Mäetöösturid kohanevad uute mängureeglitega

Eesti suurima paekivikillustiku tootja OÜ Paekivitoodete Tehase tegevdirektori Kuldar Õunapuu sõnul oli varem kaevandamise olulisim mure, et riik muutis varem kokku lepitud tasude tõusu­protsente. “Taoline protsess raskendas investeerimisotsuseid ning tõi kaasa ebakindluse tuleviku suhtes,” märkis Õunapuu. Nii ei julgenud paljud kaevandajad investeerida uude tehnoloogiasse. Nüüd on riigiga kokkulepe käes ning ressursitasude hüppelised tõusud jäävad ehk minevikku, lisas ta.

“Pikemas perspektiivis avaldab pidev ressursitasude tõus negatiivset mõju nii kaevandussektorile kui ka teede-ehitusele ja betoonitootmisele. See vähendab betoontoodete eksporti Skandinaaviasse ning avab samal ajal tee kallitele importmaterjalidele, nagu graniitkillustik,” täheldas Õunapuu.

ASi Nordkalk tegevdirektor Andres Rammul aga ei leia, et seadusandjad kaevureile liiga teinud oleks. “Ei ütleks, et seadusandlus muutub just liiga kiiresti,” sõnas Rammul, kelle sõnul kaevandamislubadel täna hinda ei ole ja maksutamine käib kaevandamisõiguse tasuga.

“Varem oli tegemist tasumäärade ootamatu muutmisaga, millega meie sektor ei saanud leppida. Täna oleme paremas olukorras, kuna teame tasude muutumise mehhanismi ja määrasid ette,” täheldas Rammul. Ta jätkas, et selles on oluline keskkonnaministeeriumi ja erialaliitude paranenud koostöö.

Õunapuu sõnul peaks riiklikult pikemalt planeerima, et kaevandussektor ei oleks vaid üksnes eelarve puudujäägi kompenseerija. Samuti ei tohiks tema hinnangul riikliku tähtsusega maavarade üle otsustada kohalikud omavalitsused, kes soovivad neile aladele näiteks parke ja kaitsealasid luua. “Võiks meenutada akadeemik Anto Raukase kommentaari Kilplastemaa looduskaitseala kohta Nabalas ning aru saada, et selliselt loodud “nõgeste” kaitsealad kahjustavad riigi arengut ning tekitavad kahju ühiskonnale,” ütles Õunapuu. 

Koostöö riigiga on paranenud

Õunapuu lisas, et riigihalduse ministri ülesanne on analüüsida kaevandamis- ja geoloogiliste lubade väljastamise protsessi üleviimist keskkonnaministeeriumist majandusministeeriumi haldusalasse.

“Eestis on selline kummaline olukord, kus keskkonnaministeerium, kes peaks seisma looduse kaitsmise eest, annab kaevandamis-geoloogilisi lube, kuigi kaevandamine paratamatult toob kaasa looduse häirimise,” märkis Õunapuu. “Kaevandajatel on aga lootus, et kui reform teoks saab, hakatakse vaatama kaevandamissektorit ka majanduspotentsiaalist lähtuva pilguga, sest Eestis on veel maavarasid, mis vajaksid täiendavaid uuringuid.”

Paekivivarud Harjumaal ammendumas

Murettekitav on Õunpuu sõnul asjaolu, et paekivivarud ammenduvad Harjumaa karjäärides lähikümnendi jooksul, ent riik ei näita initsiatiivi ja valmidust küsimusega tegelda. “Selle tõestuseks on kahtlase väärtusega looduskaitsealade loomine, millega tõkestatakse eriti Harjumaa arenguks hädavajalike ehitusmaterjalide tootmist,” märkis ta.

Õunapuu sõnul mõjutavad ettevõtte tegevust riiklikud otsused, näiteks ka materjalide kvaliteedinõuete karmistumine. “See tähendab, et massiliselt tuuakse sisse graniitkillustikku välismaalt, kuigi meil Eestis on ka lubjakivikillustik, mis võiks vabalt asendada graniitkillustikku,” selgitas ta. 

Kasvu veab erasektor

Õunapuu kirjeldas möödunud aastat kui mõõdukalt edukat, kuid samas oli see tihenenud konkurentsi ja riiklike objektide vähese mahu tõttu piiratud võimalustega. Tänavu on Õunapuu sõnutsi tunda kasvu, mida peamiselt veab erasektor.

Paekivitoodete Tehas realiseerib toodangu 100% Eestis, sellest 95% Harjumaal. Materjali müüakse ettevõtte Väo ja Maardu karjääris. Kuna enamik ettevõtte toodangust leiab kasutust tee-ehituses ja betoonitootmises, on firma suurimateks klientideks ehitusettevõtted. 

Toodangu hinnad on Õunapuu sõnul pidevalt tõusnud ressursitasu, kütuse ja tööjõu hindade tõusu tõttu. “Majanduslik paratamatus on, et tõstes hinda, väheneb müüdav kogus ning hakatakse otsima alternatiivmaterjale, näiteks ehitusjäätmed,” lausus Õunapuu. Viimaste aastate hinnatõusude tõttu on ettevõttes toodangu raskuskese liikumas klassikaliselt killustikult sidumata segudele ja pestud paekiviliivale.

