OMX Baltic0,09%271,91
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn0,33%1 732,68
OMX Vilnius−0,22%1 064,37
S&P 5001,1%6 040,04
DOW 300,91%43 297,03
Nasdaq 1,35%20 031,13
FTSE 1000,42%8 136,99
Nikkei 2251,12%39 568,06
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,98

OMX Baltic0,09%271,91
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn0,33%1 732,68
OMX Vilnius−0,22%1 064,37
S&P 5001,1%6 040,04
DOW 300,91%43 297,03
Nasdaq 1,35%20 031,13
FTSE 1000,42%8 136,99
Nikkei 2251,12%39 568,06
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,98

04.11.15, 09:15

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Head disainijuhti peaks pimesi usaldama

Disainijuhi panust ettevõtte kasumisse on keeruline näha, kuid mida rohkem ettevõte disainerit usaldab, seda parem on tulemus.

Liis IlvesKliinikumi dermatoveneroloog

Viimase kahe aasta jooksul on Wendre oma ettevõtet ja selle protsesse sisemiselt ümber disaininud ning loonud disainjuhtimiseks vajalikke ametikohti ning struktuuriüksusi.

Viimase kahe aasta jooksul on Wendre oma ettevõtet ja selle protsesse sisemiselt ümber disaininud ning loonud disainjuhtimiseks vajalikke ametikohti ning struktuuriüksusi. Foto: Eiko Kink

Kommentaar

Disainijuht on osa rattast

Disainijuhtimise valdkonna arvamusliidrid püüavad jätta ühiskonnas muljet, et disainer või disainijuht suudab lahendada kõik ettevõtte probleemid, kuid nii see siiski pole, ütles Lihulas disainvaipu tootva Narma vaibatehase juht Janek Vipre. “Selline disaineri vajadust ületähtsustava pildi loomine on ebaõiglane ja ennastupitav, sest vähendab õigustamatult protsessi ülejäänud osaliste tööpanust,” lausus Vipre.

Vipre tõi selgituseks võrdluse, et organisatsioon on kui pöörlev ratas. “Selle välisperimeetril olev kummiga velg tähistab ettevõtet kui juriidilist keha, mille üks rollidest on olla oma meeskonnale turvaline puhver väliskeskkonna mõjude suhtes. Teine roll on kinnitada ratta sisuks olevad kodarad ja siduda need omavahel - seda saab samastada meeskonnatööga," kirjeldas ta. Ratta rummuks ehk südameks, kuhu kõik kiired kokku jooksevad ja mille ümber tegevus keerleb, peab olema klient. Kogu süsteem ehk ratas on stabiilne ja töökorras ainult siis, kui kõik kodarad on ühepikkused, ühtlaselt pingutatud ja tugevad. "Disaineri või disainijuhi roll on olla lihtsalt üks paljudest kodaratest - võrdväärne ja teisi arvestav,” leidis Vipre.

Häid tootedisainereid, rääkimata disainijuhtidest, on aga Eestis väga vähe, kirjutab 5. novembri Äripäev tööstuse rubriigis.

Mis üldse on disainijuhtimine, oli isegi Baltikal veel mõni aasta tagasi keeruline mõista, tunnistas ettevõtte brändingu koordinaator Karin Õun. "See ei ole disain asjade visuaalselt ilusaks tegemise mõistes - see ei ole joonistamine -, vaid see on äriline mõtteviis, tegeliku vajaduse leidmine ja lahenduste pakkumine,” ütles Õun. “Disainijuhtimine suunab küsima “miks?”, selle asemel, et küsida “kuidas?”,” lisas ta.

Baltika brändingu ja jaekontseptsioonide direktor Maire Milder täiendas, et disainijuhtimine on probleemile lähenemine kasutajakeskselt. “Esiteks tuleb mõista, mis on probleem ja teiseks, kuidas seda lahendada. Seejärel saab alles mõista, millist disainijuhtimist organisatsioon vajab,” kirjeldas Milder.

