• OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,24%5 970,97
  • DOW 30−0,18%43 879,65
  • Nasdaq −0,28%19 177,42
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,24%5 970,97
  • DOW 30−0,18%43 879,65
  • Nasdaq −0,28%19 177,42
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • 17.07.15, 16:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Üllatavad uuringud Afganistani veteranide kohta

Erinevatele uuringutele tuginevas diplomitöös on kirjas, et 50 protsenti Afganistanis ja Iraagis sõjalisel operatsioonil käinud veteranidest võib põdeda posttraumaatilist stressihäiret (PTSH).
Posttraumaatilise stressihäire all võivad kannatada pooled missioonil käinud sõdurid.
  • Posttraumaatilise stressihäire all võivad kannatada pooled missioonil käinud sõdurid. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix
See number on üllatavalt suur, sest Eesti kaitseväe andmetel põeb traumajärgset stressihäiret vaid 0,3 protsenti missioonil käinud tegevväelastest. Enamus uuringuid näitab, et see number peaks olema drastiliselt suurem.
USA armee meditsiinikeskuses Washingtonis märgitakse, et nende sõduritele mõeldud psühholoogilise abi programmidest on ilmnenud, et umbes 10–15 protsendil on olnud posttraumaatiline stressihäire. See on tulnud välja, kui kaitseväelastega on missioonijärgselt tööd tehtud ja nad on ennast avanud. Seetõttu võiks see Eestis puudutada enam kui 400 meest ja nende lähedasi.
Teistele uuringutele tuginedes võiks lausa arvata, et see haigus on aktuaalne ligi 1300 sõjalisel missioonil käinud mehe elus. 2010. aastal Marika Laidvere Tallinna Tervishoiu kõrgkoolis esitatud diplomitöö kannab pealkirja "Õendusabi posttraumaatilise stressihäire korral rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenud sõjaveteranidele“.
Selles väidetakse, et PTSH jääb diagnoosimata, sest suur osa sellel all kannatajatest ei pöördu spetsialisti poole või lahkub kohe pärast missiooni kaitseväest (10-15%). Sageli leiavad sõjaveteranid enese jaoks lahenduse alkoholi või muude meelemürkide kasutamisest, mistõttu võib haigus jääda märkamata.
Tüüpilisteks PTSH sümptomiteks on trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes, mis ilmnevad püsiva emotsionaalse tuimuse foonil, eraldumine teistest inimestest ning traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine. Üks sümptom on ka raev ja agressiivsus, mis enamasti avaldub perevägivallana. Samuti võib olla peresuhte lagunemises süüdi emotsionaalne tuimus. Sageli võib PTSH tingida suitsiidi.
Uuringute järgi ohustab lahingstressist tingitud PTSH rohkem nooremaid veterane vanuses 18-24-aastat, võrreldes vanematega alates 40. eluaastast. Samas ei mängi haigestumise puhul mingit rolli nende sugu, rass või auaste.
Diplomitöö järeldustes leiab autor, et osaliselt võib leida sõjaveteranide vaimsetes probleemides põhjust ka väljaõppes, mille kohaselt sõdur ei karda ja poisid ei nuta.
Autor arvab, et tegelikult ei ole selline väljaõppeviis kõigile õigeim. Ka veteranid ise on kurtnud pärast rahvusvahelistel sõjaoperatsioonidel osalemist, et tunnevad end emotsionaalselt surnutena. Seal on põhjuseks sõjas sisendatud mõte, et vaenlane pole inimene ning teda võib tappa, seisab uurimustöös.
Eestis on 2700 kaitseväelast käinud missioonil, osa neist korduvalt. Ligi 900 neist töötab jätkuvalt kaitseväes, ülejäänud 1800 on naasnud tsiviilellu. Sellest aga puudub igasugune ülevaade, palju nendest põeb PTSH-d või mis põhjusel on nad surnud. 
Täna avaldas Äripäev artikli kahel korral Afganistanis missioonil käinud 31-aastasest sõjaveteranist Rivo Ekbaumist, kes vaevles aastaid posttraumaatilise stressi käes ning sooritas maikuus enesetapu.
Eesti kaitseväe kõneisikud on seni väitnud, et nende teada tegi Ekbaum suitsiidi tüdruksõbra tõttu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.11.24, 09:20
Juhtimine tasakaalus: Tiina Käsi teekond ja õppetunnid Nordea tipus
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele