Teenuse pakkuja ei vaevu väikefirma päringule vastama

Lehe Pruulikoja tegevjuht Gristel Tali rääkis tarneahelakonverentsil, et kui väiketootja otsis esimeste käsitööõllede poodi viimiseks transpordipartnerit, oli see algul üsna keeruline. “Pöördusin mulle teadaolevate suurte transpordiettevõtete poole, kellest enamik isegi ei vastanud. Kirjutasin, kes me oleme ja millist toodet hakkame Selverile transportima. Kirjutasin müügidirektoritele, müügiosakondadele, üldmeilidele, helistasin,” loetles Tali, ent vastuseid see ei andnud.

Lõpuks aitas teda esimeste partiidega Logistika Pluss. “Mulle meenus, et olen Toomase meeskonnale (Logistika Plussi juht Toomas Orutar - toim) infosüsteeme teinud, ja nüüd on tema kord mind välja aidata,” rääkis Tali.

Praegu on tema sõnul nende partner Vinare Logistika, kes tegelebki peamiselt alkoholi transportimisega. “Meie toode on sarnane kange alkoholi ja veiniga, mida viiakse kohale väikeste ühikutena,” selgitas Tali. “Me ei taha, et keegi peaks meie pärast oma protsesse suuresti kohandama, vaid et see olekski nende igapäevaelu,” lisas ta.

Tali sõnul on partnerite valikul nende soov, et partner mõistaks, mida ettevõte teeb, ja tegutseks sarnaselt. “Meie tarnijateks on paljud eri Euroopa linnades tegutsevad ettevõtted, kes varustavad ka teisi pruulikodasid üle Euroopa – nad teavad, mis on minu peavalu, nad teavad, miks ja mida ma teen,” kiitis ta.

Kõigile päringutele üritatakse vastata

OÜ AMV Logistics müügijuhi Andres Mihelsoni sõnul on väikeste päringute puhul takistuseks hind – kuna maht on väike, tunduvad kulud kliendile suured. “Isiklikust kogemusest julgen öelda, et pahatihti soovitakse logistikapartnerilt väga madalat hinda, mis omakorda paneb teenusepakkuja olukorda, kus pole mõistlik enam päringus osaleda,” tõdes ta.

Mihelson lisas, et AMV Logistics, mis tegeleb tolli-, lao- ja veoteenustega, on üritanud siiski anda vastuse kõikidele päringutele, mis nendeni jõuavad.

OÜ Logistika Pluss peadirektori Toomas Orutari sõnul ei saa üldistada, et väikepartneritega tekiks probleeme – probleeme võib tekkida nii suurte kui ka väikeste ettevõtetega. “Igal juhul tuleb potentsiaalse kliendi tausta ja toodet enne teenuse pakkumist ­uurida,” märkis ta veendunult. “On ka oluline, et mõlemad pooled saaksid tööprotsessidest ühte moodi aru,” lisas ta.

Näiteks leidsid nad lahenduse Lehe Pruulikojale, keda teised pakkujad jutule võtta ei tahtnud. “Selle ettevõtte puhul olid omanike taust ja toode meile tuttavad,” lausus Orutar. “Seetõttu kulges neile sobiliku lahenduse väljatöötamine ning koostöö alustamine sujuvalt.”

Orutari sõnul on neil transpordisuunad üle kogu Eesti kaetud ja laohaldus selliselt üles ehitatud, et probleeme ei teki ka väiksematele ettevõtetele teenust pakkudes. “Pigem võivad alustavad väikeettevõtted ise teenuse hinna suhtes tundlikud olla, sest paratamatult on väiksema mahu korral hind keskmisest kõrgem,” märkis ta.

OÜ Ensol juhatuse liige Priit Vokksepp soovitas transporditeenust otsivatel ettevõtetel esmalt oma vajadused kaardistada. “Transpordipartneri leidmine võib esmapilgul tunduda lihtne, sest selles valdkonnas tegutseb palju ettevõtteid, kuid kõik neist ei ole sama tugevad kõikidel suundadel ja kogustel,” märkis ta. “Ka suur ja tuntud ettevõte ei pruugi alati parimat lahendust pakkuda,” lisas ta.Tasub uurida transpordifirmade kodulehti

Vokksepp märkis, et sobiva partneri leidmiseks tasub teha põhjalikku eeltööd. “Pakutavad teenused ja suunad on transpordiettevõtete kodulehtedel enamasti välja toodud, samuti saab sealt saata hinnapäringud asjakohastele ettevõtetele.”

