis läinud nädalal jättis IMFile maksmata 1,6 miljardit eurot, tuleb lunastada Euroopa Keskpanga bilansist 3,5 miljardi euro väärtuses võlakirju.
See on kõige tähtsam kuupäev, ütles Euroopa Kekspanga juhatuse liige Ewald Nowotny juuni viimasel päeval. Euroopa Keskpank ei tohi rahastada valitsusi ja ei saa leppida sellega, et võlakohustus jääb täitmata. See võib olla kuupäev, mis otsustab Kreeka saatuse rahaliidus.
„Mehhanism, mis käivitab euroalalt lahkumise, on olemas. See juhtub siis, kui lõpeb erakorraline likviidsusabi,“ nentis Deutsche Bank AG ökonomist Marco Stringa. „Ühe liikmesriigi lahkumine oleks euro senise ajaloo suurim kriis.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!