Maksuamet sunnib rohkem maksma

„Eeldame, et riigikohtu otsusest tulenevalt korrigeerivad sellist skeemi kasutanud ettevõtjad siiski ise oma edasist maksukäitumist. Et olla kindel, kas juhendit on korrektselt mõistetud, julgustame ka meiega ühendust võtma. Kui juhendile vaatamata jätkatakse OÜtamisega, siis on võimalik alustada ka kontrolli,“ hoiatas maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik OÜtajaid. Ta lisas, et kui OÜtajad oma käitumist ei korrigeeri, on võimalik, et hoiatusele järgneb ka maksumenetlus.

Maksuamet teatas, et seoses kolme hiljuti jõustunud riigikohtu lahendiga, mis toetasid maksu-ja tolliameti käsitlust OÜtamise maksustamisel, otsustati OÜtajad luubi alla võtta. Nendes juhtumites seisnes tööjõumaksudest kõrvalehoidumine lühidalt selles, et füüsilisest isikust töötaja lasi oma töötasu kanda enda äriühingu (ainuosaniku ja juhatuse liikme osaühingu) pangakontole ning nii tööandja kui ka töövõtja võitsid tööjõumaksude maksmata jätmise arvel raha.

Maksuameti teatel olid sarnased ka juhtumid, kus juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud äriühingute puhul ei osutanud juhtimis- ja nõustamisteenuseid vastavasisulised lepingud sõlminud äriühingud, vaid juhatuse ja nõukogu liikmed füüsilise isikuna, kuid tasu kanti juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud äriühingutele.

Soovitakse lõpetada jokk-skeemid

Maksuameti hinnangul oli OÜ-tajatel sellise skeemi peamine eesmärk jätta tööjõumaksud maksmata ning saada suurem rahaline võit. Riigikohus kinnitas, et maksuhalduril on sellisel juhul õigus sekkuda ning maksustada tehingud vastavalt nende tegelikule majanduslikule sisule.

Maksuamet koostas ettevõtjatele kuus soovituslikku punkti, mida järgides peaks OÜsid silmas pidades kõik korras olema. „Soovituste eesmärk on aidata ettevõtjatel tulenevalt kohtu praktikast oma maksuarvestus õigeks muuta. Lähiajal on kavas võtta ühendust ettevõtetega, kus näeme selgeid viiteid OÜtamisele, alustades rahaliselt suuremate maksude vältimise juhtumitega,“ selgitas Lemendik ja lisas, et ettevõtetega ühendust võttes pakutakse nõu ning juhitakse tähelepanu nüanssidele, mis peaksid olema teistmoodi korraldatud.

Eelkõige võib OÜtamisele viidata Lemendiku hinnangul selline olukord, kus ettevõte teeb ostutehinguid äriühinguga, millel on samad juhatuse liikmed/omanikud või mille juhatuse liige/omanik on sama ettevõtte endine töötaja ning kui sellised tehingud on regulaarsed. „Võtame vajadusel selliste ettevõtetega ühendust ja juhime tähelepanu riigikohtu otsustes antud suunistele. Kui ettevõtja jääb sellele vaatamata eriarvamusele, siis üritame maksumenetlusega tuvastada reaalse olukorra,“ märkis Lemendik.

Lemendiku sõnul ei saa OÜtajate puhul ühtegi valdkonda esile tõsta ning ka numbrite kohta ei saa praegu prognoose öelda. „Veel oleks ebaõiglane anda arvulist hinnangut. Igal juhul võtame lähiajal ühendust ettevõtetega, kus näeme selgemaid viiteid OÜtamisele, et välja selgitada tegelik olukord. See aitab meil samuti oma analüüsi täpsemaks saada,“ selgitas Lemendik.

