Haavatud tiiger lööb maailma majandust

Märgiline (ja ebatavaline) oli, et majanduskasvu aeglustumine Hiinas – mitte üksi tööpuuduse või inflatsiooni tase USA majanduses – ajendas äsja ühe tegurina USA keskpanka ülilõdva rahapoliitika lõpetamist edasi lükkama. Toormenõudluse vähenemisest Hiinas kannatavad Kanada, Brasiilia ja Austraalia majandused, Hiina turu tellimustest sõltuvad paljud Saksamaa eksportijad, kehvad numbrid Hiina majandusest kõigutavad maailma börse.

Eile saatis uue värina üle maailma börside Hiina tööstuse ostujuhtide indeksi alanemine nõrgimale tasemele 2009. aasta finantskriisi päevist, mis viitas sektori kokkutõmbumisele seitsmendat järjestikust kuud. Veel üks kinnitus majanduskasvu aeglustumisest USA järel maailma suuruselt teises majandusruumis.

„Hiina majanduspoliitikal on oluline mõju maailma majandusele,“ kirjutas eile ajalehes Wall Street Journal USA rahandusminister Jack Lew, kutsudes Hiina valitsust jätkama reforme, mis aastakümneid investeeringutest ja ekspordist sõltunud majanduse rohkem eratarbimise peale ümber häälestaks. See ei ole seni kuigi edukalt läinud.

Poliitika suund ebaselge

Keegi ei eelda, et 11 triljoni dollari suuruse majanduse restruktureerimine on lihtne, kirjutas Lew, kuid viivitamine muudab pikaajaliste väljakutsetega toimetuleku veelgi raskemaks. Hiina reformikurss sattus küsimärgi alla, kui Hiina keskpank augustis ootamatult jüaani devalveeris ning valitsus üritas hiiglaslike tugiostudega (kulutades Goldman Sachsi andmeil 1,5 triljonit jüaani ehk 236 mld dollarit) börsi stabiliseerida. Jüaani kurss peab saama liikuda ka tugevnemise suunas, toonitas Lew.

Hiina president Xi Jinping on praegu oma esimesel ametlikul visiidil USAs. Ta kinnitas teisipäeval Seattle’is, et Hiina kavatseb 2013. aastal visandatud majandusreformide elluviimist jätkata. Samuti kinnitas ka, et Hiina ei kavatse jüaani nõrgestada, et sel moel eksporti elavdada. Augustis kahanes eksport aasta baasil 6,1% pärast 8,9% suurust langust juulis, import vähenes 14,3%.

Visiidi eel antud intervjuus ajalehele Wall Street Journal tõrjus Hiina president kriitikat USA ettevõtjatelt, kes on Hiina turu suhtes järjest skeptilisemad ja kaebavad, et Hiina annab kodumaistele firmadele välisfirmade ees eelise. Presidendi sõnul aitaks ärisuhteid parandada kahepoolse investeeringute lepingu kiire vastuvõtmine.

Ettevõtjate skepsis

Hiina suhtes on skeptilised ka seal tegutsevad Euroopa ettevõtted, näitas SEB panga Skandinaavia ja Saksamaa firmade tippjuhtide seas tehtud küsitlus. Rohkem kui pooled plaanivad küll investeerimist Hiinas jätkata, kuid kasumiootusi on alla tõmmatud ja käibe kasvu loodavad vähem kui pooled küsitletud ettevõtted. Peamise murekohana nimetatakse nõrka nõudlust. Selle järel tulevad konkurentsiprobleemid, valuutariskid ja Hiina palgatase.

Palga asjus on ettevõtjate ootustes toimunud siiski kõige suurem muutus aasta alguses tehtud küsitlusega võrreldes. Kui veebruaris prognoosis 50% küsitletud ettevõtetest 7-8% suurust palgatõusu, siis viimase küsitluse järgi vaid 20% firmadest.

„Ma arvan, et sellest uuringust saab teha kaks kiiret järeldust,“ kommenteeris uudisteagentuurile Direkt SEB tegevuse juht Hiinas ja raporti autor Fredrik Hähnel. „Esiteks kinnitab see üldpilti, et ärikliima on viimase kuue kuuga Hiinas halvemaks läinud. Teine järeldus on, et ettevõtted ei ole nii pessimistlikud, kui on viimasel ajal olnud juhtivad majanduslehed ja paljud analüütikud väljaspool Hiinat.“

Majanduskasvu tempo jääb Hiinas tänavu prognooside järgi viimase veerandsaja aasta kõige aeglasemaks, ehkki keskpank on viis korda kasvu ergutamiseks intressimäärasid kärpinud. Tempo on siiski märkimisväärne, läinud kuul 6,64% (valitsuse siht 7%). Ülejäänud maailmale on peamine küsimus, kui järsult Hiina majanduskasv võiks aeglustuda, eksportides deflatsiooni, ja kui edukalt Hiina valitsus aeglustuva majanduse juhtimisega toime suudab tulla. Uus stiimul valitsuselt läheks vastuollu sihiga saada majanduse kasvumootoriks eratarbimise kasv.

Laenuraha sõltlane

Riskifondi Kynikos Associates LP haldur Jim Chanos, kes ennustas 2001. a USA energiafirma Enron kollapsit, hoiatab, et Hiina on sarnasel kursil nagu Jaapan enne börsi ja kinnisvaramulli lõhkemist, millele järgnes majanduse stagnatsioon ja „kaotatud kümnend“. Sarnasele kursile Jaapaniga viitab Hiina majanduse kiire võlastumine.

„Meil on tegemist majandusega, mis on laenurahast sõltlaseks muutunud,“ ütles teisipäeval New Yorgis paneeldiskussioonil esinenud Chanos. Aastane laenukasv on aeglustunud 15%-le 2009. aasta 30% tasemelt, kuid see ületab majanduskasvu ikka kaks korda. Majapidamiste ja ettevõtete võlad kokku on agentuuri Bloomberg andmeil kasvanud 207%-le SKPst, võrreldes 125%ga 2008. aastal ehk enne seda, kui Hiina majanduse ergutamiseks võlapumba tööle pani.

Chanos ei panusta Hiina aktsiate langusele, kuna ei pea Hiina börsi adekvaatseks majandusaktiivsuse peegliks. Ta võrdleb Hiina börsi LSDst mõjutatud seaga, kellest ei või iial teada, kuhu poole see jookseb. „Äärmiselt spekulatiivne turg,“ on tema arvamus.

Küll aga on Hiina arengutest kindlad kaotajad globaalsed toormetootjad ja kaevandusfirmad, mis on Hiina turu nõudlusele lootes massiivselt (üle) investeerinud. Teisalt on Hiina firmade seas head väljavaated tarbijatele orienteeritud ettevõtetel, samal ajal kui traditsiooniline tööstus teeb vähikäiku.