Arvete ost päästab ehitaja rahalistest raskustest

Idea Groupi konsultandi Sander Sõõrumaa sõnul kasutatakse ehitussektoris faktooringu või arvete ostu võimalust mitmel põhjusel. Esiteks võib tema hinnangul esile tuua likviidsuse vajaduse. “Kuna ehitus on valdkond, mille puhul on uute materjalide soetamine eelduseks, et tööga saaks edasi minna, siis just materjalide ning projekti jätkamise põhjusel soovitakse ostjalt raha kiiremini kätte saada,” märgib ta.

Milles aga seisneb arvete ostu ja faktooringu erinevus? Sõõrumaa selgitusel tähendab faktooring seda, et müügiarved loovutatakse finantsettevõttele, mis maksab arve 80–90% ulatuses loovutajale kohe välja, küsides selle eest teenustasu. Ülejäänud osa arvest tasub ostja müüjale pärast arve maksmist. “Faktooring on otstarbekas juhul, kui ettevõttel on pidev finantseerimisvajadus ning palju müügiarveid, sest faktooringu puhul tegeleb kõikide müügiarvete haldamise ja kogumisega finantsettevõte ning arvete sissenõudmiseks ja haldamiseks ei ole eraldi inimest vaja,” räägib ta.

Arvete ostmine on faktooringu alaliik, mis tähendab, et ettevõte saab valida, millal ta rahastust soovib. Sellest tulenevalt saab loovutada ka üksikud arveid, aga nende summa on suurem – üldjuhul üle kümne tuhande euro.

Sõõrumaa sõnul on ehituses pigem levinud viimane variant, kuna arveldamine toimub etappide või projektide kaupa. “Etappideks jaotamise ilmestamiseks võib esile tuua näiteks vundamendi rajamise etapi, seejärel kandekonstruktsioonide püstitamine ja avade täitmine, millele järgnevad kommunikatsioonide – kanal-vesi, ventilatsioon, küte – rajamise etapid, siis välis- ja siseviimistlused,” selgitab ta.

Huvi nii pea- kui ka alltöövõtjal

Sõõrumaa tõdeb, et kuna kõik etapid on ressursimahukad, paisubki ühe ehitusetapi arve pigem suureks. “Selline suur arve võib aga alltöövõtjale probleeme tekitada, sest kui peatöövõtja ei ole nõus lühikese maksetähtajaga, võib tekkida alltöövõtjal raskusi näiteks järgmise etapi või uue projekti jaoks materjalide ostmisega,” ütleb ta.

Sõõrumaa leiab, et küsimus on usalduses. “Ühest küljest annab arvete loovutamine alltöövõtjale kindluse rahavoogude planeerimisel ehk siis pole põhjust muretseda, kas peatöövõtja tasub arve tähtaegselt,” nendib ta. Teisest küljest on see peatöövõtja huvi, et temale tööd tegeval firmal ei tekiks keset ehitust rahalisi raskusi ning nad lihtsalt ehitusplatsilt minema ei jalutaks.

Arvete finantseerimine ehitussektoris nõuab Sõõrumaa sõnul väga spetsiifilist oskusteavet, mistõttu on mõistetav, miks kommertspangad selles sektoris väga tihti faktooringut ei paku, sest ehitusfirmadel on keeruline leida tagatisi laenu saamiseks.

“Tellingud on renditud ja masinad liisitud ning sellest tulenevalt ei ole ehitusfirmal võimalik midagi pantida laenu tagatiseks,” tõdeb ta. Sellisel juhul jääbki likviidsuse tagamiseks üle müügiarvete loovutamine, kus loovutatav nõue on ise finantseerijale tagatis.

Sõõrumaa märgib, et ehitusturg on konkurentsitihe ning võib öelda, et ilma faktooringu või arvete ostu lahendusteta oleks paljudel väikestel tegijatel turul väga keeruline tegutseda. “Eriti olukorras, kus valitseb tendents, et maksetähtajad lähevad pigem ajapikku pikemaks,” kinnitab ta. “Pikk maksetähtaeg tähendab, et ostjate krediiditausta tundmine muutub väga oluliseks.” Ta lisab, et üldiselt ei ole firmadel võimekust oma partnerite finantsolukorral pidevalt silma peal hoida ning kui arve tähtajad aina pikenevad, siis selle pikema aja jooksul võib ka ostja rahaline seis muutuda tunduvalt halvemaks, mistõttu arve tasumisega võib maksetähtajal tekkida probleeme.

“Just nende murede vältimiseks kasutavad paljud ettevõtted faktooringut või arvete ostu, et nad saaksid keskenduda oma põhitegevusele, mitte krediidihaldusele,” kinnitab Sõõrumaa.

Väiksematel firmadel pole kompetentsi

Svea Finance’i tegevjuhi Eric Puulmanni sõnul näitavad kogemused, et faktooringut või arvete ostu kasutavatel ettevõtetel lüheneb ostjate tegelik makseaeg oluliselt, kuna finantseerija monitoorib finantseeritud nõudeid regulaarselt ning tegeleb maksete kogumisega aktiivselt.

Puulmann märkis, et klientidele on ka oluline tasuta oskusteave, mida nad finantsettevõttest saavad arvete loovutamisega. “Nimelt ei pruugi väiksemates firmades olla inimest, kellel oleks kompetentsi firma ja ostjate finantsseisu pikemas perspektiivis ning professionaalsema pilguga vaadata,” nendib Puulmann. “Samuti on see finantseerija huvi, et ka juriidiliselt oleks kõik korrektne ja toimiv, sellest tulenevalt saavad faktooringut või arvete ostu kasutavad ettevõtted tihti tasuta konsultatsiooni ja nõustamist.”

Puulmann lisab, et Svea Finance on finantseerinud Eesti ehitusfirmade arveid ka välismaistel objektidel. “Välismaal ehitades on üks kitsaskoht sihtriigi seadused, mida Eesti firma harva teab ja tunneb,” märgib ta. “Oleme aga esindatud ka Eesti lähiriikides ning Euroopas, see soodustab Eesti firmade tegevust välismaal, sest know-how on olemas ja kohalikke olusid oskame samuti paremini hinnata.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor