9 ohtu, mis Eestil pagulastega kaasneb

Eelkõige nähakse ohte kahes kohas – kuidas valida välja siia sobivaimad pagulased ning kuidas nad Eesti ühiskonda lõimida.

Uuringus nimetatud riskid on välja toodud ohtude tõenäosuse pingereas, alustades kõige vähem ning lõpetades kõige tõenäolisemalt juhtuvaga.

9. Oht riigi poliitilisele stabiilsusele.

Ei kaasne kohe pagulaste saabumisega, vaid kui neil tekib õigus hääletada kohalikel (u 5 aasta pärast) ja riigikogu (u 10 aasta pärast) valimistel. Kui neist on saanud Eesti kodanikud, on neil võimalus muuta Eesti poliitilist olukorda, nii valimistel hääletades, kui ka ise valitsusse kandideerides. See võib tekitada põliselanikes protestina äärmusluse toetuse kasvu. Suur pagulaskogukond võib hakata muutma ka Eesti õigusakte ning käitumisnorme, mis omakorda võib seda ohtu riigi poliitilise olukorra.

Lahendused:

- pagulaste koolitamine

- eelistada Eestile sarnase riigikorraga riikide pagulasi

- väliskogukondade teemad ka parteide valimisplatvormidesse

8. Terrorismioht.

Otsene terrorismioht on Eestis seni madal. Siin ei tegutse riigisiseseid ega rahvusvahelisi terrorirühmitusi, samuti ei ole siin kaitsepolitseile teadaolevalt selliste rühmituste toetajaid. Eesti moslemikogukonnad on integreerunud Eesti ühiskonda ning neid ei ole põhjust seostada radikaalse islamiga.

Lahendused: vt punkt 5

7. Oht riigi identiteedile ja kultuurile.

Lahendused: vt punkt 4

6. Koorem tööjõuturule.

Sisserändajates nähakse ohtu tööturule, kuna nad on nõus odavamalt tööd tegema, sellega omakorda võib langeda kohalike töötajate töötasu. See võib kaasa tuua kohalike elanike rahulolematuse.

Lahendused: vt punkt 4.

5. Äärmusluse kasv.

Tagakiusatud ja kriisisituatsioonist pärit pagulased on propagandale ja manipulatsioonile vastuvõtlikumad. Sisserändajate lõimumisprobleemid, samuti majanduslik ebastabiilsus, loovad ühiskonnas soodsa pinnase äärmusrühmituste tekkeks. Kaitsepolitsei hinnangul pole sellistel rühmitustel õnnestunud Eesti põhiseaduslikku korda tõsiseltvõetavalt ohustada.

Lahendused:

- kaasata julgeolekuasutused värbamisse

- eelistada sarnase kultuuri, usulise ja maailmavaatega inimesi

- pagulastele ühiskonnas väärtusliku rolli andmine

- riigi, kogukonna ja usuorganisatsioonide koostöö

- deradikaliseerumisele suunatud tegevused

- tugiisikute koolitamine radikaliseerumise märkamiseks 

4. Sotsiaalse sidususe ohustamine.

Suurim väljakutse riigiidentiteedile ja kultuurile pagulaste vastuvõtmisel seisneb selles, et Eesti on ühe kõrgema kolmandate riikide kodanike osakaaluga riik ELis. Seni on venekeelse vähemuse lõimumine olnud tagasihoidlik. Võttes arvesse eestlaste kultuurilist suletust, muudaks teisest kultuuriruumist pärit inimeste suurearvuline vastuvõtmine kohalikke elanikke ebakindlamaks.

Lahendused:

- koolitus enne Eestisse saabumist riigi tavade jms kohta

- hoiduda vaid ühest riigist ja keeleruumist pärit isikute ümberasustamist, vältimaks arvukate kogukondade teket

- kohanemismeetmed ja tugiteenused ühiskonda sulandumiseks

- eelistada Eestis räägitavate keelte – näiteks vene ja inglise – valdajaid

- pagulased hajutada erinevate omavalitsuste vahel

- eestlaste teavitamine, miks, kuhu ja kui palju pagulasi paigutatakse

3. Koorem sotsiaalsüsteemile.

Kui pagulased jääksid tööturult pikalt kõrvale, satuksid nad pikaajaliste sotsiaalkindlustussüsteemide kasutajaks, mis koormaks liigselt riigi sotsiaal- ja ravikindlustussüsteemi. Lisaks võivad pagulastega ühinevad pereliikmed veelgi sotsiaalsüsteemi koormata.

