Lennujaama turvateenus oli õhku täis?

„Lennujaama auditikomitee analüüsib lähiajal põhjalikult lennujaama turvahankega seonduvat. Täpsemalt saan kommenteerida pärast seda,“ ütles lennujaama nõukogu liige, reformierakondlane Kalle Palling.

Kuna G4S osutus võitjaks hinnaga, mis on kokkuvõttes eelmise perioodi hinnast vaid pisut kallim, võib tõesti oletada, et varasematel aastatel on teenusepakkuja kasumimarginaal olnud mõnevõrra suurem kui nüüdse hanke võitjal, lisas Palling.

Tallinna Lennujaam arvestas tänavu hanke väljakuulutamisel selle eeldatavaks hinnaks 3,8 miljonit eurot. Võitja G4S Eesti pakkus hinnaks 3,1 miljonit eurot.

Sõõrumaa: riik sai 3 miljoniga külma

Lennujaam jättis juunis vastuseta küsimuse, kas hanke uus hind on kõrgem või madalam kui toona kehtinud lepingus G4Siga. Samas on riigihanke tingimused avalik informatsioon, mis peab olema registris kajastatud.

Varasemate hangete kohta leiab infot riigihangete registrist. Selle põhjal oli 2007. aastal sõlmitud lepingu täitmise tähtaeg 31. detsember 2012 ja hind 11 692 150 eurot. Järgnevalt pikendas lennujaam lepingut ilma uue hanketa kolmeks aastaks, kuni 31. detsembrini 2015. Registri järgi oli selle hanke aastane hind 3 897 383 eurot ehk 797 383 eurot rohkem kui praeguse lepinguga sõlmitud teenusehind.

„Tagantjärele tark olles poleks nõukogu pidanud 2012. aastal pikendama G4Siga lepingut, nagu ettevõtte juhatus soovitas, vaid korraldama hanke, sest konkurents oli olemas ka siis. Tõenäoliselt oleks lennujaam saanud teenuse oluliselt odavamaks juba toona,“ arvas Palling.

G4S Eesti konkurendi USS Security omanik Urmas Sõõrumaa rääkis nädal tagasi, et kõik siinsed turvahanked on viimase aastaga läinud 30-40% kallimaks, näiteks Eesti Energia ja Tallinna Sadama turvahange. „Hinda on tõstnud miinimumpalga ja tööjõukulu kasv. Lennujaama hange tõestas, et neil on viimased viis aastat olnud 500 000 eurot õhku sees. Meie suutsime tuua lennujaama maa peale tagasi, nii et nüüd on nende järgmise viie aasta võit 3,5 miljonit eurot,“ rääkis Sõõrumaa Äripäevale. „See, et me sinna hankele susima läksime, toob Eesti riigile tulu vähemalt 3,5 miljonit eurot. Kas keegi saab aru ja vastutab selle eest, et viimase ilma konkursita tehtud hankega tehti lennujaamale 3 miljonit eurot külma?“

Lennujaam: midagi müütilist ei ole

Tallinna Lennujaama juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ei vasta need summad tegelikkusele. Riigihangete registris olev 2012.-2015. aasta lepingumaht tuleb tema sõnul registri eripärade tõttu automaatselt 2007. aasta lepinguga kaasa ega kajasta tegelikult makstud summasid - tegelikult maksis lennujaam selle perioodi eest G4Sile 8,8 miljonit eurot.

„2016. aasta eeldatav hind 3,8 miljonit eurot sisaldab nii Tallinna kui Tartu lennujulgestust ja lennuliiklusala laiendamisega seotud lisatööd. See 3,1 miljonit, mis toodi võrdluseks, on üksnes Tallinna lennujulgestuse hind. Mingit müütilist 700 tuhandet, mis justkui oleks õhust tekkinud ja millega üritatakse tõestada alapakkumist, pole,“ sõnas Turkin.

Pakkumiste avamise protokollist selgub aga, et kõnealune 3,1 miljonit eurot kehtib nii Tartu kui ka Tallinna lennujaama kohta.

„Oleme lennujaama pikalt teenindanud ja suutsime seekord tõepoolest pakkuda oluliselt atraktiivsemat hinda. Seda võimaldas meie kogemus ja teadmine, kuidas oma teenust otstarbekamalt disainida,“ märkis G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu. „Lennujaama enda arvestatud referentshind 3,8 miljonit ei ole pakkujatele kindlasti siduv. Nagu ka teie enda arvutus näitab, tugines see eelmise perioodi kulule.“

Sarapuu sõnul on Eesti turvaturg viimaste aastatega oluliselt arenenud. „Hüppeliselt on suurenenud mehitamata objektide osakaal, mis lubabki meil pakkuda strateegilistel mehitatud valve objektidel konkurentsivõimelist hinda,“ selgitas ta.

Sarapuu sõnul ei maksnud lennujaam varasema hanke eest põhjendamatult palju – samas on maksumaksjal põhjust olla rõõmus, et sama head teenust saab järgmisel perioodil parema hinnaga. „Põhjendamatult madala hinnaga pakkumust pole meil mõtet teha, sest lennujaama erinõuded on sellised, kus tõttöelda kardame konkurentsi vähem kui mõneski muus kohas,“ lisas Sarapuu.

Praeguse pakkumise sisu on salastatud. Lennujaam usub, et hankeprotsess jõuab lõpule septembris ja siis jõuab kogu vajalik teave ka riigihangete registrisse. Täna maksab Tallinna ja Tartu lennujulgestus kokku 3,26 miljonit eurot.  

Hanget ei korraldatud, sest oldi rahul

Anneli Turkin, AS Tallinna Lennujaam juhatuse liige:

Leping G4Siga sõlmiti 2007. aastal 5+3 aastaks, ehk võimalusega viie aasta möödumisel leping lõpetada. Kuigi olime G4Si teenuse ja koostööga igati rahul, tegime kolme aasta eest, mil olnuks võimalik leping lõpetada, põhjaliku turu-uuringu ja riskianalüüsi. Muu hulgas selgus, et samal ajal polnud võimalikel konkurentidel lennundusjulgestuse kogemuse ja oskusteabega partnerit. Samal ajal tegid konkurendid turul agressiivseid alapakkumisi, millega kaasnes paljudel hangetel hulk segadust (ja kirglikke ajaleheartikleid). Analüüsi tulemusena leidsid juhatus ja nõukogu, et kõige väiksema riski tee on jätkata olemasoleva kogenud partneriga.

Tagantjärele väited, et keegi “oleks” teinud kolm aastat tagasi parema pakkumise, on esitatud tingivas kõneviisis, ja täpselt nii tuleb neid ka võtta. See on keeruline hange ja “olekseid” võib vaidlusesse kaasata palju, aga hanke võidab ikka see, kes teeb parima pakkumise.