Seejuures rõhutas ta, et alati tuleb silmas pidada tarbijat. Tema sõnul on lihtne paika panna, mida tahetakse brändiga öelda, aga teisalt peaks alati küsima, mida klient vajab ja millist lisaväärtust kliendile luuakse.

Juhtkond peab disaini pimesi uskuma

Milderi sõnul on kogu Euroopas suur probleem see, et disainijuhtimine ei ole ettevõtetesse jõudnud, ometi aitab just see firmal väärtust luua.

Seejuures tõdes Milder, et disaini väärtustamine algab haridusest, mistõttu peaks näiteks äriõpetuses olema sees disainijuhtimise moodul. Selleks, et disainijuhtimine organisatsioonis rakenduks ja et sellel oleks mõjuvõimu, peab ettevõtte juhtkond seda mõistma ja toetama. “Kui disainijuht räägib, et on vaja teha, aga organisatsiooni esimees ei mõista või ei tule selle mõttega kaasa, sest see on talle võõras, siis idee ei rakendu,” selgitas Milder.

Vooditekstiile toova Wendre CVI juhi Riin Põldme sõnul on nende ettevõtte arusaam disainist kui protsessist ja teenuse juhtimise abivahendist ajas palju muutunud. “Kui varem nähti meil disaini pigem mingi kujunduse tegemises või erikujuga toote loomises, siis nüüd saame aru, et kasutame disaini iga päev ettevõtte protsesside juhtimisel,” selgitas Põldme.

Tema hinnangul tuleks ettevõttel sellisesse disaini panustada palju aega ja raha. “Kui ettevõttel selleks valmisolek puudub, ei saa disain ka ettevõtet aidata,” tõdes Põldme.

Põldme märkis, et ettevõtete juhid peavad uskuma disainijuhi töösse, et olla valmis investeerima inimestesse, teenustesse ja arendustesse. “Pimesi tehtavateks investeeringuteks peab ettevõttel olema piisavalt vaba raha ning palju usku ja järjekindlust, et viljade korjamiseni vastu pidada,” tõdes Põldme.

Disainijuhi panust ettevõtte kasumisse on tema sõnul keeruline näha. “Mida suurem on tootmisettevõte, seda rohkem aega kulub, enne kui tekivad silmnähtavad märgid disainijuhtimise heast mõjust,” rääkis Põldme. See kehtib ka lihtsamate protsesside puhul, näiteks korporatiivse identiteedi värskendamine või pakendiarendus. “Rääkimata ettevõtte imago tugevnemisest saadavast lisakasumist, mida on võimalik mõõta alles mitu aastat pärast uute võtete rakendamist,” lisas Põldme.

Tootedisainerite nappus

Lihulas disainvaipu tootva Narma vaibatehase juhi Janek Vipre sõnul on õige disainijuhi leidmine keeruline. Probleemi suurendab valdkonna väiksus ning levinud arusaam, et disaineri töö on arvutis mustrite joonistamine ja värvide sobitamine.

“Unustatakse, et tulemusliku ja tasemel disaini eeldus on põhjalikud materjali- ja tehnoloogiateadmised ning selle tulemusena valminud hea disain tähendab ennekõike funktsionaalsust,” selgitas Vipre. Ta tõdes, et asjalikke tootedisainereid, rääkimata disainijuhtidest, on Eestis ääretult vähe.

Vipre avaldas heameelt Narma vaibatehase tekstiilidisainerite Katrin Trummi ja Monika Järgi üle. Ametlikult on disainijuhina ettevõttega seotud Monika Järg. “Minu eesmärk oli leida meie arendusmeeskonda loovmeister, kes oskaks mõista ja tunnetada turu vajadusi, unustamata samas ettevõtte võimalusi,” kirjeldas Vipre disainijuhi otsinguid.

Alguses saab ka ilma

Vipre ütles, et ettevõte sai kenasti hakkama ka enne disainijuhi leidmist. Sisekujundusega haakuva tarbekauba loomine vajab lisaks tehnilistele oskustele ka head kompositsioonitaju ja värvitunnetust. “Meie meeskonnas olid need olemas ja seetõttu tulime aastaid kenasti toime akadeemilise haridusega disainereid kaasamata.”