Pagulaste hulgas on palju traumeeritud inimesi, kes võivad vajada pikemat tuge ja rehabilitatsiooni ühiskonnas osalemiseks – Hollandi uuringu põhjal kannatas 45% pagulastest psüühiliste haiguste käes ning kuna nad on veetnud aastaid pagulaslaagrites tegevusetult, siis on see põhjustanud identiteedi ja eneseväärikuse (määratlemise) kadumise. Seetõttu on neil tihti madal enesehinnang, depressiooni ja stressi tundemärgid ning ainult 20% neist leidis töö.

Lahendused:

- eelistada haritud/eriala omandanud ning Eestis kogukonda omavaid isikuid

- toimiv kohanemise süsteem alates keeleõppest, haridusest, kuni tööturukoolitusteni

- tugiisikud kohalike omavalitsuste töötajaile

- toetus ettevõtteile pagulase palkamiseks

 2. Oht avalikule korrale, kuritegevus.

Võib avalduda eelkõige siis, kui nad ei ole ühiskonda lõimunud. Paljud pagulased on ühiskonnas haavatavas seisundis, kuna nad ei valda riigikeelt, on kehva haridusega, töötud ning elavad sotsiaaltoetustest. Samuti on neil puudulik arusaam Eesti seadustest. Mõned teod, mis Eesti õiguse järgi on karistatavad, ei pruugi pagulase päritoluriigi seaduste/traditsioonide/usundi järgi olla karistatavad (nt veritasu).

Lahendused:

- enne Eestisse asumist pagulastele koolitus sihtriigi tavade kohta

- koolide valmisolek teise kultuuriruumi, ka probleemsete noortega tegelemiseks

- tööpraktika, ettevõtluskoolitused jms

- politsei ja ametnike koolitamine kultuuride erinevuse teemal

- koostöö koolide ja politsei vahel riskirühma noortega

- süütegude toimepanijale võimalus rehabilitatsiooniks

1. Eestisse sobivate pagulaste väljaselgitamine.

Üks suuremaid väljakutseid ümberasustamise/paigutamise protsessis on isikute tuvastamine. Konflikti- ja kriisikoldest põgenenul ei ole tihti dokumente, et tõendada oma isikut, või üritab ta sihilikult varjata oma identiteeti. Nii isikute eelkontrolli kui vastuvõtva riigi ametite jaoks on raske välja selgitada isikute minevik.

Samuti on keeruline hinnata inimese lõimumispotentsiaali ja võimet panustada vastuvõtva ühiskonna arengusse - ehk millised on isiku sotsiaalsed ja erialaoskused, tööharjumus. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus põhineb kindlate tõendite asemel taotleja ütlustel. Probleemiks võib kujuneda ka vähene informeeritus selle kohta, mis pagulase päritoluriigis tegelikult toimub.

Lahendus:

-          võtta vastu tuvastatud ja dokumenteeritud isikuid

-          vältida kiirmenetlusi

-          ametnike missioonid varjupaigariiki, hindamaks pagulaste sobivust Eestisse

-          analüüs, milliste isikute vastuvõtt kätkeb vähem riske

Ministeerium: uuring aitab ohte vältida

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi sõnul on selliste plaanide koostamise mõte üks – vältida ohtude tekkimist ja olla vajadusel valmis nendega tegelemiseks.

Lisaks ohtudele rõhutab ta uuringus välja toodud lahendusvariantide olulisust, mida ohu vältimiseks kasutada. Näiteks on lahenduseks vastuvõetavate inimeste taustakontroll, kohanemisprogrammide ja vajalike sotsiaalteenuste pakkumine, riigi kultuuriruumi sobivate inimeste eelistamine ja pagulaste hajutamine kohalike omavalitsuste vahel. Kõik need meetmed on tema sõnul Eestil pagulastega tegeledes ka täna töös.

Teiste kogemus alati Eestile ei sobi

Samas ei pruugi uuringus välja toodu Eestile täielikult sobida, sest kajastatud riikide sisseränne ei ole võrreldav Eesti numbritega. Näiteks jõudis Saksamaale eelmisel aastal üle 200 000, Rootsi 81 000 ja Soome üle 3500 asüülitaotleja. „Uuringu üks põhijäreldusi on, et riskide ennetamiseks on kõige olulisem massiivse sisserände vältimine,“ selgitas Mägi.

Eesti jõudis Brüsselis läbirääkimistel kokkuleppele, et me võtame vabatahtlikult vastu 150 pagulast. Mägi sõnul on sellise arvu puhul võimalik teha põhjalik taustakontroll, sobimatu inimese vastuvõtmisest saab keelduda, kodumaal raskelt seadust rikkunu saab välja saata ning siinolijatele kehtivad Eesti seadused.