Marek Helm: tagasiulatuvalt me ühtegi ettevõtjat ei pitsita

Järgneb Igor Rõtovi intervjuu Marek Helmiga:

Rõtov: Vaadates neid samu diskussiooni algatanud riigikohtu lahendeid, olen teie intervjuudest välja lugenud, et on olemas rida ettevõtteid, kes talitasid sama skeemi järgi. Kas te olete kõigile neile öelnud, et tagasiulatuvalt riigikohtu lahendid nende ettevõtete suhtes ei kehti, nad võivad praegu rahuliku südamega magada ja nende kohustus on ainult tulevikus asi korda teha?

Helm: Vastus on jah. Me oleme võtnud osaga neist juba ühendust. Nende esimene küsimus oligi, et mis juhtub ajalooga. Kui on valida, kas minna paremini ja südamerahuga edasi või minna minevikku tagasi, raisata raha advokaatide peale ja sellele tööle, mis ettevõttele lisandväärtust ei tooda, siis andsime kohe selguse välja, et meid huvitab, et kui ettevõtja tunneb ära nende kolme kohtuotsusega oma seose senise maksukäitumise praktikaga, siis ootame järgmiste kuude maksudeklaratsioone. Mitte ka järgmise kuu oma, ma rõhutan, et võib-olla on vaja rohkem aega töösuhete läbi rääkimiseks.

Rõtov: Samas on meil üksikisikust ettevõtjad, kes võivad olla konsultandid, lauljad, minu poolekst ka perearstid, kes peavad ise endale töö eest maksma palga, määrama, kas see on 500 eurot või 1500. Kas maksuamet tõlgendab seda summat samamoodi või esindab maksunõude? Te olete ka praegu öelnud, et maksuamet ei võta endale õigust sekkuda ja määrata inimese eest temale endale määratud palga?

Helm: See on põhimõte, et maksuamet ei tule ettevõttesse ja ei ütle ettevõttele, et te peate sellisel ja sellisel tasemel palka maksma. Seda ei saa maksuamet teha. Ettevõtja ise otsustab selle palgataseme.

Rõtov: Aga võtame reaalse olukorra, kui ma olen konsultant, töötan ühemeheettevõttes, töötan pidevalt, juhin seda ettevõtet ja valdav osa minu tööst on konsultatsioonide andmine. Ma maksan endale palka 700-800 eurot kuus. Kas ma võin nii edasi teha, kas maksuamet kargab mulle turja?

Helm: Ma ei saa kuidagi teistmoodi vastata, kui esimesele küsimusele selles küsimuse loogikas. Meie ei otsusta seda, kas see on 700 eurot kuus, 400 või 1400.

Rõtov: Kes otsustab?

Helm: No see on ikkagi ettevõtja enda otsus, kui palju ta palka maksab. Maksuametil ei ole sellist õigust.

Rõtov: Kui ettevõtja otsustab, et ta maksab endale 600 asemel 400 eurot kuus, siis tal mingisugust täiendavat maksukohustust ei teki?

Helm: Kui eelmise aasta juulist käivitus töötamise register, siis piltlikult tuli juurde 21 000 uut töötajat. Nad olid enne ka tegelikult tööturul olemas. Me nägime nende piltitulekut oluliselt madalamate palkadega, kui seda on nendel töötajatel, kes selles sektoris varem on töötanud. Ma olen oma inimestele öelnud, et siit edasi on ainult aja, maksutasumise võimekuse ja moraali küsimus, millal need palgad muutuvad. Meil ei ole seda võimalust käia ettevõttest ettevõttesse ja läbi rääkida palkade üle. Meie palku ei määra.

Rõtov: Minul endal tuli vastata kümnete ettevõtjate küsimusele, et miks Äripäev on otsustanud kutsuda üles maksuametit ettevõtjate vastu? Vaatasin kõik Äripäeva lood üle, sellise väite leidsin ainult maksuameti pressiteatest. Miks te panite meid sellisesse piinlikku olukorda?

Helm: Debatt eelmisel nädalal oli hästi intensiivne, selle tegevuse mõiste läks väga laiaks. Mulle tundus, et Äripäeva ootus oli, et me peame tegelema väga paljude muude probleemidega, mis on seotud ausa konkurentsi probleemidega. See puudutas siiski vaid nende kolme riigikohtu lahendi baasil nõustamise alustamist.

Rõtov: Tuleb teha vahet osühingu omamisel ja maksudest kõrvale hoidmisel, mina eraisikuna olen lubanud, et ei kasuta enam seda sõna, püüame veenda selles ka Äripäeva ajakirjanikke.

Helm: Probleeme tekitavad ikkagi inimesed, mitte ettevõtlusvorm kui selline.