Selle tõestus on Narma praegune bränditoode, kahepoolne newWeave vaip. “Selle loojad olid inimesed, kel polnud vastavat eriharidust, aga olid ideed, tahe ja praktilised oskused,” tõdes Vipre. Disainerid ja disainijuht liitusid meekonnaga alles siis, kui tööülesannete lisandudes oli põhjendatud täismahus ametikoha loomine.

Wendres on protsesside disainimisega alati tegeletud, kuid varem ei nimetatud arendamist disainimiseks. 2012. aastani pakkus Wendre peamiselt tootmisteenust, mis ei vajanud oma toodete turustamist. “Meie müügiartikliks oli meie tootmisvõimsus ja kogu kommunikatsioon oli välja töötatud usaldusväärse suurtootja imago toetamiseks,” rääkis Põldme.

Viimastel aastatel on aga ettevõte hakanud suunda muutma ning soovib panna rohkem rõhku omatoodete müügile. “Seega on tekkinud vajadus disainijuhi järele, et kogu imagoloogiline kuvand uuesti üles ehitada, sealhulgas luua tooteportfell, arendada uusi tooteid, töötada välja müügitoetusvahendid kõigile sihtturgudele, imagot toetavad pakendid ja kommunikatsioon,” loetles Põldme.

Wendre ja Baltika Disainibuldooseris

Eelmisel aastal Disainibuldooseri projektiga ühele poole saanud Wendre ja Baltika on teinud palju muutusi.

Baltika Grupp vaatas Disainibuldooseri projekti käigus üle kõigi oma brändide kirjeldused, sihtkliendid ja kollektsioonide olemused. “Tuli välja, et me küsime organisatsioonis väga palju, mida ja kuidas teha, aga natuke vähem, miks me seda teeme ja millist kasu tarbija sellest saab,” rääkis Baltika brändingu ja jaekontseptsioonide direktor Maire Milder.

Milder ütles, et nüüd on tema igapäevatöö just selle uue mõtteviisi järgimine. "Kui meil tekib probleem, mis vajab lahendust, siis peame seda ennekõike vaatama kliendi vaatevinklist,” lisas Milder. Milder loetles, et pärast projektis osalemist uuendati Montoni, Baltmani, Mosaici ja Bastioni poodide kontseptsioone, täpsustati brändide kliendivaadet ja uuendati visuaalseid lahendusi.

Disainijuhi ametikohta Baltikasse ei loodud, selle asemel on ettevõttes 2013. aastast eraldi brändingu osakond. Selle eesmärk on abistada ettevõtte igapäevatööd ja tekitada disainijuhtimise kaudu lisandväärtust.

Wendre taipas Disainibuldooseri projekti lõppedes, et algselt püstitatud eesmärk polnud täidetud. "Mitte seetõttu, et midagi oleks ebaõnnestunud, vaid pigem põhjusel, et asusime täitma rohkem ülesandeid, kui olime algselt planeerinud,” tõdes vooditekstiile toova Wendre CVI juht Riin Põldme.

Nüüdseks on Wendre oma ettevõtet ja selle protsesse ümber disaininud. Loodud on uusi ametikohti ning struktuuriüksusi. “Õige pea valmib meie esindusportfell koos vajalike müügitoetusvahenditega, sealhulgas digitaalne müügitööriist, mille kaudu on võimalik operatiivselt hinnapakkumisi teha,” rääkis Põldme.

Disainibuldooser kutsuti ellu Eesti Disainikeskuse, majandusministeeriumi ning EASi poolt eesmärgiga tõsta Eesti ettevõtete võimekust ja ekspordipotentsiaali. Mõisteti, et eesmärgini jõudmiseks on vaja ettevõtetes väga paljusid protsesse ja töövahendeid ümber disainida, mistõttu kaasati Brand Manuali disainiagentuur.