Eesti suurim diivanitootja Bellus on kukkunud kahjumisse, ettevõtte juht asutas hoopis oma mööblifirma ning Bellus plaanib mujal Skandinaavias heitlemise kiuste lahkuda Taani turult.
- Bellus Furnituri juht Rolf Relander loodab firma kahjumist välja tuua ja Skandinaavia turu nimel edasi võidelda. Foto: Andres Haabu
Belluse allakäigu põhjusteks nimetab ettevõte ise poodide sulgemist Skandinaavias ja poliitilist ebastabiilsust
Ukrainas ja
Venemaal.
Varem 100 000 diivanit aastas tootnud ja üle 300 inimesele tööd andnud Eesti suurim mööblifirma, viiekordne Äripäeva mööblitootjate
TOPi võitja, on kukkunud enam kui poolemiljonilisse kahjumisse.
Suve hakul lahkusid firmast Belluse senine pikaaegne juht Urmas Aun ja tootmisdirektor Randel Veerits. Nüüd on jäänud firma juhatusse ainsa liikmena ettevõtte juht ja ka tootmisdirektori ülesanded üle võtnud Rolf Kristian Relander.
Poliitika ajab äri hapuks
Tema sõnul on Lääne-Virumaal Haljalas tegutseva Belluse käive langenud üldise majanduskeskkonna halvenemise tõttu Ukrainas ja Venemaal, aga ka Skandinaavias. „Ukraina ja Venemaa poliitiline ebastabiilsus ning nende valuutade oluline nõrgenemine on mõju avaldanud. Lisaks on Skandinaavias suletud mitmed pikalt virelenud poed,“ rääkis Relander.
Mis on mis
Bellus Furnitur OÜ
Pehme mööbli tootja
Asutasid vennad Rolf Kristian ja Rikard Mikael Relander 1997. aastal, kellele kuulub ka OÜ Bellus Beds
Tegutseb Lääne-Virumaal Haljalas, Eestis neli tehast: üks Haljalas, kaks Räpinas, üks Narvas
Annab tööd ligi 300 inimesele
2014. aasta käive oli 14,77 miljonit eurot (kogu kontsernil 17,8 miljonit) ja kahjum 646 000 eurot
Firmat juhib Rolf Kristian Relander
Viiel korral esikohal Äripäeva mööblitootjate TOPis ja neljal korral kiiresti arenevate firmade ehk gaselli TOPis
Belluse käibest üle 90% tuleb ekspordist, mistõttu mõjutab neid eriti tugevalt majanduse kehv seis oma peamisel eksporditurul Skandinaavias. Veel 2013. aasta tulemuste põhjal oli Bellus Äripäeva mööblitootjate TOPis 63. kohal ehk juba tagumises otsas.
Märtsis ütles Relander Äripäevale antud intervjuus, et see, mis on uudiste põhjal Skandinaavias negatiivne, on seal sisuliselt juba pidev seis.
Tagasiminek ja loobumine Taanis
Eelmisel aastal suutis Bellus õige pisut kasvatada turuosa Eestis, Leedus, Saksamaal ning paarisaja tuhande võrra Venemaal, lisaks võita juurde suhteliselt väikeste mahtudega Islandi ja Šveitsi turu.
Oma 14,77miljonilisest käibest teenis Bellus pisut üle miljoni Eestist, kuid üle-eelmisel aastal 5,2 miljonit eurot sisse toonud Rootsi turg kukkus 2014. aastal 3,7 miljoni peale. (Omanikuna vaatab Relander Bellus Furnituri käivet koos OÜga Bellus Beds, mis on kokku 18,17 miljonit eurot - toim.)
Tasub teada
Eksjuht asutas oma mööblifirma
Juunis Bellusest lahkunud ettevõtte kauaaegne juht Urmas Aun on asutanud samas Haljala vallas Lääne-Virumaal konkureeriva mööblifirma.
Aun ütles, et lahkus Bellusest oma initsiatiivil, sest tundis, et tema aeg seal sai ümber. Samuti lahkus Belluse tootmisdirektor Randel Veerits. Aun lahkus firmast tänavu juunis, seega on ta hästi kursis firma kahjumit tootnud 2014. aasta sündmustega ning tõdes samuti, et kahjumi taga on mitme turu äravajumine, eriti raske on Skandinaavia suunal.
