Soome peaminister: raske saab olema

Sipilä kinnitas, et on valmis peaministrina selle vastutuse võtma. Mingeid uusi üllatavaid avanguid Sipilä kõne ei sisaldanud.

Sipilä alustas tõdemusega, et Soome olukord on erakordselt raske. Sellest ka vajadus kõnetada rahvast sellisel ebatavalisel moel – telepöördumise vahendusel.

Soome majanduskasv on aeglasem ja töötuse kasv kiirem kui teistes Euroopa Liidu riikides. Töö ja tootmine Soomes pole enam konkurentsivõimeline, riigi võlatase kasvab kiiremini kui teistes riikides, valitsuse kulud on suuremad kui tulud. Ning sellises seisus on Soome ajal, mil Euroopat on tabanud tohutu põgeniketulv. Soome oodatakse tänavu 15 000 – 30 000 pagulase saabumist.

„See on ühiskonnale erakordne väljakutse,“ möönis Sipilä, kutsudes soomlasi üles leidma eneses siiski inimlikkust pagulaste vastuvõtmiseks hoolimata riigi raskest majanduslikust seisust.

Peaministri kõne põhiosa kulus aga majandusele. Ta rõhutas, et praegusel moel võlgu elamine ei saa Soomes enam jätkuda. Ei ole põhjatut rahakirstu, kust muudkui võtta. Ja arvet tänase heaolu eest ei saa jätta tulevaste põlvede maksta.

Imerohtu ei ole

Sipilä ei lubanud kiiret leevendust – rasked otsused ei lõpe nende nädalatega. Rasked saavad olema ka mitmed lähemad aastad, et Soome majandus uuesti kindlale alusele viia. 

Ta selgitas, et valitsus kavandab selleks nii kokkuhoidu, struktuurseid muudatusi kui ka uuendusi tööturul, et taastada Soome konkurentsivõime võrdluses peamiste partnerite Saksamaa, Rootsi ja Taaniga. Ta lubas bürokraatia vähendamist ja suuri investeerimisprojekte, et majanduse „rattad uuesti käima saada“.

Sipilä möönis, et kärped ja muudatused puudutavad paljusid valusalt. Kuid oluline on silmas pidada, et kui neid ei tehta praegu, tuleb paari aasta pärast käiku lasta veel valusamad abinõud.

Ta tõi näiteks Iirimaa ja Portugali, kus kärped on olnud oluliselt sügavamad kui Soome praegu kaalub. Ning meenutas, et Soome on olnud Kreekale nõu andmas – nüüd on ise aeg seda nõu järgida. „Me ei taha, et teised siia määrama tulevad,“ ütles Sipilä.

Sipilä nimetas ka Saksamaad, kutsudes eeskuju võtma Saksa tööandjate ja töövõtjate heast koostööst, et tööstust oma riigis hoida. „Sellist suhtumist vajame enam ka Soomes,“ ütles Sipilä.

Rohkem isamaalisust

Soome vajab, et riiki investeeriksid rohkem nii Soome enda kui ka välismaised ettevõtjad ja looksid töökohti. Soome ettevõtjatelt ootab riik veidi rohkem isamaalisust, ütles peaminister.

Sipilä selgitas, kuidas valitsus üritas kaks korda tööturu osapooltega kokkulepet sõlmida, et Soome konkurentsivõimet tõsta, kuid sellest ei saanud asja. See oli põhjus, miks valitsus tuli läinud nädalal välja abinõude paketiga, mille vastu protestimiseks Soome palgasaajad reedel riigis suurstreigi korraldavad.

Sipilä sõnul ei olnud Soomel rohkem aega oodata, et veel kolmandatki korda kokkulepet üritada. Küll aga on praegu veel paar päeva aega, et esitada paremaid ettepanekuid, enne kui Soome parlament valitsuse paketti arutama hakkab. Näiteks võib ületöö ja nädalavahetusel töötamise tasude vähendamise asemel kokku leppida tööaja pikendamises või puhkusetasude vähendamises, pakkus peaminister välja. „Eesmärkide osas aga tingida ei saa.“

Temp või reaalne muutus

Soome peaminister oli samas kriitiline nn sisemise devalveerimise mõiste osas, millest rahaliidu kriisiriikide puhul on palju räägitud. Sipilä sõnul on see „temp“, mitte aga püsiv uuendus ja muutumine, mida kavatseb üritada Soome.

Sipilä kinnitas, et on peaministrina valmis vastutuse võtma, sest neid otsuseid tegemata jätta ta ei või. Praegu pole aeg muretseda „stiilipunktide“ pärast, ütles ta.

Sipilä meenutas, et sitkuse ja sihikindlusega on Soome varemgi rasketest olukordadest välja tulnud. Nii tuleb teha seegi kord.