Kunagise kolmikliidu kokkuleppe alusel maksis Tallinna Sadama juhtkond erakondadele kümnist, rääkis Äripäevale ettevõtja ja endine mõjukas Isamaaliidu poliitik Jüri Mõis.
- Tallinna Sadama juhid olevat Jüri Mõisa sõnul saanud kunagiselt kolmikliidult korralduse erakondadele raha anda. Foto: Raul Mee
Pane tähele
Kapo uurib riigifirmasid neli aastat
Kaitsepolitsei uurimisõigusi laiendati neli aastat tagasi, septembris 2011. Seni riigiasutuste ning Tallinna, Tartu, Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Pärnu omavalitsuse korruptsioonikuritegusid uurinud kaitsepolitsei sai toona õiguse teha sama ka avalik-õiguslikes ning riigi osalusega ja riigi asutatud ettevõtetes. Eelkõige puudutab see nende ettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmete tegevust. See tähendab, et kapo luubi alla sattusid kõik riigi osalusega firmad, sealhulgas suured ja mõjukad, nagu Eesti Energia, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, Eesti Loto, Estonian Air, RKAS jt.
Mõis rääkis, et 1999. aasta märtsis, kui
Reformierakonnast, Isamaaliidust ja Mõõdukatest koosnenud kolmikliit võitis riigikogu valimised, kutsuti ta tänu suurele häältesaagile ja tõenäoliselt suurtele tulevikulootustele Isamaaliidu nn tagatuppa. “Minu jaoks kõige esimesel arutelul 1999. aasta kevadel arutati
Tallinna Sadama direktori Enn Sarapi vallandamist. Et kuidas talle ära teha,” kirjeldas Mõis.
Hansapanga asutaja meenutas, et esitas pidevalt küsimust, miks on vaja Sarapit suure pauguga vallandada, kuigi ta on olnud pikalt tubli tegija Eesti majanduses ja peagi lõpeb ka tema ametiaeg. “Selle peale öeldi mulle, et ma olen lihtsalt noor ja kogenematu ja on vaja tegutseda kohe, et luua skandaalne olukord ja kiiresti panna ametisse õiged inimesed. Võetigi Sarap süüdistustelaviiniga maha ja pandi üleöö asemele ajutised juhid, kes jäid ametisse pikemalt,” sõnas
Mõis.
Raha hakkas voolama
2001. aasta esimesel poolel sai Mõis enda lähedaselt usaldusväärse info, et Tallinna Sadamast võeti iga kolmikliidu erakonna toetuseks ligi miljon krooni ehk praeguses vääringus 64 000 eurot. “Sadama juhid olevat saanud vastava korralduse ja poliitikute lubaduse silm kinni pigistada. Selleks hetkeks, kui mulle sellest räägiti, oli asi minu infokanali järgi juba toimunud ja ma kuulsin seda üldse vist sellepärast, et 1999. aasta kampaania rahad tegelikult tulid enamikus minu pangaaegsete tutvuste kaudu ja ma olin justkui erakonna kaaslaekur,” selgitas Mõis.
“Vähemalt suures plaanis teadsin erakonna rahalist seisu ja ma saingi asjast teada alatooniga, et Jüri, meie rahaline seis on ühe miljoni võrra parem, kui sina tead. Igatahes pidasin infot täiesti tõepäraseks ja kõndisin otsejoones ning seni ainsal korral
kaposse ja rääkisin selle loo ära,” jätkas Mõis. Enda sõnul pidas ta seda suureks sigaduseks.
“Pärast kuulsin, et kolmikliidu juhid olid käinud 2001. aasta suvel kapos ülekuulamisel ja on vist praeguseni mu peale päris vihased, aga mingit asja otseselt ei algatatud, sest otseseid tõendeid polnud. Ei salga, et samale ajale langes ka minu grillimine ja vallandamine linnapea ametist,” rääkis Mõis.
Tasub teada
Tallinna Sadama juhatuse liikmed
2015 Marko Raid, Carri Ginter
2004–2015 Ain Kaljurand, Allan Kiil
2004–2005 Gerd Krieger, Aare Tammemäe, Mart Tooming
2001–2004 Tõnis Segerkrantz
1999–2004 Riho Rasmann
1999–2004 Jaan Toots
1999 Mati Senkel
1998–1999 Jaanus Ikla
1998–1999 Märt Tomson
1996–1999 Enn Sarap
1996–1998 Aare Kitsing, Sandor Liive
Nõukogus vastuolulised meenutused
Üks anonüümsust palunud Tallinna Sadama nõukogu liige aastatest 1999–2002 ei osanud öelda, kas ja kui palju kellelegi maksti. “Aga sponsorluse jagamise puhul erakonnad elavnesid küll. Ma ei usu, et sadamast mingi raha liikus, usun, et liikusid operaatoritelt erakondadesse.”
