Kindlustuse meelemuutus tõukas perefirma pankroti veerele

Seitse kuud, mil vaidlus BTA kindlustusega on käinud, on seisnud kolmandik Valev Leeduksi firma Kalevikivi OÜ tööst, sest üks kolmest haagisest on katki. Ettevõtja ise hindab saamata jäänud tulu ja katkise haagisega tekkinud kulude summaks rohkem kui 28 000 eurot. Lisaks nõuab ta kindlustuselt kõlbmatuks muutunud haagise eest hüvitiseks 18 000 eurot. Kuigi pank andis talle õnnetusega seisma jäänud töö tõttu esialgu liisingumaksetest puhkust, katkes nüüd ka panga kannatus. Kui Leeduks 30 päeva jooksul pangale raha ei leia, peab ta haagised ära andma ja võib oma 13 aastat tegutsenud firma uksed kinni panna ning töötuks jääb kogu pere.

Kadalipp sai alguse jaanuari lõpus ühest näiliselt pisikesest hooletusavariist, mille tõsiduse kohta lähevad Leeduksi ja BTA kindlustuse nägemused kardinaalselt lahku. Kuldsele keskteele pole suudetud jõuda ei kahe eksperdi ega kindlustuslepitaja abiga. Leeduks ütleb, et järgmine samm on kohtusse minek.

Metsaveok rammib sisse

27. jaanuaril seisis Leeduksi veok Valgamaal Tõrva külje all Patkülas asuva Graanul Investi tütarfirma Helme Graanuli territooriumil. Roolis Leeduksi enda poeg, haagise koormaks pea täislast ehk 90 kantmeetrit hakkepuitu. Samamoodi raskelt koormatud metsaveok lähenes Leeduksi omale tööstushoovil vaid 20 kilomeetrise tunnikiirusega, kuid metsaveoki juht alahindas pöörderaadiust ja libises keerates Leeduksi veokile selga.

Löök oli nii tugev, et koormarihma paigal hoidnud detailid (kronsteinid) on katki tõmmatud. Leeduksi nimekiri vigastustest on pikk: haagise põhi on kokkupõrke tulemusel üles kummunud, raam väändunud, mõned detailid pooleks läinud, haagise tagaosa lömmis jne.

Kui praegu haagisesse hakkepuitu panna, pudiseks see põhjapraost läbi, nii et sõites rada taga. Leeduks tänab jumalat, et poeg õnnetusehetkel auto ja haagise vahel ei askeldanud.

Schmitz Cargobull OÜ, kellelt Leeduks 2007. aasta haagise ostis ning kelle õuele nüüd katkine haagis õnnetuspaigalt ka pukseeriti, hindas 10. veebruaril haagise kahjude suuruseks 11 488 eurot, lisaks kuni 2000 euro väärtuses potentsiaalseid varjatud vigastusi.

Nädal varem, 3. veebruaril oli teavitanud Leeduks õnnetusest ka kindlustust, kes otsustas 5. märtsiks, et Leeduksi haagise väärtus oli enne õnnetust 16 200 eurot, jääkväärtus pärast avariid aga 8000 eurot. Kui haagis jääb kindlustusele, saab Leeduks kätte kõik 16 200 eurot. Sellise teate edastas Leeduksile BTA kindlustusest vanemkahjukäsitleja Ando Laimets.

Algab hinnasõda

Leeduks aga oli seisukohal, et haagist pole võimalik liiklusohutuks taastada ning selle väärtus oli enne õnnetust vähemalt 18 000 eurot - ta vaatas internetist sarnaste haagiste hindu - ja esitas vastulause, paludes haagis uuesti üle vaadata. Ka Leeduksile eraldi kaskokindlustust pakkunud Ergo kindlustus oli hinnanud haagise väärtuseks 18 500 eurot. Seda toetas ka Schmitz Cargobulli tegevjuht Alar Sõnitsar, kes kinnitas Leeduksile, et tegemist on väga spetsiifilise haagisega, mille turuhind jääb 18 000-19 000 euro vahele.

 

Leeduks rõhutas kindlustusele, et pea 2000 eurot, mis jääb tema ja BTA hinnangu vahele, on transpordiäris suur summa. BTA aga leidis, et ka 18 000euroste haagiste hinnad on tegelikkuses kaubeldavad ja lõpphind on ikkagi soodsam.

