Kui endine keskkriminaalpolitsei juht Eerik Heldna kuus aastat tagasi septembris kaitsepolitsei asejuhiks asus, ei olnud riigifirmade järelevalve veel kapo pädevuses.
- Kaitsepolitseiameti asejuht Eerik Heldna Foto: Veiko Tõkman, Äripäev
Valitsus suurendas
kapo volitusi alles kaks aastat hiljem ehk septembris 2011. Seni riigiasutuste ning Tallinna, Tartu, Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Pärnu omavalitsuste korruptsioonikuritegusid uurinud kaitsepolitsei sai toona õiguse teha sama ka avalik-õiguslikes ning riigi osalusega ja riigi asutatud ettevõtetes. Eelkõige puudutab see nende ettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmete tegevust. See tähendab, et kapo luubi alla sattusid kõik riigi osalusega firmad, seal hulgas suured ja mõjukad nagu Eesti Energia, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, Eesti Loto, Estonian Air, KredEx, RKAS jt.
Just korruptsioonikuritegude avastamise eest vastutav Heldna rääkis toona
intervjuus Eesti Päevalehele, et kõige rohkem huvitavad julgeolekuteenistust hanked ja euroraha jagamine. FBI Akadeemiaski teadmisi täiendanud Heldna jagab USA kolleegide arvamust, et korruptsioon pole kuritegu, vaid julgeolekuoht. „Mida kõrgemal tasemel korruptsioonijuhtum, seda suurem on oht, et ta hakkab mõjutama muid asju ka,” tõdes Heldna samas intervjuus.
Ta tõi riigifirmadest näiteks
Eesti Energia. „Kui Eesti Energia satuks Eesti riigi suhtes mitte väga sõbraliku grupi kontrolli alla, see väga selgelt mõjutab Eesti majandusjulgeolekut ja kui see võib juhtuda erinevate korruptsiooniilmingute tõttu, siis tuleb neid ohte ennetada,“ selgitas Heldna. „Kui te vaatate seda riigi osalusega äriühingute nimekirja, siis need rahad ei ole ka Euroopa mõistes alati kõige väiksemad. Nende vastu võivad huvi tunda väga erinevad struktuurid, nii riiklikud kui ka mitteriiklikud,“ jätkas ta.
Samal, 2011. aastal, kui kapo sai volitused uurida kuritegusid riigifirmades, oli
Tallinna Sadam poliitilises tõmbetuules. Toonase majandusministri
Juhan Partsi ja sadama nõukogu esimehe
Neinar Seli vahel käis vägikaikavedu, kes saab
Tallinna Sadama uueks juhiks. Parts soovis vähemalt ühte juhatuse liiget – kas
Ain Kaljuranda või
Allan Kiili, välja vahetada. Peale jäi aga Neinar Seli tahe ning mõlemad mehed jätkasid ametis.
Nüüdseks on Neinar Seli kriminaalkuriteos süüdi mõistetud. Nimelt tunnistas Tallinna ringkonnakohus tänavu mais Tallinna Sadama nõukogu eksjuhi ja Eesti Olümpiakomitee presidendi
Neinar Seli süüdi tahtlikus ja suures ulatuses toimingupiirangu rikkumises.
Ain Kaljuranna ja Allan Kiili pidasid eile kinni kaitsepolitseiameti töötajad ning neid
kahtlustatakse altkäemaksu võtmises suures ulatuses ja mitme aasta jooksul.
Seotud lood
Täna said üle nelja kuu eeluurimisvanglas veetnud Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil ja juhatuse esimees Ain Kaljurand vabaks.
Pärast korruptsiooniskandaali on riigifirma Tallinna Sadam aktiivselt värvanud tippjuhte erasektorist.
AS Tallinna Sadama nõukogu valis tänasel koosolekul ettevõtte juhatuse esimeheks Valdo Kalmu, kes alustab tööd 1. märtsist, teatas ettevõte.
Kohus rahuldas täna Tallinna Sadama endiste juhtide Ain Kaljuranna ja Allan Kiili kaitsjate taotluse asendada nende vahistamine elektroonilise valvega.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.