Maksuameti hanke võitis kalleim pakkuja

“Me ei lähe kohale sellise jutuga, et teeme nii, nagu te tahate, vaid me tuleme ja ütleme, mida teame oma kogemusest ja mida peab tegema,” selgitas hankel edukaks kuulutatud Velvet DP üks omanikest ja loovjuht Janno Siimar oma põhimõtet.

Maksuamet selgitas, et nad ei läinud hankega otsima ka mitte niivõrd hinda kui selge visiooniga sisu. Hanke võitja pakkumine on ca 10% ameti iga-aastasest IT-investeeringute mahust.

Velvet DP OÜga ühispakkumise teinud Icefire OÜ juhatuse esimehe Vilve Vene sõnul oli tegemist e-ameti uue stiiliraamatu ning tehnoloogilise lahenduse versiooniga. “Meile oli selge, et kas me pakume kohe õiglast hinda või ei paku üldse. Hindasime ära kõik need tööd, mida oli vaja selle hanke juures ära teha,” sõnas Vene. Ta lisas et on maksuametiga teinud koostööd alates 2007. aastast ning seega on neil arusaam protsesside keerukusest, kuid see ei saanud tema hinnangul mõjutada maksuameti otsust. 

Icefire OÜ ärijuht Rivo Uibo lisas, et hanke pealkiri on pisut petlik, sest tegelikult nõutud sisu on palju ulatuslikum. Icefire eelis on see, et neil on teadmine, kuidas maksundust puudutavad tervikprotsessid toimivad. “Lisaks tuli pakkuda lahendus uuele tehnoloogilisele kontseptsioonile, mis oleks ka reaalselt rakendatav,” sõnas Uibo. 

Teiseks jäänud pakkuja Trinidad Consultingu hinnangul oli 50 000 eurot igati piisav eelarve. “Selle hanke puhul oli hindamiskriteeriumite ülesehituse tõttu algusest peale selge, et võidab ettevõte, kelle proovitöö hindamiskomisjonile kõige rohkem meeldib – hinna osakaal taandus sisuliselt olematuks,” ütles Trinidad Consultingu tegevjuht Ander Tenno. Tema sõnul on tegemist mõõdukalt keeruka tööga, mis vajab kogemust ja süvenemist. Samas ei ole selles ka midagi ennekuulmatut – Tenno sõnul tegeldakse ettevõttes ka keerukamate projektidega.

Võitja peab enda hinda õiglaseks

“Meie tegime ausa hinna sellele tööle, mida taheti saada. Eeldatav maksumus on üks asi, aga me vaatasime seda, mida tegelikult on vaja teha, tegime pakkumise ja esitlesime seda reglemendis ettenähtud korras,” selgitas Siimar. Ta lisas, et tegemist on päris olulise projektiga, mida Eesti näitab kogu maailmale, seetõttu tuleb seda põhjalikult teha.

Hange korraldati kahes voorus. Kvalifitseerimisel osales seitse ettevõtet. Pärast seda toimus dialoogivoor, kus ettevõtted pidid oma visiooni ja näidistööd tutvustama. Lõpliku pakkumise esitas neli ettevõtet, millest kolm jäid vahemikku 40 000–50 000 eurot ja üks, mille maksuamet võitjaks tunnistas, ulatus 139 300 euroni.

Võitjaks osutus Icefire OÜ ja Velvet DP OÜ ühispakkumine. Hindamisel oli kõige suurem osakaal näidistööl ja visioonil ning alles seejärel hinnal. Näidistöö puhul hindas hankekomisjon selle kasutatavust, kasutusmugavust, stiili ja esteetikat, universaalset disaini, mis on kasutatav ka erivajadustega inimesele, töö elementide loogilisust ja terviklikkust, tehnilist teostatavust, struktureeritud ning põhjendatud tehnoloogilise lahenduse visiooni. Hanke võitja oli komisjoni valdava enamuse hinnangul kõikides kategooriates parim pakkuja.

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann tunnistas, et amet jäi eeldatava maksumuse hindamisel tagasihoidlikuks ning ei osanud ette näha põhjendatud tööde mahtu. “Kuna hindamisel oli suurema väärtusega sisu, siis ei saanud eeldatava hinna ületamine ka määravaks võitja valimisel,” ütles ta.

Mooncascade OÜ projektijuhi Karen Kangro sõnul oli see pikk protsess ning kõikide osalejatega konsulteeriti. “Ei tahetud teha järjekordselt sellist hanget, kus võidab kõige odavam pakkumine ning seda tehakse lõpuks ümber ja hind kasvab,” sõnas Kangro. “Hanke kriteerium oli tehniline lahendus ja meeskonna pädevus esimesel kohal ja alles võidab hind.”

Konkurent kiidab heaks

Ta lisas, et võitja oli esitanud väga tugeva proovitöö. “Seal oli korralik kandideerimisprotsess,” tõdes Kangro. “Maksuamet kaalus ka beetaversioone, mida minu teada ei ole Eestis varem tehtud.” Beetaversioon tähendab, et tehakse hange, tehakse toode või teenus ära ja antakse see mingiks ajaks kasutada ning seejärel tehakse järgmised arendused juurde. “Sageli on nii, et tellitakse mingi asi, tehakse see valmis ja siis tuleb välja, et see ei ole üldse kasulik,” sõnas Kangro.

Maksuamet on Kangro sõnul teinud selle hanke juppideks ning on otsinud iga osa jaoks paremat tegijat. “Kiidaks maksuametit selle eest, et nad konsulteerisid ettevõtetega. Võib-olla on tehtud õige valik ja nad saavad kvaliteetsema toote, sest pigem on meil, vastupidi, hulk näiteid sellest, kuidas on eelarve üle,” märkis Kangro. “Hea on näha hankeid, kus on kriteeriumiks pole mitte tunnihind, vaid pädevus ja varasemad tööd. Siin oli ka hästi läbimõeldud skoorimissüsteem.”

CGI Eesti ASi juhatuse esimehe Avo Kase sõnul olid otsustamiskriteeriumid kõikidele teada ja võrdsed, seega vaidlustamiseks ei ole põhjust. Kask ütles, et nemad oleksid teinud selle projekti maksuameti eeldavata maksumusega. “Ei oska kommenteerida, millised olid teiste hinnad ja mille pealt nad olid arvutatud,” märkis Kask. “Tunnustan maksuametit selle eest, et nad üritavad leida võimalusi, kuidas mitte kasutada ainult odavamat hinda. See on tervitatav, et hinnatakse ka lahendust.”

Disainibüroo Velvet kutsus kevadel veebilehel manifesto.ee disainereid üles tegema Eesti riigile parimat tööd ning vastutama oma riigi ja rahva kuvandi eest vähemalt selles mahus, mis on konkreetse tööga nende kätte usaldatud. Siimar lubas manifestis, et tema teeb disainerina oma tööd alati õige, ausa ja läbipaistva hinnaga, ning lisas, et kui näeb ebaausaid võtteid, nurkade lõikamist, korruptsiooni või ebapädevust, siis juhib sellele ka teiste tähelepanu. 

“Meie ei taha maksuameti projekti kallilt teha, tahame teha seda, mida on vaja teha,” ütles Siimar. “Meie jaoks see on see aus hind. Kui see pakkumine lahti teha, siis ma suudan kaitsta selle igat punkti.”