Palo: olin valitsuse võõrkeha

Intervjuus Äripäevale räägib ta, mis läks värskelt loodud valitsuses valesti ja mis pani teda ametikohast loobuma.

Mis sai viimseks piisaks karikasse, et otsustasite tagasi astuda?

Arvan, et selleks sai kevadine tugev diskussioon valitsuses majutusettevõtete käibemaksuerisuse kaotamise ja kütuseaktsiisi tõstmise teemal. Esitasin majandusministeeriumi poolt selgeid põhjendusi ja analüüse, miks ei tohiks seda teha – vähemalt mitte algselt plaanitud kujul. Kuid nägin, et kõik, mis ütlesin, põrkus tagasi ja ma ei saanud üldse mõistmist. Ma ei oskagi öelda… Tundsin, et olen valitsuses võõrkeha. Mõistsin, et oleme erineva taustaga inimesed ja me ei räägigi ühist keelt.

Mul on vaja meeskonnas töötades motivatsiooni ja mingit suuremat konti, mille nimel töötada. Eriti oluline on see töötades meeskonnas, kus pole hea õhkkond ja kus üritatakse iga hinnaga teineteisele jalga taha panna. Mul on vaja midagi, mille nimel seda kannatada, aga ma ei leidnud seda. Otsus, et ma ei taha Reformierakonnaga ühes valitsuses olla tuli juba suve alguses, kuid ma tahtsin teada, mida mõtleb erakond laiemalt. Seetõttu ootasin ka volikogu istungini.

Nii et juba ministriportfelli vastu võttes kahtlesite oma ametis püsimises?

Need kahtlused ainult süvenesid. Ka peaministri käitumine käibemaksuerisuse ja kütuseaktsiisi tõstmise arutelude ajal süvendasid mõtet, et mul on raske aktsepteerida seda valitsust sellel moel.

Kas ametisse astudes uskusite üldse, et kolmepealine koalitsioon püsib kogu valitsemisaja?

Aus vastus on, et päris alguses pooldasin ma üldse, et oleksime proovinud teha teistsugust valitsust. Ütlesin, et mina ei taha enam „kindlalt edasi!“. Ütlesin selle ka reformierakondlastele välja. Paraku jäi puudu julgusest proovida, ja valitsus sündis. Kuid kui nägin valitsuse koosseisu, mis tuli pärast koalitsioonilepingut, ütlesin oma fraktsiooniliikmetele peaministri hääletuse päeval, et me ei peaks poolt hääletama.

Mis teid koosseisus häiris?

Mitu asja, kuid viimane piisk oli Jürgen Ligi haridusministrina. See oli sotsiaaldemokraatide suhtes lihtsalt inetu. Laiemalt vaadates on näha, et peaminister on ametisse pannud oma lähedased sõbrad. Ministrikohad pole jaotatud selle järgi, kes on spetsialist, vaid selle järgi, kes on sõber.

Kuidas suhtusite sularahaskandaali taustaga Kristen Michali asumisse majandusministri kohale?

Jutud, et Michal tahab majandusministeeriumisse tulla algasid juba jaanuaris ja hiljem kinnitasid juba mitmed allikad, et ta näebki ennast kindlalt ministri kohal. Nii et see ei tulnud mulle üllatusena.

Teil läks nüüd omavahel rabedaks.

Eeh… jah.

Miks teil Michaliga mõni päev tagasi tuliseks sõnavahetuseks läks?

Sest ta valetas ja ma küsisin, miks ta seda teeb. Ütlesin talle, et on väga inetu enda ja Reformierakonna vastutust valedega kellegi teise kaela määrida. See ei ole normaalne.

Ma usun, et Michal oli ametisse asudes kursis Tallinnas Sadamas toimuvaga, sest juurdlust alustati jaanuaris ja kapo teeb ministritele briifingu nende haldusasutustes toimuva kohta. Michali väide, et tal oli sama info mis minul ja et tema oleks aasta tagasi teistsuguseid otsuseid teinud, on vale. Kui mulle briif tehti, polnud veel ka kindlaid kahtlustusi ja süüdistusi.

Tundub teile, et Reformierakond hiilib vastutusest eemale?

Seda on ju näha. Reformierakond juhib Tallinna Sadama nõukogu juba kümme aastat ja nad hoiavad seda enda käes nagu püha lehma.

Sama info, mis oli mul Tallinna Sadama kohta, oli ka ettevõtte nõukogu esimehel Remo Holsmeril. Juhatuse valib ja kinnitab nõukogu, Reformierakonnal on seal häälteenamus. Soovitasin Holsmeril möödunud aastal juhatuse liikmete konkurssi tõsiselt võtta ja kaaluda nende vahetust. Samuti ei soovitanud ma tal Kiili ja Kaljuranna ametiaega viiele aastale pikendada. Ent Holsmer ütles, et kindlaid süüdistusi pole ja praamihange on pooleli, mis me ikka vahetame juhatust.

Eelmisel aastal pärast koalitsiooni moodustamist võttis sotsidel ja reformierakondlastel mitu kuud aega, et paika panna riigiettevõtete nõukogud. Aega läks, sest vaidlesime Tallinna Sadama üle. Sotsid tahtsid seda enda võimu alla, kuna teadsime, et pean Tallinna Sadamaga hanget korraldama hakkama. Pärast kuid kestnud vaidlusi andis meie pool alla – lihtsalt selleks, et asjadega edasi minna. Sama on juhtunud sel aastal.

