Ühistegevus aitab põllumehel ellu jääda

Artikkel

- Uudised
- Tea Taruste, kaasautor
- 18. august 2015 kell 15:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühistegevus aitab põllumehel ellu jääda
Ühistulise tegevusega saavad piimatootjad toodangu eest õiglase hinna, ütles Saaremaa Piimaühistu juht Mihkel Jürisson. Foto: Erakogu
Ühistuline tegevus põllumajanduses aitab rasked ajad üle elada, uusi turge leida ning vajadusel nõu ja abi saada. Sageli annavad ühistud oma liikmetele ka finantsabi.
2000. aastal asutatud TÜ Talukartul on üks Eesti suuremaid kartuli hoiustajaid ja pestud-pakendatud toidukartuli tootjaid, ühiselt tehakse turundust ja seistakse hea kvaliteedi eest. “Eesti turul on ületootmine, eestlane on hakanud vähem kartulit sööma ja häda on ka selles, et asume võimalikest sihtturgudest kaugel. Kui mujal Euroopas on ka hea saak, siis ekspordivõimalust ei ole ning hulgihinnad võivad langeda päris madalale,” rääkis tulundusühistu müügijuht Priit Siimon.
Ta lisas, et ka Venemaa poolt päikesekiirt ei paista. “Näib, et müük sinna on lõppenud päris pikaks ajaks. Ühistuliikmete toodangust läks ekspordiks vaid 10%.”
Üheskoos saab rohkem toetust
Ühistu liige peab oma toodangust 80% realiseerima ühistu kaudu, kui seda nõuet täita, saab toetusi, märkis Siimon. Vajadusel tehakse koos ka ühishankeid. Põllutööks vajalik masinapark on igaühel endal olemas. Ühiseks kartulite pesemiseks ja pakendamiseks kasutatavad seadmed ostavad omanikud välja, renditasu liikmetele ei ole.
Kitsaskoht: toodangut võiks ka töödeldaIllar Lemetti, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler
Põllumajandusliku ühistegevuse tähtsus on taasiseseisvumisest pidevalt suurenenud, kuid pole jõudnud Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikidega samale tasemele. Ühistegevuse edasine areng aitaks toidutootjatel parandada oma positsiooni suhetes toidutarneahela teiste osapooltega. Riik panustab ühistutesse muu hulgas maaelu arengukavaga, kus toetatakse ühistuid, mis on tunnustatud tootjarühmana.
Arvestades, et toodete ühine turustamine on eriti oluline just väiksematele ettevõtjatele, siis suurimat kasvupotentsiaali näeme põllumajanduslikus ühistegevuses aianduse ja loomakasvatuse valdkondades.
Kitsaskoht on ühistulise töötlemise arendamine, mis lubaks anda toodangule suuremat lisandväärtust. Praegu tegutsevad Eestis peamiselt tootmisele orienteeritud ühistud, kes koondavad liikmete toodangu ning turustavad selle sise- või välisturule. Ainult vähesed ühistulised ettevõtted annavad toodangule töötlemise kaudu lisandväärtust.
Põllumeeste ühistu KEVILI tähistas hiljuti kümnendat sünnipäeva. “Kui algul oli tegemist rapsi ühisturustamisega, siis nüüd ostame oma liikmetele hulgi sisse tarvikud – maht on selline, et ostame taimekaitsevahendeid jms otse tehastest. Pakume selleks finantseeringut, pakume võimalust viljalepingud ette sõlmida ja otsime müügiks parima hinnaga turgu. Teenused on arenenud pika sammuga,” rääkis KEVILI juhataja Meelis Annus.
KEVILIsse kuulub 132 rapsi- ja teraviljakasvatajat, liikmed kasutavad kokku umbes 75 000 hektarit Eestis haritavast maast ja keskmine haritav pind ühe liikme kohta on 580 hektarit.
Ühistegevuse eesmärk on saavutada juurdepääs suurematele turgudele, luua eeldused paremate kokkuleppehindade saamiseks ja tagada toodetud tooraine garanteeritud kokkuost. “Korraldame koolitusi ja õppereise, meil on palgal agronoom, kes liikmeid nõustab. Nõustamine on ühistu liikmetele tasuta, vahendustgevuse puhul lisame minimaalse marginaali, millega saame tegevuskulu ära katta,” selgitas Annus.
Usalduse küsimus
KEVILI arenguplaanid kätkevad endas mahu suurendamist: kasvama peaks nii liikmete arv kui ka olemasolevate liikmete müügimaht ühistu kaudu. “Tahame olla sama head või paremad kui kommertsettevõtted. Praegu on veel vaja vilja kokkukorjamisega vaeva näha, ent edasine plaan on hakata seda tera väärindama. Ja kui riik toetab, saame püsti panna ka järgmise terminali, et Lõuna-Eestis paremini vilja koguda,” rääkis juhataja.
