Uus juht ajas Nordea käärima

„Minule teadaolevalt on Nordea Eesti otsustanud mu vallandada. Kahjuks ma väga detailidesse minna ei saa, kuid Nordea öeldud vallandamise põhjused on diskrimineerivad ning põhjendamata,“ rääkis praegu veel Nordeas ettevõte panganduses suurkliendihaldurina töötav Hannes Veskimäe.

Veskimäe juhtum jõudis täna töövaidluskomisjoni, kus Nordea pank ja Veskimäe vaidlesid kokku kaks ja pool tundi. Nordea esitas tõendina ühe koosoleku salvestuse, kus rääkis ka panga juht Petri Nikkilä. Samuti oli tunnistajaks kutsutud panga personalipartner. Veskimäe viibis komisjonis koos juristist esindajaga ja jäi endale kindlaks.

„Eks õiguskaitseorganid otsustavad, kuidas Nordea ja juhatuse esimehe Petri Nikkilä käitumist tõlgendada,“ märkis Veskimäe enne istungit. Ta avaldas lootust, et Eestis kehtivad seadused ja töötajate huvid on kaitstud. Ometi on talle Nordeast mõista antud, et „vallandamisega on otsustatud lõpuni minna“.

Veskimäe sai tänavu tuntuks sellega, et soovis parandada Nordea panga õhustikku, mis muutus Petri Nikkilä saabumisel. Veskimäe lõi selleks töötajate ametiühingu. Sellega hakkas veerema lumepall, mis päädib ilmselt Veskimäe lahkumisega Nordeast.

Töötajad mures

Mitu Nordea panga töötajat on Äripäevaga ühendust võtnud, et anonüümselt rääkida oma murest: töökultuur ja suhtumine Nordeas on järsult halvenenud. Kinnitati, et Hannes Veskimäe suhted Nordea pangaga halvenesid pärast ametiühingu asutamist. Allikad lükkasid ümber Nordea panga väited, et Veskimäe on lihtsalt üks probleemne töötaja.

Nordea Grupi ametiühingute juht Hans Christian Riise tunnistas, et Eestis ja Põhjamaades on Nordeal erinev suhtumine. „Üldiselt, mulle on jäänud mulje, et Eestis ja Põhjamaades on erinev kultuur. Mind on informeeritud algatusest luua Eesti üksusesse töötajate ametiühing,” rääkis Riise. Tema sõnul on Nordea grupis ligi 70% töötajatest ametiühingu liikmed ja see on hea tase. “Meil käib dialoog Nordea Eesti juhtkonnaga sündmuste asjus Eestis. Kahjuks ma ei saa teie küsimustele hetkel detailsemalt vastata,” ütles Riise.

Veskimäe ütles, et Nordea töötajad pelgavad oma probleemidest avalikult rääkida, sest kardavad riskida töökoha ja karjääriga. Tema hinnangul on töötajate poolt tegu usalduskriisiga juhatuse suhtes. Küsimusele, miks Nordea ja selle juht töötajatele pahameelt tekitavad, ei osanud Veskimäe vastata. „Spekuleeriks, et see on ühelt poolt poliitiline protsess, kus Skandinaavia saneerimispoliitikat on saadetud ellu viima Eestis uus juhatuse esimees, kes täidab lihtsalt saadud suuniseid, kuid ei arvesta töötajate huviga ega piirangutega, mille Eesti seadused panevad,“ vastas Veskimäe. Teine põhjus võib tema sõnul olla see, et Eesti pankades ei ole tugevaid ametiühinguid ja kollektiivlepinguid ning Nordea Eesti juhatus tunneb seetõttu hirmu, kuna on esimene Eesti pank, kus on aktiivsed töötajad.

Vaatamata korduvatele katsetele ei õnnestunud Äripäeval Petri Nikkiläga kohtuda. Ka kõik kirjalikud küsimused palus Nordea saata pressiesindajale. „Esmalt on oluline rõhutada, et Nordea panga ja Hannes Veskimäe töösuhtes kujunenud olukord pole kuidagi seotud tema rolliga ametiühingus. Lähtudes seadustest ja heast tavast ei kommenteeri Nordea pank avalikult töötaja ja tööandja vahelisi lepingulisi suhteid,“ vastas Nordea panga pressiesindaja Kadri Kütt.

Eeskujulikud konkurendid

Eesti Finantssektori Töötajate Liidu (EFL) juhatuse aseesimees Tanel Erik Podar kinnitas, et panga töötajatel on Nordeas probleeme. „EFL-le teadaolevalt on Nordea töötajate esindaja esitanud  põhjendatud avalduse töövaidluskomisjonile, mis käsitleb töötajate esindaja diskrimineerimist ja teisi rikkumisi Nordea poolt,“ rääkis Podar.

Podarile tundub, et Nordea tahab töötajate esindaja vaikselt lahti lasta ja eluga edasi minna, kuid EFL ei saa seda lubada ning loodab töövaidluskomisjonilt selget seisukohta. „Nordea saadab väga negatiivseid signaale oma töötajatele, klientidele ja Eesti avalikkusele. Isegi põhjamaade suurpank peab austama Eesti töötajaid ja Eesti seadusi. On huvitav kokkusattumus, et Nordeal tekkis huvi töötajate esindajat diskrimineerida ja tema töös vigu otsida pärast ametiühingu asutamist,“ rääkis Podar.

Podar märkis, et teistes Eesti suurpankades on ühtne kultuur ja väärtuste pakett üle kogu grupi, mis on kiiduväärt ning suurendab töötajate ja klientide usaldust ja kindlustunnet. „Tundub, et Nordeas on väärtused ja kultuur ning suhtumine töötajate õigustesse Eestis ja Skandinaavias diametraalselt erinevad, ning EFL töötab selle nimel, et ka Nordea Eesti võtaks omaks Skandinaavia väärtused, kaitsmaks Nordea Eesti töötajate ja klientide huve,“ rääkis Podar.

Kiire juhivahetus

Muudatused Nordea pangas said alguse juba 2011. aastal, kuid pöördeliseks kujunes eelmise aasta september. Siis vahetas vaid pool aastat pangajuhi kohuseid täitnud Andreas Laane välja Nordea Grupis müügi, klienditoe ja turunduse juhtimisega tegelenud Petri Nikkilä.

Veskimäe selgitusel algas Nordea grupis kohanemine uue olukorraga juba 2011. aastal, kui sooviti taastada panga kriisieelne kasumlikkus. Selleks käivitati kulude kokkuhoiu programm, mis tähendas töötajate vähendamist ja töö tõhusamaks muutmist. Samuti otsiti võimalusi tulude kasvatamiseks. Samas pole pank saanud majanduskriisis suuri laenukahjumeid ning organisatsiooni tõhustamise, või nagu Veskimäe nimetab, „saneerimise“ ajendiks polnud rasked ajad.

Vastupidi, pangal polnud Veskimäe selgitusel ajalooliselt kogunenud ka organisatsioonilist rasva või ebaefektiivsust, sest 20 aastaga oli üles ehitatud stabiilne, kasumlik ja hea töökeskkonna ja kollektiiviga paik.

Ka Andreas Laane, kes möödunud aastal Nordea panga juhi kohalt lahkus, teatas toona, et ettevõte on heas toonuses ja stabiilne. Nüüd ei soovinud kiirelt lahkuma sunnitud Laane Nordea panga ega ametiühingu teemal pikemalt rääkida, põhjendades seda piisava töökoormusega Alexelas, mida ta juhib.

Ametühingu loomine

Veskimäe selgitas, et juhtkond püüdis täita grupist tulnud suunist kasumlikkust kasvatada. "Siis tekkis mul mõte luua Nordea Eesti ametiühing, et grupi saneerimispoliitika rakendamisel siin arvestataks kohalikke olusid ja töötajate huve,“ ütles ta. Teine põhjus oli see, et Veskimäe sai 2014. aastal teada, et Baltimaade tasemelt on tulnud käsk kaaluda mitme kontori sulgemist. Andreas Laane oli toona Veskimäe ametiühingu loomise plaaniga päri.

Petri Nikkilä saabumisega alustatigi Veskimäe sõnul grupi saneerimispoliitika kiire elluviimisega Nordea Eestis. Kuna oli selge, et töötajate koormus kasvab, kuid palgakasv jääb minimaalseks, otsustas Veskimäe ametiühingu loomisega edasi minna ja teavitas sellest ka Nordea uut juhatuse esimeest Petri Nikkilät.

Alguses oli Nikkilä Veskimäe sõnul neutraalselt meelestatud, ent see lõppes siis, kui Nikkilä sai aru, et ametiühing hakkab tegelikult ka töötajate huvide eest seisma. Siis hakkas ta organisatsiooni tegevust igati takistama. „Põhjus on lihtne – töötajate esindusorgan takistaks teda saneerijana. Arvestades välismaalt toodud juhtide tavaliselt lühikesi töölepinguid, ei saa ta lasta millelgi oma plaanide elluviimist segada,“ lisas Veskimäe.

Mis edasi juhtus, jahmatas paljusid töötajaid – ametiühingute liikmetel keelati koosolekute pidamine, keelati kasutada siseveebi, Hannes Veskimäel keelati suhelda meediaga. „Lisaks ütles mu otsene ülemus mulle juuni alguses, et Petri Nikkilä soovib mind viia suurkliendihalduri positsioonilt tegelema teiste projektidega. Põhjuseks pidi olema Nikkilä hirm, et ma ei sobi klientidega suhtlema, kuna tegelen ametiühinguga,“ märkis Veskimäe.

Pöördekoht

Varem sujus Veskimäel töö kenasti – mitme anonüümsust palunud Nordea töötaja sõnul on Veskimäe pangas olnud tulutoov töötaja. Alles pärast ametiühingu tegevuse alustamist tekkisid tal juhtkonnaga probleemid. Ilmekas näide on Nordeas toimunud ettevõtete panganduse töötajate koosolek, kus Veskimäe esitas lisaks ka üldiseid küsimusi palkade arengute, restruktureerimise ja kulude vähendamise kohta.

Petri Nikkilä ei olnud Veskimäe sõnul nõus neile küsimustele vastama, sest tema arvates küsis Veskimäe neid küsimusi usaldusisikuna, mitte ettevõtete panganduse osakonna töötajana. Nikkilä oli ärritatud ja kutsus Veskimäe oma kabinetti. „Tunni aja jooksul survestas ta mind, et ma ei astuks üle kokku lepitud tingimuste ja et ta ei talu panga dikteeritud tingimuste rikkumist,“ meenutas Veskimäe.

Lisaks Nikkiläle survestas Veskimäed ka otsene ülemus, kes hakkas talle ette heitma, et Veskimäe pole piisavalt palju klientidega kohtunud.

Veskimäe nentis, et kahjuks pole sellise suhtlusstiiliga Nordeas ainult Petri Nikkilä. Tema taha on joondunud ka teisi Nordea juhte ja pangal on tõsine juhtimiskriis. „Rikkumistest on teadlik Nordea Baltimaade panganduse juht Inga Skisaker, kuid ta ei ole sekkunud. Kahetsusväärselt on ka teised juhid nendes rikkumistes otseselt osalenud: Baltikumi tasandilt juriidilise teenistuse juht ja Baltikumi personalijuht, Eesti tasandilt hoiatuse üle andnud endine ettevõtete panganduse juht, Nordea Eesti liisinguettevõtte juhatuse esimees ja Eesti personalijuht, kellega olid ka igal kuul koosolekud, kus ta ülalmainitud piiranguid ja rikkumisi kordas ja õigustas,“ loetles Veskimäe.

Samas soovis Veskimäe rõhutada, et Nordea tippjuhtkonnas ning keskastmejuhtide hulgas on õnneks ka neid, kes peavad olukorda ebanormaalseks, kuid kes on siiski jäänud kõrvaltvaatajaks.

Nordea: käitume hea tava järgi

Nordea juhi Petri Nikkilä asemel kommenteeris Nordea panga poolt vaidlust pressiesindaja Kadri Kütt.

Mis puudutab ametiühingu loomist ja koostööd ametiühinguga, siis Nordea seisukohad ei tugine emotsioonidele, vaid Eesti seadustele ja aastatepikkusele eri riikides rakendatud heale tavale. Nordeal on üle 50 aasta pikkune koostöökogemus ametiühingutega eri riikides.

Nordea on jätkuvalt avatud konstruktiivsele koostööle ametiühinguga. Antud koostöö üks juriidiline ja praktiline lähtekoht on, et ametiühing ja pank toimetavad iseseisvate organisatsioonidena. Ennekõike aitab selline lähenemine kaitsta ametiühingu sõltumatust ja iseseisvust. Ka oleme neutraalsel seisukohal kollektiivlepingu asjus.

Ei vasta tõele väited, et Nordea äristrateegias on käsil suured muudatused. Nordea majandustulemusi mõjutavad viimasel kümnendil toimunud muudatused panganduses. Loomulikult peame ka meie muutunud oludes oma kulusid ja tulusid läbimõeldult juhtima. Nordea jaoks on kulude juhtimisel kaks põhimõtet – me suuname oma investeeringud ennekõike meie inimestesse ja klientide vajaduste paremale teenindamisele. Kinnituseks sellele tõdesime ka värsket finantssektori palgaturu-uuringut analüüsides, et Nordea töötajale mõeldud kompensatsioonipakett on Eesti üks parimaid. Meie sisemine personali analüüs näitab, et Nordea Eestis on pühendunud ja pikaajaline meeskond.