Kaudseks mõjutajaks Venemaa embargo

Nordkalki ekspordi osakaal oli möödunud aastal 66% käibest. “Meie suurim eksporditurg on Saksamaa ja sealsel väetisetööstusel on läinud hästi. Nii ka meie tarnetega sellele turule. Sama ei saa öelda kahjuks Soome kohta. Negatiivselt on mõjutanud meie Läti suurkliendi käekäik ja Vene rubla nõrgenemine, mis muudab meie toote konkurentsivõimet Vene turul,” rääkis Rammul.

Kodumaal tehakse enam koostööd Eesti Energia ja Aerociga. “Lepingud sõlmitakse pikemaks perioodiks, mitte mõneks tarneks,” märkis Rammul.

Kaudselt mõjutab ettevõtte tegemisi ka Vene turu kadumine põllumajandustoodete sisseveo keelu tõttu Venemaale, sest oluline osa ettevõtte toodangust läheb Baltimaade sööda- ja söödalisandite tootjatele. Ülejäänud koduturg on püsinud samas sel ajal suhteliselt stabiilsena. 

ASi Nordkalk tooteid kasutatakse Rammuli sõnul enamasti teistes tööstustes tooraine või lisandina. Ehitusmaterjali osakaal on aga aastatega kahanenud.

Põlevkivi võib kaevandada tagantjärele

Eesti Energia juhatuse liikme ja kaevanduste juhatuse esimehe Andres Vainola sõnutsi on Eesti Energia Kaevandused tegevuse planeerimisel lähtunud seadusest, mille kohaselt on lubatud aastamääraks kehtestatud 20 mln tonni kaevandatavat põlevkivi aastas. Sellest on Eesti Energia osa 15 mln tonni.

“Sel aastal tehti seaduses muudatus, mis võimaldab kaevandusettevõtetel seitsmel viimasel aastal limiidi piirmäärani kaevandamata jäänud põlevkivi ka tagantjärele kaevandada. See muudatus annab kaevandajatele vajalikku paindlikkust ja konkurentsivõimet,” selgitas Vainola. Kaevandatava põlevkivi hulk sõltub otseselt sellest, kui palju õnnestub kontsernil õli ja elektrit müüa.

Loodusvarade kasutusõiguse tasusid ehk ressursi- ja saastetasusid tuleks Vainola sõnul vaadata eraldi. “Maksupoliitika peaks motiveerima ettevõtet keskkonda vähem saasteaineid heitma ja rohkem jääkmaterjale taaskasutama,” märkis ta, jätkates, et põlevkivi ehk ressursi pealt peaks riik teenima tulu ning et sellega on nad plaanides ka arvestanud.

Möödunud aastal tootis Eesti Energia Kaevandused 16,5 miljonit tonni kaubapõlevkivi, mida on Vainola sõnul mõnevõrra vähem kui ülemöödunud aastal, samas põlevkivi müügitulu kasvas möödunud aastal 15 protsenti.

Mullu alustati Estonia kaevanduses kamberlaava tehnoloogia kasutusevõtu ettevalmistustega. “Tuleva aasta alguses kasutusele võetav kamberlaava tehnoloogia on kuluefektiivsem kui tavapärane kamberkaevandamine. Seega püüame põlevkivi omahinda hoida stabiilsena ja säilitada meie konkurentsivõimet energiaturgudel,” lausus Vainola.

Narva karjääris kasutatakse Vainola sõnul efektiivsuse saavutamiseks ühes tranšees paaris töötavaid sammuvaid ekskavaatoreid ja suurendatakse nende kopamahtu kergmetalltehnoloogia abiga.

Ohutuse arvel kokku ei hoita

Vainola sõnul on kurvastav, et mullu ei suudetud töötada tööõnnetusteta. “Samas on aastatega tööõnnetuste arv vähenenud ning neid juhtub meil vähem kui Eestis keskmiselt,” märkis ta. Igal aastal investeeritakse tööohutusse ning ettevõtte kaevurite ja mäepäästesalga varustus on Vainola sõnul tipptasemel. “Teisisõnu – ohutuse pealt me kokku ei hoia.”

Valdav osa Eesti Energia Kaevanduste toodangust leiab kasutamist kontserni sees. Suurimateks klientideks on Narva Elektrijaamad ja Eesti Energia Õlitööstus. “Varem on meie põlevkivi ostnud ka Viru Keemia Grupp, kuid hetkel me neile ei müü, põlevkivi hinna üle käivad nendega läbirääkimised,” sõnas Vainola.

Praegu on nafta hinna muutumise risk Vainola sõnul täies ulatuses põlevkivi töötleja peal, samas määrab nafta hind põlevkivi turuväärtuse. “Riik peaks seadusega täpsustama, kuidas jaguneb turuhinna muutumise risk põlevkivi omaniku ja töötleja vahel,” arvab Vainola.

Rahandusministeeriumi juhtimisel on kokku kutsutud osapooli hõlmav töögrupp, mis peab 2016. aasta alguses esitama argumenteeritud ettepanekud põlevkivi eest õiglase tasu kogumiseks nii, et riik kui põlevkivi omanik saaks lõppkokkuvõttes võimalikult suurt tulu. Ka Eesti Energia osaleb selle töögrupi töös.

Autor: Kairi Oja, kaasautor