Eesti ostukeskuste turg on üleküllastunud, kinnitab sügisel Äriplaanil esinev Cityconi juht Marcel Kokkeel. "Ma tõesti ei tea, mida uute kaubanduskeskuste arendajad saavutada tahavad," sõnab ta.
- Cityconi juht Marcel Kokkeel ütleb, et Eesti jaekaubandusturg on tasakaalust väljas. Foto: Andras Kralla
Milline on teie prognoos Eesti ja Soome jaekaubandusturule?
Kõik sõltub sellest, mis seisus on majandus üldiselt. Kui tarbijad näevad, et sissetulekud ja jõukus kasvavad, läheb nende kindlustunne üles. Just tarbijate kindlustunne ajab tagant müügimahtude kasvu või langust.
Soome on praegu üks väheseid riike Euroopas, mis on languses, ja ka tarbijate kindlustunne on negatiivne.
Eksport Venemaale kannatab, puidutööstusel on rasked ajad ja nii edasi, kuid asi on kinni ka mõtlemises. Kui inimesed tunnevad, et asjad lähevad vales suunas, siis nad hoiavad end tagasi. See on isekäivituv mehhanism.
Eesti on olnud üks paremate tulemustega üksusi kogu
Cityconi grupis. Asjad on läinud tõusvas joones. Ent nüüd näen ma märke, et tarbijate kindlustunne kahaneb siingi.
Eestis tuleb turule uusi kaubanduspindu – on siin veel kuhugi minna?
See, mis toimub Eesti jaekaubandusturul, on ennekuulmatu! Turule tulevad aina uued hiiglaslikud kaubanduspinnad. Ent nõudlus ja pakkumine peavad olema tasakaalus.
Eesti turg on küllastumas?
Eesti turg on juba kaugelt üleküllastunud! Ma tõesti ei tea, mida uute kaubanduskeskuste arendajad saavutada tahavad või kuidas nad mõtlevad eristuda neist, kes on end juba turul sisse seadnud. Või kuidas kohalikud omavalitsused lasevad sel enesetapumissioonil jätkuda.
Milliseid tulemusi enda keskutele ennustate?
Meil läheb teistest paremini, ja ma ütlen, miks: sest meil on paremad asukohad. Asukoht on see, mis toob inimliikluse – rahvas on justnagu vesi, mis voolab kõige loogilisemat rada pidi. Kristiine ja Rocca al Mare keskus alustasid oma loomulikus keskkonnas tagasihoidlikumalt ja on sestsaati kasvanud. Teine põhjus, miks me jääme ses mängus võitjaks, on ligipääs rahvusvahelisele turule. Seda ei saa kohalikud kaubanduskeskuste spetsialistid pakkuda, ka mitte suurimad neist. Samuti on meil tööl väga head inimesed.
Teil töötab grupis veidi üle 150 inimese, Eestis vaid üheksa. Citycon on enda sõnul laienemiskursil, aga kas teil on Eestis veel kuhugi laieneda?
Ilmselt me enam Eestis ei laiene. Põhjamaad on Eestist suuremad,
Norras või
Rootsis on hulgaliselt võimalusi raha teenida.
Ehk muutub Eesti teile siis kaugeks tülikaks ripatsiks, millest oleks lihtsam vabaneda?
Sugugi mitte. Me vaatame alati kahte asja – tulusid ja riske – ja Eesti keskustel on parim riski ja tulude suhe. Eesti üksus on meie grupiga tihedalt seotud, see on alati olnud meile üks tore ettevõtte osa. Väike küll, aga tore.
Citycon ostis äsja ära Norra suuruselt teise kaubanduskeskuste omaniku Sektor Gruppeni. Miks?
Meile tähendab see kõiki häid asju korraga. Saame rakendada Cityconi filosoofiat kasutada ära suure firma eeliseid ja samas mitte kaotada kohalikku väärtust. Osad funktsioonid - nagu IT, turundus või finantsteenused – saab suurepäraselt tsentraliseerida. Samal ajal säilitavad keskused kohaliku näo. Kui seda kombinatsiooni edukalt silmas pidada, siis tulevad parimad tulemused.