Miks te Michalit Leedo käsilaseks nimetasite?

(Muigab) Ma seda rohkem ei kommenteeriks, küll elu näitab.

Ka Juhan Parts on üritanud Tallinna Sadama juhatuses Allan Kiili ja Ain Kaljuranda välja vahetada, aga siis astus Neinar Seli vahele ja asi jäi ikka samaks. Kui pikad on üldse ministrite käed nõukogudes?

Tegelikult ei ole pikad. Tallinna Sadamas hääletab alati Reformierakond teised üle, sest nende esindajaid on lihtsalt rohkem kui sotside omi. Ma tegin kõik, mis minu võimuses, et mõjutada Remo Holsmeri otsust vahetada juhatus välja. Paraku otsustas ta Kiili ja Kaljuranna ametiaega hoopis pikendada.

Neinar Seli ütles hiljuti Postimehes, et peaks üle vaatama ka Estonian Airi ja Eesti Energia kulutused.

(Naerab) Kuulsin jah. Esiteks ma arvan, et kapo tegelebki sellega, sest on elementaarne hoida riigi tippettevõtteid mingisuguse kõrvaltvaataja pilgu all. Ega ministrid ei käi kontrollimas, mis neis ettevõtetes toimub.

Härra Seli avaldus on pehmelt öeldes kummaline. See tundub, nagu sooviks ta pisendada Tallinna Sadamas juhtunut, hüüdes avalikkusele: „Mis te siin kontrollite, vaadake, mis teiste õuel ka toimub!“ Aga vaata, mis su enda õuel toimub üldse? Selline tähelepanu hajutamine ei muuda Tallinna Sadamas juhtunut väiksemaks ega võta ka nõukogu juhilt vastutust ära.

Ütlesite enne, et oleksite eelistanud teistsugust valitsust. Millist?

Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Vabaerakond ja sotsiaaldemokraadid.

Sedasi oleks valitsuses veel rohkem erinevaid päid olnud?

Mis siis, ega lihtne poleks sealgi olnud. Maailmavaatelt oleks see kooslus aga mulle hoopis südamelähedasem olnud ja selles oleks saanud Eesti jaoks suuri asju ära teha. Reformierakond on pikalt võimul olnud ja nad on raiunud kivisse nii palju dogmasid. Arvan, et neile tuleks väga kasuks, kui nad mõnda aega valitsusest eemale hoiaksid ja riigikogus jalga puhkaksid.

Kas Edgar Savisaare juhitud Keskerakond on koostööks aktsepteeritav?

Aga kas Rain Rosimannuse juhitud Reformierakond on parem? Mina hinnanguid ei anna, vaatan maailmavaadete ja selle järgi, mida saaks Eesti riigi jaoks ära teha.

Jevgeni Ossinovski sõnul on nüüd valitsusel tänu sotsidele parem koalitsioonilepe, aga teie tundsite, et ei saa enda vaateid ellu viia. Mida sotsid tegelikult siiski valitsusse jäädes võidavad?

Me saame ikka midagi ära teha, lihtsalt minu jaoks mitte piisavalt. Sotside programmi lõike leiab leppest küll, kuid põhimõttelist pilti valitsus ei muuda, ja see on minu jaoks probleem.

Enne ametisse astumist ütlesite, et teil on suured plaanid, kuidas kavatsete muuta ettevõtjad riigi paremaks käeks. Kas teie tagasiastumine pole justkui allaandmine?

Mina nii ei tunne. Vastupidi, tunnen end hästi, sest mul oli jõudu jääda põhimõtetele kindlaks. Oleme viie kuuga jõudnud juba palju ära teha. Loodan, et olen ministeeriumisse suutnud juurutada suhtumist, et ettevõtjad on riigi jaoks parem käsi. Ma ei taha öelda, et seda siiani polnud, aga innustada oli ikka vaja.

Muidugi on mul kahju minna. Palusin täna ka allasutuste ja osakonnajuhtide koosolekul vabandust. Ma vean ju neid mingil määral alt. Kui mul oleks võimalik töötada majandusministeeriumis edasi poliitikast väljaspool, siis lahkuksin ministeeriumist vaid jalad ees. Mulle siin meeldib. Kahjuks on poliitika roll siin suur.

Kui oleks ainult teie otsustada, siis kelle määraksite enda mantlipärijaks?

(Muiates) Mul on oma eelistus, kuid seda poleks korrektne välja öelda.

Kas on ka lootust, et teie eelistusele portfell kätte antakse?

Lootus on ikka.

Praegu tundub tõenäoline, et teie koha võtab üle Ossinovski.

Ma arvan just, et see on pigem vähe tõenäoline. Lähipäevil otsustatakse.

Mis on teie edasised plaanid?

Otsus, et sellisel moel enam valitsuses jätkata ei taha, ei tulnudki nii raskelt. Eks ma vaagisin korralikult, kuid kui oli tehtud, siis oli tehtud. Kuid otsuse, kas minna tagasi ettevõtlusesse või jääda poliitikasse, pean ma veel tegema. See on põhimõttelisem ja see pole kerge. Täna veel vastust ei anna, pean veel vaagima.

Mis teid veel poliitikas hoiab?

Seda ma vaengi. Tulin selleks, et Eesti elu paremaks muuta. Kui minust on kasu, siis ma poliitikas jätkamist ei välista.