Sarapi väljavahetamise taga oli aga tema sõnul patiseis, kus toona ministriks saanud Toivo Jürgenson ei saanud oma plaane ellu viia, samas kui sadama asjad paistsid halvad. “Isamaa oli toona valitsuses ning kiiresti leiti Jaan Toots, kes võttis juhatuse üle. Nimetati ümber ka nõukogu liikmeid, et oleks võimalik reforme paremini ellu viia. Jürgenson ajas seda poliitikat,” selgitas allikas.
Seevastu Toivo Ninnases, kes oli Tallinna Sadama nõukogu liige aastatel 1996–2003, tekitas jutt imestust. “Ausalt öeldes ei ole ma midagi sellist kuulnud. Mind paneb imestama, kuidas saab sellises ettevõttes tekkida sularaha, ma ei kujuta ette, see ei ole ju väike pood, kus müüakse sularaha eest,” rääkis Ninnas.
Kahel korral sadama nõukogu liige olnud Koit Uus ütles, et ka talle ei meenu midagi sellist, kuid info, nagu oleks toona erakondadele ja sadama juhtide vahel olnud kokkulepped, ei tule talle üllatusena, kui arvestada viimase nädala infot.
Kolmikliidu poolt sadama juhatusse määratud Jaan Toots pidas enda sidumist Tallinna Sadama skeemidega naeruväärseks. “Miks pidi selline asi üldse 2001. aastal olema, kui ma 1999. aastal ametisse tulin? Hah! … küll nüüd on versioone ja asju! Polegi muud kui naerma hakata,” rääkis Toots. Tema sõnul on jutt, nagu maksnuks sadama juhid erakondadele raha, jama. “Nüüd minnakse juba fantaasiamaale. Kui kellegagi midagi juhtub, minnakse kohe ei tea kuhu välja. Ma ei kujuta ette, miks peaks keegi sellist fantaasiat viljelema,” imestas Toots.
Ta märkis, et kaalus pikalt Tallinna Sadama juhatusse minekut, sest oli Tallinkis tööl, kuid tollane peaminister Mart Laar kauples, et ta nõustuks. “Väideti, et seal on suured jamad, ja läksin proovima,” ütles Toots.
Toonased erakondade juhtpoliitikud eitavad toimunut
Isamaaliitlane ning teede- ja sideminister 1999.–2002. aastal Toivo Jürgenson puhkes küsimuse peale laginal naerma. “See on väga naljakas info ja ma ei tea mingist sularahast midagi, jumala eest. Juhatuse liikmed määrab ametisse nõukogu. Aga sularahaga ma ei tegelenud ja ei ole ka kuulnud, et keegi teine oleks tegelenud. Nii et ma tõesti ei saa teid aidata,” rääkis Jürgenson. “Saan küsimuse mõttest väga hästi aru, aga mina sellest altkäemaksujuhtumist ei tea midagi ega pole midagi kuulnud,” lisas ta.
Reformierakonna kunagine peasekretär ja 2001. aasta keskkonnaminister
Heiki Kranich oli lausa tõre. “See on täielik jama, kuulen teie suust sellist asja esimest korda ega pea seda ka võimalikuks. Miks? Sest niimoodi lihtsalt ei käituta.”
“Jutte võib ju rääkida kes iganes, kellel mis iganes pähe lööb, aga sellist praktikat pole Reformierakond mitte kunagi viljelenud. Mitte kunagi. Mis Tallinna Sadamas juhtunud on, ei oska ma kommenteerida, sest ma lihtsalt ei tea sellest midagi,” selgitas Kranich.
Skeemitajad elavad eelmises sajandis
Kaitsepolitseiameti peadirektor aastatel 1993–2003
Jüri Pihl sõnas, et tema ajal ei käinud keegi kapos Tallinna Sadamaga seoses ütlusi andmas ja isegi selliseid kuuldusi ei liikunud. “Kui kaitsepolitseil oleks olnud informatsioon, et Tallinna Sadama juhatus võtab altkäemaksu või annab kellelegi, siis oleks alustatud kriminaalasi ja menetlus,” kinnitas ta.
