Veerand miljonit marssis vabakaubanduse vastu

Laupäeval tuli Berliini tänavaile lepingu vastu protestima ligi veerand miljonit inimest.

„Objektiivselt võttes on see täiesti irratsionaalne, on ju Saksamaal Euroopa Liidu suurima eksportijana TTIPist (USA ja ELi vabakaubanduslepingu akronüüm ingliskeelsest nimetusest - toim.) kõige enam võita,“ ütles Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso.

Arvukast osavõtust olid üllatunud ka korraldajad, kelle toetajate seas on üle 170 Saksamaa ametiühingu, keskkonnakaitse ja internetivabaduse aktiviste, kiriklikke ühendusi ja muid rühmitusi, vahendas Bloomberg. Osalejaid oli arvatust „oluliselt“ rohkem, nenditi avalduses.

„Kui ikka üle päeva ajalehes kirjutatakse, et TTIP on halb, et selle tulemusena ilmuvad turule kloorikanad ning korporatsioonid saavad ülemvõimu riikide üle, siis – ehkki see on kaugel tõest – avaldab see inimeste hoiakutele mõju,“ vaagis Ratso süveneva umbusu tagamaid. „Hakatakse uskuma, et see nii ongi.“

Wikileaks pakub auhinnaraha

Ratso kordas, et Euroopa Liit ei pea muutma oma kehtivaid reegleid, mis puudutavad näiteks geneetiliselt muundatud organisme, hormoonide toitmist loomadele, kemikaalide reguleerimist. „See ei ole läbirääkimiste objekt,“ ütles ta. „Nende suhtes leping ei muuda midagi.“ Kui USA tahab Euroopasse eksportida liha, siis peab see olema ilma hormoonideta.

Samas on võimalik sektorites nagu farmaatsia, tekstiilitööstus või autod leida USA ja Euroopa erinevates põhimõtetes keskteed, mis eksportijate jaoks turule pääsu lihtsamaks võiks teha. Ning nagu heitgaaside emissiooniga petnud Volkswageni skandaal äsja ilmsiks tõi, pole need Euroopa standardid ja meetodid alati tingimata USAst nõudlikumad.

Välistamaks müüte ja pooltõdesid, on Euroopa Komisjon väga palju informatsiooni läbirääkimiste kohta internetis avalikuks teinud. Euroopa Komisoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström ei väsi kordamast, et need kõnelused on kõige avalikumad, mis kunagi peetud.

See ei ole siiski välistanud lekkekeskkonnal Wikileaks käivitamast augustis kampaaniat 100 000 eurose auhinnaraha kogumiseks sellele, kes TTIPi dokumendid lekitab. Annetajate seas on vastuhakuga Kreeka laenuandjatele kuulsaks saanud endine rahandusminister Yanis Varoufakis.

Kui paljud laupäeval Berliinis protestinud 250 000 inimesest neid dokumente uurinud on, on eraldi küsimus. „Kriitika on teretulnud, kuid see peab olema informeeritud,“ ütles Ratso.

Kes määrab mängureeglid?

Läbirääkimised on edenenud aeglasemalt kui arvati, kuna USA põhitähelepanu on olnud vabakaubanduskõnelustel 11 Aasia ja Vaikse ookeani riigiga (nn TPP leping). Ka siin ei ole USA jaoks küsimus pelgalt majanduslik – palju tekib siin või seal töökohti või palju konkurents tarbija jaoks hindu langetab. Majandussuhete tihendamisega piirkonna riikidega tugevdab USA oma kohalolekut piirkonnas, kus Hiina järjest enam tugevnemas ja ennast kehtestamas on.

Niisamasugune tugev geostrateegiline mõõde on Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepingul.

„EL ja USA, me jagame samu väärtusi – demokraatia, inimõigused, tarbija tervise kaitse, keskkonnakaitse,“ rääkis Ratso. „Meil on šanss saada selle lepingu kaudu ühtselt tugevamaks. Kui vaatame, mis toimub Venemaal, Süürias, laiemalt Aasias Hiina mõju laienemine – seda enam saab selgeks, kui oluline on võimalus, mida pakub selline transatlantiline koostöö.“

Sama sõnumi edastamiseks ostis Saksa valitsus nädalvahetusel Saksa ajalehtedes lehekülgi reklaamipinda, et ära trükkida avalik pöördumine.

„Meil on võimalus määrata kasvava ülemaailmse kaubavahetuse standardid, seada ambitsioonikad keskkonna- ja tarbijakaitse tingimused, ausad tingimused investeeringutele ja töötajatele. See peab olema meie eesmärk,“ kirjutas  Saksamaa majandusminister Sigmar Gabriel.

Oluline on seegi, et jätkuks suund kaubanduse liberaliseerimisele, mis võiks tulevikus edasi viia ka multilateraalseid kaubanduskõnelusi WTO egiidi all ja ergutada globaalset majanduskasvu. Viimased paar aastat ülemaailmse finantskriisi järel on kaubavahetus kasvanud üldisest globaalsest majanduskasvu tempost aeglasemalt.

Nüüd, kus USA on ühes olulises vabakaubandusleppes kokkuleppele saanud, on võimalus täie tähelepanuga pühenduda vabakaubanduskõnelustele Euroopa Liiduga. Raskemad teemad on kõik ees, alates toidukaupade geograafilise märgistuse kaitsest, Venemaa naftale ja gaasile alternatiivi otsiva Euroopa nõudmisest, et USA tühistaks USA nafta ja gaasi ekspordikeelu, kuni riigihangete turu laiemale avamisele mõlemal pool ookeani. Selle viimase turu maht ELis ja USAs kokku on 1,6 triljonit dollarit.

Nii USA kui ELi läbirääkijate siht on kõnelustega ühele poole saada president Barack Obama ametiaja jooksul, mis lõpeb 2017. a jaanuaris. Muidu takerdub lepingu jõustumine USA valitsuse vahetusse ja algab valimistsükkel ka ELi suurriikides.

See ei ole lihtne, sest lauale hakkavad jõudma kõige raskemad teemad. USAs juba käivitunud presidendikampaanias ei kõhkle kaubanduslepingute arvelt poliitilist profiiti lõikamast isegi poliitikud, kes teistes oludes on rõhutanud nende kasu. Välisministrina TPP lepingut rahvusvahelise kaubanduse kullastandardiks kiitnud Hillary Clinton on presidendikandidaadina kõhklema löönud, sest rivaalid edenevad jõudsamalt avaliku arvamuse hirmudel ratsutades. Ka Euroopas saab sellest teemast poliitilist kapitali.

Euroopa ja USA vabakaubanduskõneluste järgmine voor toimub selle kuu lõpus Miamis.