Kuidas te oma kaubanduspindadele üürnikke valite?
Iga ostukeskus peab ennast unikaalselt positsioneerima, tal on oma eripära ja dünaamika. Selle järgi peab segama kokku ka üürnike kokteili. Näiteks piirkond, kus elavad peamiselt vanemad inimesed, erineb täielikult paigast, kuhu on kolinud palju noori. See on muidugi kindel, et mida suurem kaubanduskeskuste omanik ja arendaja sa oled, seda rohkem on sul võimalik üüriliste seast endale sobivad valida.
Kui te nii võimas olete, kas teie dikteerite oma üürnikele tingimused?
Ma tahaksin öelda „jah“, aga see pole tõsi. Kui üks pood ei taha meie keskusesse tulla, siis ei saa ma neid sundida. Ma ei saa näiteks jõuga panna H&M’i tulema, saan ainult pakkuda perspektiivikat lepingut ja soovitada „jah“ öelda. Nii tõimegi esmakordselt Eestisse H&Mi ja Debenhamsi. Tangot saab tantsida vaid paaris.
Milline on teie enda taust?
Olen hollandlane, taustalt jurist, kes on pikka aega jaekaubanduses töötanud ja kelle kinnisideeks on kliendid. Töötasin Hollandi Ahold grupis ja – siis veel Aholdi osalusega – ICAs, mille alla kuulub ka Rimi Baltic. Balti riikidesse jõudsin juba paarkümmend aastat tagasi, kui mu tööandja siin alustas. Enne Cityconi tulekut töötasin suures arendusfirmas, kui sain kõne talendiotsijalt.
Kas teil on põhimõtteid, mille järgi oma tööd teete?
Kliendil on alati õigus. Sa ei saa neid petta ega kohelda neid kui raha teenimise võimalust. Kliendile peab tegema õige pakkumise õiges atmosfääris, naeratus näol. Kui sa nende asjade vastu eksid, siis klient sinu juurde ei tule.
Kuidas on võimalik nõudlikest tarbijaist alati aru saada?
Mina ütlen just alati, et mul on väga lihtne töö. Lõppeks olen ka ise klient ja mul tarvitseb vaid mõelda, kuidas ma tahan, et minuga käitutaks. Inimesi ei ole raske mõista – piisab, kui veeta üks päev Rocca al Mare keskuses ostlejatevoolu jälgides, et näha, miks nad astuvad poodi A ja miks pood B jääb tühjaks. Räägi inimestega.
Kas te teete seda tänini, räägite tavaliste ostjatega?
Jah, teen. Ümbritsevatest inimestest peab iga päev motivatsiooni leidma.
Mis on teie moto?
Äri teevad inimesed. Kui sind ümbritsevad head inimesed, tuleb ka edu. Ja kui sa oled edukas, saad jälle palgata parimaid inimesi.
Marcel Kokkeel esineb Äriplaanil.
Äripäeva esinduslikem konverents Äriplaan toimub 30. septembril ning sellel esinevad mitmed mõjukad ettevõtete omanikud, teiste seas VKG suuromanik Priit Piilmann, Sangari omanik Jüri Kraft, Chemi-Pharmi omanik Ruth Oltjer, puidutööstur Margus Kohava, kinnisvaraettevõtja Jaanus Otsa, reklaamiettevõtja Reet Roos, multitalent Rein Kilk ning Põldma Kaubanduse omanik ja juht Heinar Põldma.
Äriplaanile registreeruda saab siin.
MIS ON MIS? Citycon on Põhjamaade varadelt suurim börsil noteeritud kaubanduskeskuste omanik-arendaja-haldaja ja Mandri-Euroopa avalikult kaubeldavatest operaatoritest suuruselt kolmas.
Seotud lood
Citycon on jõudnud kokkuleppele EfTEN Kinnisvarafond II ASiga Tallinnas asuva Magistrali kaubanduskeskuse müügis.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.