Maksuvaba kodu muutub trendiks

Möödunud nädalal kirjutas Eesti Ekspress ärimehe Heldur Meeritsa ja maksuameti kokkupõrkest, milles nõuti Meeritsalt kohtu kaudu üle 300 000 euro. Põhjuseks kahtlus, et ärimees ehitas oma ettevõtte Amalfi varade eest endale häärberi, hoidudes sedasi vajalike maksude tasumisest. Meerits väitis, et algselt oli häärber plaanitud hoopiski puhkekeskuseks ja kohus mõistis ärimehe sel suvel õigeks.

Kohtuotsus jättis avalikkuse jaoks õhku küsimuse, kas väidetavate äriplaanide luhtumisel ongi võimalik endale seaduslikult maksuvabalt eluase ehitada või osta. Või enamgi – miks jäid maksuameti käed liiga lühikeseks?

Maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe nentis, et Meeritsa juhtumile sarnaseid vaidlusi on palju. Näiteks on sel aastal maksuamet lõpetanud 62 samasisulist kontrolli, millega on maksurikkumistega tasumata jäetud 1,57 miljonit eurot. Eelmisel aastal jõudis maksuamet lõpetada 95 kontrolli, mille maksusumma oli ligi neli miljonit eurot.

Maksuamet pikemat piitsa ei ihale

„Probleem on märkimisväärne,“ ütles Veermäe. Samas see, et maksuametil jäävad mõnikord nende hinnatud maksukahju ettevõtjatelt saamata, ei tähenda tema arvates, et maksuametil on petturite kättesaamiseks liiga lühikesed käed. Vastupidi, probleemi lahendusena ei näe Veermäe mitte seaduste karmistamist ja pikema piitsa hankimist, vaid hoopiski inimeste õigustundele rõhumist. „Tegu on suhtumise probleemiga. Mis riigis me siis lõppude lõpuks elada tahame?“ küsis Veermäe, lisades, et kui ühiskonnas ollakse mingites raamides kokku leppinud, siis võiks ka kokku leppida, et järgime neid, mitte ei otsi võimalusi raamidest mööda minna.

Sellele aitaks Veermäe sõnul kaasa teavitustöö tegemine. „Usun siiralt, et kui inimesed, kes plaanivad ettevõtte kaudu elupinda soetada, loobuvad sellest mõttest, kui näevad, et see pole ühiskonnas aktsepteeritav,“ ütles ta. Veermäe rõhutas, et enamik käitub siiski korrektselt ja mõistab maksuvembud hukka.

Veermäe sõnul suudab maksuamet statistika järgi menetleda ja tõendada suure osa juhtumitest. „Ma ei usu, et ühiskond ootab, et maksuhaldurile antaks kõiksuguseid õiguseid ringi käia ja ettevõtjaid jälgida ja piiluda,“ ütles ta. Sellised õigused on Veermäe sõnul vaid maksuameti töörühmal, kes tegelevad organiseeritud kuritegevuse uurimisega. „Ei maksa selliste meetmete laiendamisele mõelda, sedasi tekiksid teised ohud ja probleemid juurde,“ märkis Veermäe.

Kirgi küttev murekoht

Advokaadibüroo ATTELA vandeadvokaat ja maksuekspert Marko Saag ütles, et äriühingu kinnisvara arendamine ja soetamine on kirgi kütnud juba paar aastat. „Ajuti on tunne, et maksuhalduri infosüsteem on seotud kinnistusregistriga ja kui mõne kinnisasja omanikuks satub äriühing, algatab see kohe kontrolli,“ ütles ta.

Saagi sõnul on probleemsed hoopis olukorrad, kus maksuhaldur sekkub ettevõtte ostu- ja ehitusplaanidesse kohe alguses, mistõttu ei suuda ettevõtjad veel tõestada, et kinnisvara ei hakata isiklikuks tarbeks kasutama. Maksuhaldur kipub Saagi sõnul esmalt kahtlustama isiklikku kasutamist ja üritab kogu järgneva kontrolliga vaid sellele mõttele kinnitust leida. „Nii lõppevad paljud kontrollid maksuotsusega, kus väidetakse, et ei ole eluliselt usutav, et pinda hakatakse kasutama ettevõtluse otstarbel,“ ütles Saag. Sellise järeldusega piiratakse äriühingul sisendkäibemaksu mahaarvamine ja maksustatakse kõik kulud sõltuvalt asjaoludest kas erisoodustusena, dividendidena või ettevõtlusega mitteseotud kuludena.

Varane kontroll ajab isu ära

„Väga varajases faasis tehtud kontrollides on kõige taunimisväärsem maksuhalduri sekkumine ettevõtlusvabadusse ja ettevõtja antud selgituste kahtluse alla seadmine,“ ütles Saag. Nii mitmelgi juhul on varased kontrollid tema sõnul viinud ettevõtjalt igasuguse soovi ettevõtlusega edasi tegeleda.

Saagi arvates võiks maksuhaldur sellist praktikat korrigeerida ja teha kontrolle hiljem, kui ettevõtjate plaanide õnnestumine või mitteõnnestumine on kahtlusteta selge. Samuti võiksid kontrollid olla ka vähemkoormavad. „Enamus kordadel ei ole vajadust kaasata menetlusse kõiki samas paraadnas elavaid inimesi, ühistut, juhatuse liikme ema või abikaasat,“ ütles Saag.

Maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul pole aga maksuametil tihtipeale teist võimalust, kui alustada kontrollidega varakult. „Üks variant on muidugi tagantjärele kontrollida, kuid kas see oleks ka kõige ratsionaalsem viis?“ küsis ta.

Aus turuhind – pole probleemi!

Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuhi Lasse Lehise sõnul on piisavalt seaduseid ja kohtupraktikaid selle kohta, kuidas tuleks maksustada kulusid juhtudel, kui eluase on väidetavalt ostetud ettevõtluse tarbeks, ent tegelikult selleks ei kasutata.

Lehis ei näe olukorras probleemi, kui kinnisvara soetatakse üürile andmiseks või majutusteenuse osutamiseks ja kui tehingutes rakendatakse turuhinda. Näiteks kui kohus oleks Heldur Meeritsa hoopis süüdi mõistnud, oleks Lehise sõnul maksuamet pidanud järgmisena küüned taha ajama omaenda Lõõtsa tänava kontorile, kuna seal kasutatakse samasugust skeemi nagu Meeritsa juhtumis. Nimelt annab Riigi Kinnisvara AS oma kinnisvara kasutada omaenda ainuaktsionärile ehk Eesti riigile, mille tulemusena makstakse vähem makse, kui oleks tulnud maksta siis, kui riigiasutused ise omale maju ehitaksid.

„Riigikohus on juba üle 10 aasta tagasi öelnud, et ettevõtlusega on tegemist ka siis, kui ettevõttel on ainult üks klient ja see juhtub olema sama ettevõtte juht,“ ütles Lehis.