Skeemimeister sai karmi süüdistuse

Asja kohtueelne uurimine kestis üle kolme aasta ja selle käigus vahistati Kalev ajutiselt 2012. aasta septembris. Äripäev on Kalevi ja tema endise äripartneri Jürgen Järviku kütuseärist kirjutanud mitu uurivat lugu. Viimati avalikustasime, kuidas skeemis kasutati ohtralt tankiste, kes saadeti jalgealuse tuliseks muutudes asumisele välismaale. Oleme valgust heitnud ka sellele, et Marko Kalevi ettevõttelt on raha laenanud Reformierakonna tipp-poliitik Eerik-Niiles Kross, kes enda sõnul küsis lühiajalist laenu hoopis Kalevi toonaselt äripartnerilt Järvikult. Lisaks aitas Kross Järvikul ja Kalevil kontakte luua aseritega, kelle abil lootis tandem hakata kütust maale tooma.

Veel on Äripäev paljastanud, et DNB Panga pikaaegne juht Hans Pajoma aitas maksuskeemide meistril Järvikul saada pangast kütuseäriks mitu miljonit eurot laenu, nõustades teda muu hulgas erakirjavahetuses. Pajoma aitas laenu saada Järviku ja Kalevi OK Oil Groupil, millega plaaniti jõuliselt siseneda Eesti kütuseturule, kuid millele kriminaaluurimine vee peale tõmbas. Millalgi pärast Äripäeva artikleid lõppes Pajoma jaoks töösuhe DNBga. 

Kalevi äripartner pääses süüdistusest

Korduvalt maksuskeemide tõttu kohtu all olnud Kalev lõi süüdistuse kohaselt kuritegeliku ühenduse, mis koosnes vähemalt üheksast inimesest ja mille tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele vedelkütuse hulgimüügi valdkonnas. Süüdistusest pääses aga Kalevi äripartner ses samas kütuseäris – Põhja ringkonnaprokuröri Martin Tuuliku sõnul ei kinnita tõendid Jürgen Järviku osalust maksukuriteo toimepanemisel.

„Kuritegeliku ühenduse eesmärk oli süüdistuse põhjal pakkuda käibemaksu tasumata jätmise kaudu konkurentidest odavamat kütust ja teenida seeläbi kuritegelikku tulu,“ rääkis Tuulik. Selleks kasutati ära kuni 2012. aasta aprillini vedelkütuse seaduses olnud „auku“. Nimelt kehtestati 2011. aasta aprillis kütuse müügiga tegelevatele ettevõtetele miljoni euro suuruse tagatise nõue, mille täitmist tuli aktsiisilaopidajal kütuse väljastamisel majandustegevuse registrist kontrollida. Samas oli kuni 2012. aasta kevadeni aktsiisilaopidajal lubatud kütust väljastada ka teistele äriühingule, mis kinnitasid, et kasutavad kütust ainult omatarbeks ja ei müü seda edasi.

Seda sätet kasutaski süüdistuse kohaselt Kalevi organiseeritud kuritegelik ühendus ära ja omatarbeks väljastatud kütus müüdi läbi mitme varifirma edasi ning tekkinud käive jäeti õigesti deklareerimata, mistõttu jäi jaanuarist märtsini 2012 riigile laekumata 825 000 eurot käibemaksu.

Rahvusvahelised skeemid

Kriminaalasja eeluurimisel kogutud andmeil oli Kalevi ja temaga seotud inimeste kontrolli all terve kütuseäriahel, kuhu kuulus kümme osaühingut. Kaleviga kooskõlastati tehinguid ja tema oli süüdistuse järgi peamine otsustaja. Mh oli Kalev juhatuse liige ettevõttes Pakavi Partners, mille kaudu võeti välja maksupettuse tulemusena saadud raha.

"Viimastel aastatel on maksukuriteod muutunud järjest rahvusvahelisemaks, üha sagedamini kasutatakse välismaiseid variisikuid ja äriühinguid, et muuta kuritegude uurimine Eesti õiguskaitseasutuste jaoks võimalikult keeruliseks,“ nentis prokurör Tuulik.

Tööjaotus kuritegelikus ühenduses

Maksukuriteole kaasaaitamises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdistab prokuratuur seitset inimest. Süüdistuse järgi oli neil kõigil skeemis oma roll.

Kuldar Lugna (39) tegeles OK Oiltrade’is kütuse hulgimüügiga ja Aivar Bärg (49) korraldas tööd Soldina Õlibaasis, kus kütus vahetas omanikku ja anti üle varifirmadele. Reimo Piirsoo (40) oli juhatuse liige Rakvere Terminalis, kus anti kütus üle varifirmadele ja väljastati lõppklientidele. Alari Sirvi (39) oli transpordiettevõtte OK Oiltrans OÜ juhatuse liige ning juhtis selle igapäevast tegevust. Lloyd Investments OÜ juhatuse liige Sven Soeson (39) väljastas fiktiivseid laene varifirmadele, et need saaks aktsiisilaost kütust osta ja ka lõppkliendid tasusid kütuse eest läbi selle firma.

Janno Simmeri (36) ja Kaspar Tarto (36) ülesanne oli süüdistuse kohaselt värvata ja juhendada variisikuid. Skeemis meelitati väikese tasu eest osalema majanduslikult raskes seisus inimesi, kes vormistati äriühingute juhatuse liikmeteks, nende osalusel avati firmadele pangakontod ja sõlmiti fiktiivseid lepinguid.

Mairo Lagoši (36) osas on kriminaalasja materjalid eraldatud, sest ta on kõnealuse kriminaalasja raames kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Tema roll oli uurimisandmeil variettevõtete juhtimine ja nende nimel tehingute korraldamine.

Kohus uuel aastal

Kriminaalasja hakatakse Harju maakohtus arutama järgmise aasta alguses. Marko Kalev ei soovinud süüdistust enne kohut kommenteerida. Hiljuti jõustus Kalevi ja mitme teise inimese süüdimõistmine veel ühes maksuasjas, täpsemalt 2004. aasta jaanuarist kuni 2007. aasta veebruarini toime pandud maksukuritegudes. Ses asjas mõisteti Kalev süüdi kui arvevabriku teenusega maksukuriteole kaasaaitaja.

Üks küsimus: miks ei saanud süüdistust Jürgen Järvik, kes oli Marko Kalevi äripartner samas kütuseäris?

Põhja ringkonnaprokurör Martin Tuulik

Inimesele saab süüdistuse esitada siis, kui tõendid näitavad, et ta on toime pannud mõne karistusseadustikus sätestatud kuriteo. Tõendamisnõuded on Eesti kriminaalmenetluses teadupärast kõrged ja üsna spetsiifilised, seda eriti majanduskuritegude puhul.

Kõnealuses kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et Jürgen Järvik pakkus Marko Kalevile konsultatsiooniteenust DNB Pangaga suhtlemisel ja tema vahendusel said Kalevile allunud ja kuulunud ettevõtted pangast laenu. Seda pole Järvik eitanud ja ta on kutsutud selle kohta kohtusse tunnistusi andma. Samas ei kinnita tõendid tema osalust maksukuriteo toimepanemisel ja seetõttu polnud alust talle süüdistust esitada.

See, et inimene figureerib osade süüdistuses märgitud ettevõtete omanikeringis, ei anna automaatselt alust kaasata teda kriminaalmenetlusse kahtlustatava või süüdistatavana. Ühegi süüdistusaktis märgitud firma juhatuses ta ei olnud ning otseselt ei saa talle ka igapäevast firmade töö sisulist juhtimist ette heita. Mõne üksiku e-kirja pinnalt ei ole võimalik sisustada inimesele etteheidetavat kuritegu, inimese tegevuses peavad ilmnema nii objektiivsed kui ka subjektiivsed kuriteo tunnused.

Praktikas enamikul juhtudel vastutavad toimepandud maksukuritegude eest äriühingute juhatuse liikmed ning ainuüksi see, et Järvik oli Kalevi äripartner ja osa ettevõtete kaasomanik, ei ole alus süüdistuse esitamiseks.

Järvik on kaasatud menetlusse tunnistajana, ta on korduvalt üle kuulatud ja ta on andnud põhjalikke ütlusi oma seoste ja tegemiste kohta. Neid ütlusi saab kohtus ristküsitlemise käigus kontrollida koos muude tõenditega.