Kuigi Auni töösuhe Bellusega lõppes tänavu 16. juunil, asutas ta juba 20. mail oma mööblifirma Mollis Furniture, mis hakkab tegutsema samuti Lääne-Virumaal Haljala vallas nagu Belluski. Aun plaanib toota eelkõige projektmööblit, mille hulka kuulub ka juba Bellusest tuttav pehme mööbel. Töötajaid pole Aun veel otsima asunud.
Samuti kukkusid varem üle miljoni euro aastas sisse toonud Ukraina ja Norra turg alla miljoni. Turuosa vähenes ka pea kõikides teistes Belluse ekspordiriikides – Soomes, Taanis, Hollandis, Belgias ja Lätis.
Relander ütles, et Skandinaavia on nende koduturg ja seal püüavad nad oma positsiooni hoida. Lahkuda on nad otsustanud vaid Taanist, sest sealsed mahud on nii väikesed, et kasumlikult pole võimalik sel turul tegutseda. Uusi turge nad lähiajal aga avada ei plaani.
Relanderi sõnul on Belluse tänavune peaeesmärk tõsta praeguse käibe juures kasumlikkust.
Vastuseks küsimusele, kas Bellus on juba oma neljas Eesti tehases asunud ka töötajate arvu vähendama ning kas kõik tehased töötavad seni täisvõimsusel, võttis Relander kokku: „Tootmisvõimsust ja töötajate arvu püüame kogu aeg hoida tasakaalus turu nõudlusega. Igapäevane töö käib nii müügi kui tootmise poolel.“
Konkurentidel läheb paremini
Teistel Eesti tuntud mööblitootjatel ei möödunud 2014. aasta nii raskelt kui Bellusel, kuid ka nemad tõdevad, et käibe kasv on kõvasti pidurit tõmmanud.
Suurtootja Standardi käive kasvas eelmisel aastal pisut üle kuue miljoni euro – 19,8 miljonini. Lisaks murdis firma välja aasta varasemast pisut üle 400 000eurosest kahjumist, lõpetades eelmise aasta 1,57 miljoni eurose kasumiga.
Standard oli ise plaaninud 16% käibe kasvu, kuid suutis seda teha koguni 45% võrra. Veel 2013. aastal oli Standard Äripäeva mööblitootjate TOPis 77. positsioonil (võrdluseks Belluse 63. koht).
Standardil eksootilised turud
Standard tõstis üle kümne korra müüki Saksamaale ja Belgiasse, lisaks kolmekordistas Rootsi, kahekordistas Leetu, võttes juurde ka Norra ja Suurbritannia turu, kuid kaotades Sloveenia.
Samuti suutis Standard pisut suurendada müüki Venemaale, samuti Lätti ja Eestisse. Mullu alustas Standard eksporti ka Saudi Araabiasse ning suurendas oluliselt Araabia Ühendemiraatide osakaalu.
Ka Standardi enda hinnangul möödus 2014. aasta käibe- ja kasuminumbreid arvestades hästi. Lisaks büroo- ja hotellimööbli tootmisele, mis on nende põhitegevusala, alustas firma ka Soome turule köögi- ja garderoobimööbli seeriate kavandamist, tootmist ja turustamist.
Tarmekol tagasihoidlikum kasv
Tarmeko Pehmemööbel, mis oli 2013. aasta tulemuste põhjal Äripäeva mööblitootjate TOPis 10. kohal, suutis aasta hiljem ehk mullu jätkata aasta eest alanud müügi kasvu.
Nende müügitulu oli 2014. aastal 3,9 milj eurot, mis on 4,2 % suurem kui 2013. aastal, kuid eelnevate aastatega võrreldes aeglustus müügi kasv oluliselt.
Tarmeko Pehmemööbli käive oli eelmisel aastal 3,89 miljonit, mis oli samas suurusjärgus üle-eelmise aasta tulemustega. Kasumit teeniti seejuures 197 000 eurot, mis on pisut enam kui aasta varem.
Tarmeko suutis kasvatada müüki Eestis, Soomes ja Šveitsis ning võita juurde Leedu, Hollandi ja Araabia Ühendemiraatide turu, kuid müük kukkus üle kahe korra nii Saksamaal kui Suurbritannias, lisaks vähenes pisut Rootsis, Lätis ja Venemaal.
Seotud lood
Eesti ühel suuremal mööblitootjal Bellusel on erakordselt kasumlik aasta, nad on käibelanguse juures kasumlikkust kahekordistanud, väljudes seejuures Taani turult.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.