Samas Pihl ei imesta, et Tallinna Sadama juhtkonna tegudele jälile saadi. “Paljud skeemitajad ei ole aru saanud, et üks olukord oli 2000. aastatel, kui uurimisorganite tehniline võimekus oli piiratud, nüüd on see kõik olemas. Peita nüüd oma asju keeruliste skeemide taha on oluliselt ohtlikum. Ärge pange toime kuritegusid, töötage ausalt, tänapäeval võib iga asjaga vahele jääda,” rääkis Pihl. Mõisaga kohtumisest meenus Pihlile hoopis 1999. aasta, kui Mõis kurtis, et Isamaaliidu valimiskampaania ajal oli varastatud raha, kuid see ei olnud Tallinna Sadamaga seotud.
Kaitsepolitsei peadirektor aastatel 2003–2008 Aldis Alus ei soovinud kommentaari anda. “Küsige praeguse kaitsepolitsei juhtkonna käest. Mina nendele küsimustele kindlasti ei vasta,” ütles Alus.
Michal: esitan oma ettepanekud valitsusele
Postimees kirjutas eile anonüümsetele allikatele toetudes ja nimesid nimetamata, et Tallinna Sadama juhtkond on aastaid teinud regulaarseid sularahamakseid võimuerakondadele. Lehe andmetel said regulaarsed n-ö kilekotis sularahamaksed erakondadele alguse veel enne
Ain Kaljuranna ja
Allan Kiili ametisse määramist, ulatusid eurodes mõnedesse tuhandetesse ning jõudsid lõpuks erakondade peasekretäride kasutusse. Majandusminister
Kristen Michal jäi kommentaaris Äripäevale napisõnaliseks.
Kas süüdistused vastavad tõele?
Postimehes heideti varju mitmele nõukogu liikmele ja Tallinna Sadama juurdlust see ei puuduta. Uurimisega olen olnud kursis suures plaanis ka varem. Postimehes on justkui viide varasematele nõukogu liikmetele ja mina nende eest lugu ära ei räägi. Eks täpsustage Postimehega.
Kas ja kuidas võtab Reformierakond vastutuse Tallinna Sadamas juhtunu kohta?
Praegu on olukord, kus Tallinna Sadamat on korraldanud erinevad ministrid ja ka nõukogus on olnud erinevaid esindajaid. Nõukogu ütles eelmisel nädalal, et astuvad tagasi, ja nüüd peame otsima sinna uue nõukogu. Ka juhatus tuleb uus valida. See on vastus.
Miks on Reformierakond viimased kümme aastat Tallinna Sadamat proovinud enda käes hoida?
Ei ole kiivalt enda käes hoidnud, aga on ka paratamatu, et riigiettevõttes on esindatud need jõud, kes on võimul. Tsiteeriks Erkki Raasukest, kes ei näe probleemi riigikogu liikmetes, kellega pole kunagi probleeme nõukogudes olnud, vaid hoopis selles, kuidas on määratud sinna teisi inimesi. Ma ei oska öelda, mina üritan seda muuta. Olen ametisse astumisest saati öelnud, et minu mandaadi üks osa on riigiettevõtete struktuuri muutmine. Homme (täna – toim) lähen sellega valitsusse, nii et ma täna veel sellest rääkida ei taha.
Seotud lood
Pärast korruptsiooniskandaali on riigifirma Tallinna Sadam aktiivselt värvanud tippjuhte erasektorist.
AS Tallinna Sadama nõukogu valis tänasel koosolekul ettevõtte juhatuse esimeheks Valdo Kalmu, kes alustab tööd 1. märtsist, teatas ettevõte.
ASi Tallinna Sadam nõukogu kinnitas ettevõtte kolmandaks juhatuse liikmeks Margus Vihmani. Vihman hakkab vastutama Tallinna Sadama kommertstegevuse ehk kliendisuhete ja müügitegevuse eest.
Viis aastat tagasi oli tõsiselt kaalumisel Tallinna Sadama toonase juhtkonna vahetus, kuid praeguseks korruptsioonikahtlustusega Ain Kaljurand ja Allan Kiil jätkasid mõjuka reformierakondlase Neinar Seli toel.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.