Vokksepa sõnul on nende ettevõte spetsialiseerunud külmutatud ja jahutatud toidukaupade rahvusvahelisele transpordile osakoormatena ja vastavatele tellimustele pole seni põhjust ära öelda olnud. “Veoteenuse hinda mõjutab see, kui hästi sobitub tellimus transpordiettevõtte väljakujunenud tegevusega,” märkis ta. Vokksepp ei usu, et väikettevõtel oleks transporditeenuse leidmisega enam probleeme kui suurel. “Väikefirma võib olla väga hea partner meiesugusele nišis tegutsevale transpordiettevõttele,” sõnas ta.

Puuviljade kasvataja: müügiga seondub hulganisti probleeme

Puuviljade kasvatuse ja müügia tegeleva OÜ Metakor juhataja Maria Kaljuste lausus, et tõenäoliselt kirjutab ta kunagi väikeettevõtja tegemistest raamatu, millega lugejat naerutab. “Hetkel aga on asi naerust kaugel,” tunnistas ta ja tõdes, et müügiga seondub hulganisti probleeme. “Üks asi on vingest toorainest eriline kaup valmis saada, teine on selle ostjale kohaletoimetamine,” rääkis Kaljuste.

Kaljuste märkis, et erinevad tellijad ning edasimüüjad ei ole huvitatud postikulust ega transporditasust ning selle taha võib tellimus koguni kinni jääda. “Osa ettevõtjaid on andnud oma kauba edasimüümiseks kellelegi, kes kasseerib siis toote hinnast pea 20 protsenti,” lisas ta. “Olen õnneks leidnud endale partneri, kelle kaudu saan viia mõistliku tasu eest ka väikesed partiid kohale ja seda ka keerulistesse kohtadesse,” selgitas ta.Õnnetustest ei pääse

Töö käigus on Kaljuste sõnul juhtunud erinevaid asju. “Pudeleid on katki läinud, kadunud ja valesse kohta viidud, aga kõige tähtsam on, et transpordifirma ei ole kunagi peitnud pead liiva alla,” rääkis ta. “Kui midagi juhtub, siis helistatakse ja tasa­arveldatakse, korra on isegi kogu partii Tallinna vahelaos ümber pakitud, et tellijale õigeks ajaks kaup kohale viidud saaks.”

Kaljuste sõnul on väikeettevõtetel võimalik grupeeruda, et sisseostjal oleks lihtsam ning et saatekulusid kokku hoida. Näiteks on abiks turundusühing Ott ja Ehtse Talutoidu kaubamärgi alla koondumine. Kaljuste tõdes samas, et ka see ei pruugi aidata. “Näiteks kui me tooteid Solarise keskusesse pakkusin, käskis sisseostmisega tegelev kodanik teiste Saaremaa tootjatega ühissortiment moodustada, sest tal ei olevat aega minuga eraldi tegeleda,” tõi Kaljuste näite. “Hoolimata sellest, et tegime nobedasti kõik, mis kästi, ja pakkusime teistest parematki allahindlust, pole eelmise aasta jõuludest saadik mulle vastatud.”

Kaljuste lisas, et lett on samas poes pooltühi ja kliendid küsivad, miks sealt kaupa ei saa. “Kolmandale isikute kaudu siis öeldi, et ei olda huvitatud, kuid miks, seda ei põhjendatud,” märkis ta. Seevastu oluliselt suuremad kauplused, nagu Kaubamaja ja Stockmann, on tema sõnul olnud vastutulelikud ja abivalmid.

“On tõsi, et oma kaubal peab silma peal hoidma ja pikemas perspektiivis vist ka selle peale inimese palkama, kuna müüa oleks oluliselt rohkem võimalik, kui tellimused õigel ajal tuleks ja letid täis püsiksid,” tõdes ta. Sealjuures mängib olulist rolli isiklik kontakt ja laatadel käimine. “Laadakliendid, isiklik kontakt ja vestlused on need asjad, mis kannavad toote lugu,” märkis ta veendunult.Toode ei tohi “lahjeneda”

Kaljuste sõnul on väiketootja jaoks kindlasti erakordselt oluline jõulukingituste ostmise hooaeg. “Minul on selle jaoks ka spetsiaalsed erilistest maiustest väikepartiid tehtud, et inimesed tunneksid ennast eriliselt teenindatud,” tunnistas ta. “Et kingitus puudutaks.”

Ta rõhutas, et hoolimata sellest, et kõikide väikeste tootjate eesmärk on kasvada ja sellel kasvul on oma reeglid, siis samamoodi nagu ei tohi tööstuslikuks minemise puhul toode lahjeneda ja kvaliteet kannatada, ei tohi lahjemaks minna ka see miski, mis teeb toote eriliseks ja just konkreetsele tootjale omaseks. “Muidu ei ole see lahing tuhkagi väärt ja sama hästi võiks mõnda suurfirmasse tööle minna,” leidis ta.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor