Euroopa Kohtust tuli pauk

Kokku puudutab kohtu otsus üle 4500 firma tegevust, mille aluseks on aastal 2000 ELi ja USA vahel sõlmitud nn safe harbour kokkulepe, kirjutas Wall Street Journal.

Euroopa Kohus otsustas, et Euroopa Liidu andmevahetuse leping kolmanda riigiga nagu USA, ei saa piirata kohaliku andmekaitse õigusi taoline andmeedastus peatada.

„Euroopa Komisjonil ei olnud pädevust piirata kohaliku andmekaitse volitusi. Seepärast leiab kohus, et safe harbour leping on kehtetu,“ teatas kohus.

USA ja Euroopa Liit on ligi kaks aastat töötanud selle nimel, et andmevahetuse lepingut täiendada ja parandada. Paljud eurooplased on mures oma isikuandmete kaitstuse pärast, eriti pärast USA spioneerimisskandaali, mille avalikustasid USA riikliku luureameti NSA endise töötaja Edward Snowdeni paljastused.

USA ja ELi andmeedastuse uus kokkulepe on vajalik ka ELi ja USA vahel käivate vabakaubanduskõneluste kontekstis.

Safe harbour lepingut on andmeedastuse  alusena kasutanud paljud firmad nagu Apple, Google ja Facebook. Samuti USAs tegutsevad Euroopa firmad, näiteks Saksa meediahiid Bertelsmann.

„See kohtuotsus on täielik pomm,“ kommenteeris Covington&Burling LLP nõunik Monika Kuschewsky agentuurile Bloomberg. „Euroopa Liidu kõrgeim kohus on tõmmanud mati jalge alt ära tuhandetelt firmadelt, kes tuginesid safe harbour kokkuleppele. Kõik need firmad peavad nüüd andmeedastuseks USAsse leidma alternatiivsed mehhanismid ja seda praktiliselt üleöö.“

Kohtu otsus ei tulnud päris välguna selgest taevast. Juba oli olemas Euroopa Kohtu juristi Yves Boti soovituslik eelotsus leping tühistada. Bot põhjendas, et USA väga laialdane luuretegevus annab alust arvata, et USAsse edastatud Euroopa Liidu kodanike andmed ei ole piisavalt kaitstud. Samas on eurooplaste õigus isiklike andmete privaatsuse kaitsele tagatud Euroopa Liidu seadustes.

Ühe suure tehnoloogiafirma juht kommenteeris ajalehele Financial Times, et kohtu otsus ei tähenda sektori jaoks maailma lõppu. Küll aga võivad kannatada sellest väiksemad firmad. Üks lobist aga märkis, et kohtu taoline otsus ei aita kindlasti kaasa Brüsseli plaanidele ühtse digitaalse turu loomiseks.

Tänase otsuseni viinud sündmuste ahela käivitas Austriast pärit isikuandmete privaatsuse kaitse aktivist Max Schrems, kes esitas kaebuse Facebooki kohta Iiri andmekaitse inspektsioonile. Iirimaal on Facebooki peakorter Euroopas. Ta väitis, et Facebooki Iiri üksus edastas illegaalselt andmeid USA luurele.

„See kohtuotsus tõmbab selge piiri,“ ütles Schrems täna tehtud avalduses. „See näitab selgelt, et massiline jälitustegevus rikub meie põhiõigusi. Mõistlikud alternatiivsed juriidilised lahendused peaksid olema võimalikud.“