Kui eile oli veel lahtine, kas järgmisel teispäeval saab riigikogu kokku, et Kreeka kolmandat abipaketti hääletada, siis äsja tegi valitsus teatavaks, et see istung toimub.

- Kaur Kenderi Kreeka toetuseks korraldatud meeleavaldus lammutatava rahandusministeeriumi hoone kõrval.
- Foto: Andres Haabu
Äsja teatas valitsus, et saatis
riigikogule otsustamiseks Kreeka abiprogrammi eelnõu, mille alusel saaks Kreeka Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) kuni 86 miljardi euro suuruse abipaketi.
Valitsus tegi riigikogu esimehele ettepaneku kutsuda kokku riigikogu erakorraline istungjärk teisipäeval, 18. augustil. Riigikogus pannakse hääletusele vastastikuse mõistmise memorandum, mis sisaldab programmi majanduspoliitilisi tingimusi.
Esialgu võib tulla siiski sildrahastamine
Kui programmi algus viibib, alustatakse võimaliku sildrahastamise menetlust, et vältida Kreeka maksejõuetust. See on võimalik vaid samadel tingimustel ja eeldusel, et tulevikus programm rakendub. Sildrahastamise allikas on sama, mis juulikuistel laenumaksetel –
Euroopa Liidu eelarve tagatisel töötav Euroopa Finantsstabiilsuse Mehhanism (EFSM). Vastavalt ESMi ratifitseerimise seadusele peab Kreeka uue abiprogrammi alustamise heaks kiitmiseks Eestis volituse andma riigikogu täiskogu.
Kreeka esitas taotluse ESMist abi saamiseks 8. juulil. 12. juuli euroala tippkohtumisel lepiti kokku poliitikatingimused, mille Kreeka peab täitma, et abi saada. Seejärel järgnesid läbirääkimised Kreeka valitsuse,
Euroopa Komisjoni,
Euroopa Keskpanga ja
Rahvusvahelise Valuutafondiga, kus pandi paika reformide kava. Reformide põhirõhk on maksudel ja maksukogumisel, pensionidel ning erastamisel.
Kolmeaastase programmi maht on kuni 86 miljardit eurot. Enamiku rahastamisvajadusest moodustavad võlateeninduskulud kokku 54,1 miljardit (võlamaksed 37,5 miljardit ja intressimaksed 16,6 miljardit).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!