LHV panga nõukogu esimees Rain Lõhmus avaldas tänasel pressikonverentsil plaani olla aasta pärast börsil. Võlakirjad tulevad juba järgmisel kuul.
- LHV Groupi nõukogu esimees Rain Lõhmus. Foto: Eiko Kink
„Umbes aasta pärast soovib LHV olla avalik firma börsil,“ teatas
Rain Lõhmus. LHV vaatab tema sõnul pangandust pigem investori pilgu läbi, hoolimata sellest, et LHV ise teistesse pankadesse ei investeeri. Eesti on Lõhmuse hinnangul Baltikumis ainus riik, kus pangandus on korralikku kasumit teeninud, Läti on miinuses ning Leedut iseloomustas ta „nullipoisina“.
Lõhmus rääkis, et pangandus paigal ei seisa ning kui vaadata Baltikumis ringi, on pilt tasapisi muutumas. Eestis ollakse harjunud paari Skandinaavia grupi pankadega, ent viimase aja tendents näitab tema hinnangul kärpimist. See, et teised pangad Eesti turul on hakanud pigem tagasi tõmbuma, annab
LHV-le uusi võimalusi, leidis Lõhmus.
„Kuue aasta jooksul on meile öeldud, et kuidas te suurte pankade vastu saate. Tarkade kolleegidega on võimalik imesid teha. Kui midagi teha, siis tuleb seda hästi teha,“ kõneles Lõhmus.
Ta rõhutas, et mida iganes LHV ka ei plaani, tehakse seda alati investori pilgu läbi, kõik tegevused peavad olema majanduslikult mõttekad. „Me oleme välja tulnud sellest ajast, kus me raha põletasime ja kaotasime, ja oleme muutunud kohalikus mõttes soliidseks raha teenivaks ettevõtteks. Niimoodi tahame seda asja jätkata.“
Järgmisel aastal soovib LHV Lõhmuse sõnul muutuda avalikuks ettevõtteks. Lisaks sellele, et lihtsalt panga klient olla, on siis võimalik ka omanikuks saada. Oma klientidele soovib pank anda eelise - ligikaudu pool panga aktsiatest suunatakse klientidele.
Kui 2016. aastal plaanib pank aktsiad avalikuks teha, siis võlakirjadega soovitakse alustada juba õige pea. Järgmisel kuul on kavas noteerida
Tallinna börsil panga võlakirjad. „Eks see kõik on harjutus selleks, et muutuda avalikuks firmaks järgmisel aastal,“ selgitas Lõhmus.
Tema sõnul tahab pank laieneda ka koduturult välja. Laienemisplaanide puhul ei piirduta ainult Baltikumiga, vaid eesmärk on laieneda Euroopa turule, tegevuskeskkonnana on sihikul pigem linnad, mitte riigid. „Me näeme, et kasvuruumi on aastakümneteks,“ ütles Lõhmus.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”