Aus magab rahulikku und

Ettevõtja Olari Taali sõnul on Eestis üle 70 000käibemaksukohustuslase ning kui nad kõik looksid lisaväärtust, siis oleks ühiskond oluliselt jõukam. Samuti on Taali hinnangul ettevõtluse ja OÜtamise vahel konkreetne piir. „OECD andmetel oli meil 2013. aastal varimajanduse osakaal üle 20%. Kui on näiteks kaks müügimeest ja mõlemad on brutopalgaga 1500 eurot, siis, kui teha lihtne arvutus, üks saab teisest endale raha kuludeks umbes 1,7 korda rohkem,“ tegi Taal ebavõrdse olukorra puust ja punaseks. Kui üks müügimees saab oma palga koos tööjõumaksude ja käibemaksuga OÜ alt välja võtta, siis teine müügimees saab ausa palga maksude võrra väiksemana kätte.

„See pole õiglane vaid ühiskonna nõrgemate suhtes, vaid see pole õiglane ka nende suhtes, kes ausalt palka saavad. Ausalt palga saaja ainuke pluss on see, et ta saab öösel hästi magada. Teine asi on see, kui ta (ausa palga saaja – toim) jõuab ükskord pensionile, siis erinevalt OÜtajast ei pea ta vinguma siis, et pension nii väike on,“ rääkis Taal.

Käibemaksukohustuslaste arvuga on seotud Taali sõnul suur osa ühiskonna aktiivseid tegelasi – neid on eraettevõtetes keskmiste ja väiksemate ettevõtete juhtide hulgas, ajakirjanike hulgas ja kultuuritegelaste hulgas, poliitikute ja ka riigiametnike hulgas.“ Loomulikult on see keeruline probleem ja oodata on suurt vastuseisu sellele teemale. Mäletate, kuidas 1000euroste arvete ja autode käibemaksustamise teema puhul tõusis ühiskond tagajalgadele?“ rääkis Taal.

Taali sõnul pakuvad juhtimisteenust OÜ alt ilmselt pigem väikeste ettevõtete juhid. „Mina ei usu, et suure ettevõtte tippjuht juhtimisteenust pakub. Kuid tööjõumaksud on meil kõrged. Kindlasti peaks tööjõumakse vähendama, sellest on räägitud aastaid. Kuid mul kindlat retsepti selleks pole. Kui mul see olemas oleks, siis ma poleks pensionieelik, vaid pigem mingi ÜRO asjaajaja. Lihtsaid lahendusi siin pole,“ rääkis Taal naerdes.

Maksurisk on suur

Atella Advokaadibüroo vandeadvokaadi Marko Saagi sõnul on õigusselgust silmas pidades iseenesest tore, et maksuhaldur on teinud viimastest nn OÜtamist puudutavatest riigikohtu lahenditest lihtsasti loetava kokkuvõtte juhendmaterjali vormis. “Samas oleks mõistlik enne juhendi järgi tegutsema asumist heita pilk peale ka kohtuotsustele ning kõrvutada oma tegevuse eripärasid kohtuotsustes toodud asjaoludega ja kohtu järeldustega,“ soovitas Saag.

Ettevõtjad, kelle tegevuses esinevad kohtulahendites või juhendmaterjalis toodud tunnused, võiksid Saagi hinnangul oma tegevuse kindlasti üle vaadata. „Võimalik maksurisk on kindlasti suur. Nimelt loetakse kohtulahendite kohaselt äriühingule tehtud väljamakse selle ümberkvalifitseerimisel netotasuks, mitte brutotasuks või kogu palga fondiks. Seega arvutatakse sellisel juhul ühingule tehtud väljamaksele kõik maksud otsa,“ selgitas Saag.

Ta kritiseeris maksuhalduri koostatud juhendmaterjalist 6. küsimust ja vastust. „Viimased kohtulahendid ei ole nimetatud küsimust käsitlenud ning WASP Projekti lahendist alates ei ole selles olulist arengut toimunud, kuigi maksuhaldur asus mäletatavasti ka siis koostama põhjalikku juhendmaterjali (dividendide palgaks klassifitseerimise kohta),“ märkis Saag.