Leeduks jälle leidis, et haagised, mille portaalihindadele BTA tugines, kuulusid kõik ühele müüjale ning olid juba niigi alla hinnatud, seega mitte enam kaubeldavad. Samuti puudus info nende haagiste läbisõidust.

Selle peale tellis BTA riikliku eksperdi Raul Põdersalu, kes on varem andnud oma eksperthinnangu ka OÜ Jooster Grupi haagisele, mille üle käinud vaidlusest If kindlustusega kirjutas Äripäev 18. augustil. Tol korral otsustas Põdersalu ettevõtja kasuks. Leeduksi haagisega läks otsus aga teist rada. Edasine suhtlus Leeduksi ja BTA vahel käis mõnda aega veel Laimetsa kaudu, kuid õige pea võttis selle üle jurist Andrus Reidi.

Kindlustus muudab meelt

31. märtsil teatas Laimets Leeduksite perefirmale, et nende eksperdi Põdersalu hinnangul ei ole Schmitz Cargobulli arvutused pädevad, sest need kajastavad ka kahjustusi, mis polnud seotud jaanuarikuise õnnetusega. BTA oli nõus maksma 4379 eurot, mis katab haagise tagauste vahetuse ja alumise tala remondi. See kalkulatsioon polnud Leeduksi hinnangul kaugeltki mitte objektiivne.

Selle peale kirjutas Leeduks BTA-le: „Ekspertiisi teostamisel õnnestus ka endal viibida. Suureks üllatuseks rippus ekspertiisi teostajal kaelas fotoaparaat nagu turistil, kes pildistab vaatamisväärsust, omamata mingeid mõõteriistu. Jäi ka mulje, et ta otsis teie poolt ette antud keeviseid või detaile. Mitte haagise üldseisundit. Tegemist on minule teadaolevalt eksperdiga, kellel on väga väike töökogemus raskeveokitega.“

BTA jurist Reidi jäi seepeale ootama Leeduksi enda valitud eksperdi hinnangut. Samal ajal tiksub armutult liisingusumma. 16. juulil sai Leeduks kätte õnnetuse läbinud haagise analüüsi MTÜ Sõltumatud Eksperdid autoeksperdilt Kalev Lehtlalt, kelle hinnangul olid kõik kahjustused tekkinud ikkagi sellesama õnnetuse tagajärjel. Leeduksi sõnul oli Lehtla näinud varemgi samamoodi venimise ja kummumise tõttu kasutuskõlbmatuks muutunud sõidukit, see oli plahvatuse üle elanud ralliauto.

Kindlustus Lehtlaga ei nõustunud, nende meelest oli tema arvamus kallutatud, ta kasutas taatlemata mõõtevahendeid ega esitanud vigastustest fotomaterjali. Seetõttu pöördus Leeduks Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) riikliku lepitaja poole.

Lepitajat kuulda ei võta

Lepitaja Kaidi Reiljan-Sihvarti lauale jõudnud vaidluses ei nõustunud BTA kompromissidega ka pärast lepitaja seisukohta, et Leeduksi valitud eksperdi Lehtla hinnang on usaldusväärsem ning et BTA peaks hüvitama Leeduksile haagise väärtusena 17 000 eurot. Leeduksi lisanõuete kohta tuleb teha aga eraldi lepitusmenetlus, kui BTA nende hüvitamisest keeldub.

Eelmisel nädalal lõpetati edutult lepitusmenetlus ning Leeduks esitas BTA-le reedel ettepaneku kohtuväliseks kokkuleppeks, jäädes oma varasemate nõuete juurde. Lepitaja oli oma analüüsis eraldi märkinud, et kohtusse pöördumisega kaasnevad mõlemale poolele paratamatult täiendavad kulud, kuid Leeduksil on juba praegu pank liisingmaksete tõttu kukil.

Kindlustusel on aega reageerida reedeni, siis lubab Leeduks lõpuks pärast seitse kuud kestnud vaidlust kohtusse pöörduda. Kohtuprotsess aga on pikk ja kulukas, kui Leeduks vahepeal pangale haagise liisingmaksete tasumiseks raha ei leia, tulebki tal haagised vähem kui kuu pärast ära anda ja firma tegevus peatada.

BTA Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhataja Natalja Veiler ütles, et kuna poolte vahel on käimas tsiviilvaidlus, ei saa nad juhtumit kommenteerida. Ta lisas, et kuna lepitusmenetluses kokkulepet ei saavutatud, on kannatanul õigus pöörduda hagiga kohtusse, kus selgub lõplik lahendus.