Millist kasu annab ühistegevus:
Tugevam turujõud, stabiilsus turul
Mastaabiefekt, mis tekib koostöös
Kergem kriisiolukordi koos lahendada
Parem positsioon läbirääkimistel
Parem ligipääs turgudele
Suuremad kaubakäibed
Madalamad tegevuskulud ühiku kohta
Soodsam varude soetamine
Madalam sisendite hind hangetel
Lühem tarneahel
Kokkuhoid ladustamisel ja hoiustamisel
Väiksemad tootmisriskid
Soodsamad tingimused krediidi saamisel
Parem valmisolek investeeringuteks
Jagatud teadmised ja kogemused
Annuse sõnul on ühistulise tegevuse edu võti, aga ka kitsaskoht usaldus. “Kui äriettevõttes on võimalik saavutada usaldust ka reklaamiga, siis meie peame usalduse välja teenima kvaliteedi ja tegudega. Meid võrreldakse turul konkureerivate ettevõtetega ja peame olema vähemalt sama head. Usalduse hoidmiseks on meil märksa vähem tööriistu kui kommertsettevõtetel. Me ei saa kellelegi peale maksta, peame tagama võrdsed hinnad üle Eesti,” arutles ta.
Lööb siseturul ühise jõuga
Saaremaa Piimaühistule kuulub AS Saaremaa Piimatööstus, mis töötleb pea 100 tonni piima päevas. Mihkel Jürisson saabus Saaremaa Piimaühistut juhtima kahe aasta eest, mil suhted Venemaaga hakkasid kiiva kiskuma, kuid paranemislootus oli veel olemas. “Hakkasime kohe tegelema riskide hajutamisega, ent hoop oli nii tugev, et ei jätnud puudutamata ka teisi turge,” rääkis ta ja kinnitas, et ühistegevus piimatootmisel on see, mis võimaldab ellu jääda.
Alles hiljuti pakuti oma liikmetele Eesti kõrgeimat piimahinda. “Raskematel aegadel on vaja üheskoos mõelda ja muretseda, kuidas probleeme lahendada. Ühistuline tööstus on kindlasti õigel kohal, praegu läheb meil siseturul ikka väga hästi,” rõõmustas Jürisson. Ta lisas, et võimalus saada igakuiselt garanteeritud tulusid tootmisüksusest, kui annad sinna vastu toorainet, on ainuõige tegutsemisviis. “Kindlasti võiks ühistuslist tööstust olla Eestis märksa rohkem. See on ainuvõimalik tee, kuidas garanteerida piimatootjale õiglased hinnad.”
Ühistud pole panga silmis atraktiivsedMeelis Annus, teraviljaühistu KEVILI juhataja
Oleme KEVILIs pakkunud oma liikmetele ka finantseerimisteenust käibevahendiks ja põhivara soetamiseks. Selle poolest ei eristu ühistu oluliselt äriettevõttest. Ühistutel on vaid pangast keerulisem raha saada, kuna enamasti pole neil eriti vara. Ühistu eesmärk on ju, vastupidiselt äriühingule, võimalikult vähe kasumit teenida, seega pole tegemist atraktiivse laenusaajaga. KEVILI on aga saavutanud sellise mahu ja usalduse, et pangad on meist huvitatud.
Ühistupankadesse suhtun skeptiliselt. Olen üle 20 aasta panganduses töötanud ja näinud, kui palju nõuab panga turuga kaasajastamine nii füüsiliselt kui ka rahaliselt. Et saavutada selline mugavusaste, millega kliendid on harjunud – see eeldab palju raha. Palju raha on võimalik saada kasumiga.
Tooteportfell laieneb
Saaremaa Piimaühistusse kuulub erinevate huvidega liikmeid ning Jürisson peab seda rikkuseks. “Kui mahetootja tahab toota mahedat piima või juustu, siis kuidas teha tööstuse kaudu nii, et see ka ära tasuks?”
Jürissoni sõnul on piimatoodangu kvaliteet terava tähelepanu all. “Kui tootja piima kvaliteet on kehv, siis meil pole kindlasti see koht, kus otsitakse võimalust liikmest lahti saada, pigem antakse häid nõuandeid ja tuge,” märkis ta.
Edaspidi on ühistul plaanis suurendada investeeringuid, arendada tooteid ja laiendada tooteportfelli. “Välisturgudelt oleme tagasi tõmmanud ja keskendume Eesti turule. Pole välistatud, et osaleme suurtööstuse projektis, mis eeldab koostööd E-Piimaga. Võimalusi ja väljavaateid on erinevaid, aga kohaliku tööstuse soovime ikka säilitada,” kinnitas tegevjuht.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Saaremaa piimatööstus
- Põllumajandus
Hetkel kuum