Taxify juht Markus Villigi sõnul on nende uus sõidujagamisteenus osutunud oodatust populaarsemaks. „400-500 inimest on huvi üles näidanud,“ ültes Villig.
- Taxify juht Markus Villig (ees keskel) Taxify kontoris. Foto: Andres Haabu
„Reaalselt oleme nendest suunanud kas taksofirmade alla või iseseisvalt sõitma ligikaudu 150 inimest,“ lisas Villig.
Taxify sõidujagamisteenusele kandideerimiseks piisab juhiloast. Auto saab Villigi sõnul Taxify partneritelt, kelleks on väiksed autorentijad. „Selliseid väikerentijaid, kellel on paar väljarenditavat autot, on Talllinnas sadades,“ ütles Villig, lisades, et koostööd tehakse mitmekümne rentijaga. „Kui meie juurde tuleb (sõidujagamisteenuse – toim) huvilisi, siis suuname nad rentijate juurde, kes saavad neile oma autosid pakkuda,“ ütles Villig. Tema sõnul toimibki Tallinna taksoturg nii, et juhid rendivad tavaliselt nädala kaupa endale auto.
Huvi üles näidanud juhtidele tehakse ka taustakontroll, milles uuritakse Villigi sõnul samu asju, mis taksolitsentsile kandideerimise puhulgi. „Näiteks seda, kas huvilist on kriminaalselt karistatud, kas tal ikka on juhiluba ja nii edasi,“ loetles Villig.
Seejärel on vaja läbida koolitus, milles õpitakse, kuidas toime tulla probleemse kliendiga, kuidas kasutada Taxify rakendust, kuidas kasutada GPSi ja muud sellist. „Pigem on see üldine teenusetreening. Näitame, kuidas heal tasemel sõiduteenust pakkuda,“ sõnas Villig.
Juhul, kui soovitakse sõiduteenust pakkuda enda autoga, peab arvestama mõningate tingimustega. „Taxifys kehtib reegel, et võtame vastu kuni 15 aasta vanuseid autosid. Praegu liigume selles suunas, et see number oleks 10,“ rääkis ta. Samuti peab auto mahutama Villigu sõnul mugavalt 3-4 reisijat, olema puhas ning läbinud ülevaatuse.
Taxify tulevikuplaanide kohta ütles Villig, et hetkel keskenduvad nad Ida- ja Kesk-Euroopale. „Oleme siin suurim (sõiduteenust – toim) pakkuv aplikatsioon ning plaanime positsiooni veelgi kindlustada. Vaikselt avame teenust uutes linnades, kuid nendest ma veel rääkida ei saa,“ ütles ta.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”