Ülemiste keskus klaarib uputuse tagajärgi

Ülemiste keskuse tehnikajuht Vello Luts ütles, et järgmise uputuse vältimiseks tuleks põranda all asuvad sajuveetorustikud teha veesurvele sedavõrd taluvaks, et surve ei lööks korke pealt ära ja vesi ei saaks välja. Päringu sajuveetorustike survetaluvuse kohta saatis Luts enda sõnul ka Ülemiste keskuse ehitajatele.

„Torustik oli linna poolt umbes,“ ütles Ülemiste keskust laiendanud Fund Ehituse juhatuse liige Anti Makson. „Asja uuritakse alles, mis juhtus, kuidas juhtus ja miks juhtus,“ märkis ta lisaks.

Ülemiste keskuse laiendusele järelvalvet teostanud AE Projekti Insener OÜ tegevjuht Alger Ers ütles samuti, et pole viiteid, mille järgi vee sattumine kauplustesse oleks seotud ehitustöödega. Tema sõnul ei jäänud Ülemiste keskuse laiendamisel silma probleeme, mis võiksid olla seotud hiljutise vee lekkimisega.

Tallinna Vesi tõrjub süüdistusi

Postimehele kommenteeris ASi Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp reedel, et ka Tallinna Vesi ei saa Ülemiste keskuse uputuse eest vastutust võtta. Ta selgitas, et kui lühikese aja jooksul tuleb liiga suur kogus sademeid, siis lähebki aega, et kogu vesi restkaevudest alla läheks. Samas aga ei saa keskus ettevõtte hinnangul sellepärast uputada.

Ülemiste keskuse direktor Guido Pärnits ütles, et Ülemiste keskuse ajaloos on varemgi juhtunud, et linna torustik ei jõua mingiks hetkeks vett vastu võtta. "Siin mina ei tahaks küll kedagi süüdistada, sest kommunikatsioon ehitataksegi varuga, aga teatud sademete hulga jaoks. Kui tuleb midagi, mis on kaugelt üle prognoosi, siis lihtsalt juhtub selliseid asju,“ nentis Pärnits.

Pärnits lausus seejuures, et uputus keskuse uues osas ei ole seotud Ülemiste keskuse laiendustöödega. Ta tõi välja, et kõige suuremas koguses lekkis vett Rimi kauplusesse, mis kuulub keskuse vanemasse ossa. „Üks drenaažitoru läks katki lae all ja sealt tilkus välja seda vett, mis katusele kogunes,“ põhjendas ta, miks katuselt vett lekkis. Küll aga lubas ta selgitada, miks toru purunes. „Kas see on nüüd kunagine halb keevitus või teatud aja pärast asjad võibolla roostetavad läbi, seda me küll uurime,“ lausus ta.

Suurim kahju on müügitulu

Mitmed Äripäevaga vestelnud kauplused tõdesid, et märkimisväärseid kahjusid vesi poes ei tekitanud. Sportlandi vanemteenindaja Kadi Rüütli lausus, et kuigi uksest tuli vett suures koguses ja nii põrand kui ka vaip olid märjad, siis põrandal olev kaup kannatada ei saanud. „Me olime üsna kiired ja kõik tõsteti kähku ära,“ sõnas Rüütli. 

River Islandi brändijuht Olga Garber ütles samuti, et kaup on rikkumata ning otsest kahju pole tuvastatud, küll aga mõjutas uputus müüki. Ta tõdes, et kuigi pood uputuste ajaks uksi ei sulgenud, jääb poole päeva müügitulu saamata vähenenud klientide arvu tõttu.

Müügitulu nimetas ühe kahjuna ka Rimi pressiesindaja Katrin Bats. Tema sõnul sulges Rimi külastajatele uksed ligi viieks tunniks.

Lisaks saamata jäänud müügitulule kulus kauplusel raha ka puhastusteenuse pakkujatele, kelle Rimi tellis kauplusest vett välja pumpama. „Siis on suures osas kauba mahakandmiskulud, näiteks puu- ja köögivilja osas, samuti kanti maha valmistoitu,“ lausus Bats. Tema sõnul kahjustas laest alla sadanud vesi ka kauplust, mistõttu kulub raha veel ka remonttöödele.

Kogu kahju veel hoomamatu

Bats märkis, et kauplus ei ole hetkel jõudnud veel kõiki asju maha kanda, seega on selgusetu, kui suure kahju vesi kokku tekitas.  Ta märkis aga, et kaupluse esialgsel hinnangul on rikutud kaupa umbes paari tuhande euro jagu, sellele lisanduvad muud kahjud.

"Kauplus on ise praegu väga mures, et mis siis saab, kui järgmine kord vihma sadama hakkab,“  ütles Bats. Seevastu tekkinud kulude pärast tema sõnul kauplus oluliselt ei muretse. „Suure tõenäosusega selle kulu katab ikkagi ülemiste keskuse kindlustus,“ lausus Bats ja lisas, et Rimi on ka keskusest eraldiseisvalt kindlustatud.  

Kuulavad nõuded üle

Ülemiste direktor Guido Pärnits kahjude hüvitamist esialgu ei kinnitanud. Ta tõi välja, et ennekõike on rentnikel kohustus ise oma kaubad ja vara kindlustada. „Kindlasti me vaatame nõuded üle ja me ei hakka ühesõnalisi kuu peale saatvaid vastuseid andma kellegi poole, eks püüame inimlikult ära lahendada ja pigem vaadata tulevikku, et kuidas need asjad enam ei juhtuks,“ lausus Pärnits.

Pärnitsa sõnul ta ei välista, et midagi tuleb keskuses ümber teha. „Kui kusagilt on luugid üles löönud, eks me peame seal vaatama, äkki annab mingid kõvemad vindid peale keerata, aga teiseks ütleme kauplustele, et hea kui te saaksite oma maas olevad kaubad viis sentimeetrit kõrgemale tõsta,“ ütles Pärnits, kelle sõnul peab ootamatusteks alati valmis olema.