Tiigid suretavad ametlikke karjääre

Keskkonnaministeeriumi andmetel on alates 2013. aastast rajatud üle Eesti 16 tiiki, mille rajamisest üle jäänud materjal on maha müüdud või väljaspool kinnistut kasutatud. Sellist materjali on kokku umbes 580 000 m³. Tiike on peamiselt rajatud Pärnumaal Surju, Tõstamaa, Vändra, Halinga ja Saarde valdades, üksikud tiigid on ka Haaslava, Misso ja Veriora valdades.

See on ebaaus konkurents Rein Voog, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees

Materjali omahinnad pole loaga kaevandajal ning „tiigikaevandajal“ võrreldavad, sest karjääri rajamiseks kuluvat aega ja rahalist investeeringut kõikide vajalike lubade, ekspertiiside, keskkonnamõjude hindamiste jm jaoks ei saa tiigi kaevamise alustamise kuludega võrreldagi. Samuti ei ole tiigi kaevajal vaja hiljem kulutada raha rekultiveerimiseks. Rääkimata kõikidest kontrollidest, kes karjäärides käivad. See on ebaaus konkurents.

Kõige huvitavam, et need probleemid on peamiselt just Pärnumaal teatud valdades ja need on suurenenud oodatava Rail Balticu trassi ehitusega seoses.

Maapõueseadusesse tehti muudatus, et keskkonnaametile peab andma rohkem selgitusi ja alates teatud kaevemahtudest tuleb anda hinnang, kas keskkonnamõjude hindamine on vajalik või mitte. Järgmise muudatusena soovime, et teedeehituse hangete tingimustesse lisatakse punkt, mille järgi saab hankel kasutada ainult kaeveluba omavast karjäärist saadud materjali. See peaks tulevikus välistama sellise massilise tiikide rajamise kruusa ja liiva kaevandamise eesmärgil.

Probleemi lahendatakse seaduste abil Tiit Kaasik, keskkonnaministeeriumi maapõueosakonna nõunik 

Kahjuks leidub isikuid, kes pahatahtlikult eksitavad kohalikke omavalitsusi tiigi rajamiseks ehitusloa taotlemisel, varjates tegelikku eesmärki, mis on kaevandamine. Praeguseks on keskkonnaministeerium probleemi leevendamiseks teinud mõningaid muudatusi õigusruumis. Näiteks tuleb veekogu rajamisel teha eelhinnang, kui selle veepeegli pindala on 1 ha või suurem või kui eemaldatava pinnase kogus on vähemalt 10 000 kuupmeetrit. Sellega muutus tiigirajamise protsess keerulisemaks ja natukene paremini kontrollituks.

Lisaks keeldub keskkonnaamet kaevise kasutamise nõusoleku andmisest muuhulgas siis, kui on põhjust arvata, et teatises kirjeldatud tegevuse eesmärk on tegelikult kaevandamine. Suhtleme ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, et leida lisavõimalusi kaevandamise eesmärgil tiikide rajamise piiramiseks. Kuid siinkohal tuleb leida tasakaalukoht, et regulatsioonid ei muutuks pahatahtlike inimeste tõttu ausatele liiga keeruliseks.

Ka oleme arutlenud võimaluse üle lisada riigihangete seadusesse tingimus, et tohib kasutada vaid kaeveloaga karjääridest pärinevat materjali, kuid ühegi konkreetse lahenduse kasuks või kahjuks otsustatud ei ole.

Miks on karjäärist ja tiigi rajamiselt saadava materjali omahind erinev? Valdar Tamm, Urissaares karjääri pidava OÜ Grossi Puit omanik

Ebavõrdsuse tiigi ja karjääri rajamise vahel loob peamiselt menetluseks kuluv aeg ja raha. Karjääri puhul kulub ca poolteist kuni kaks aastat, kui ei pea tegema keskkonnamõjude hindamist (KMH). Sellega lisandub veel minimaalselt kuus kuud, kui midagi ei vaidlustata. Tiigi puhul kulub paar kuud, sõltub peamiselt projekteerija kiirusest. Väiksema karjääri puhul on kulu ka proportsionaalselt väiksem, sest uuringu hind sõltub varude suurusest. Ajakulu ei muutu, menetlusajad on seadusega paigas.

Kohalikke elanikke informeeritakse karjääri rajamisel vähemalt kahel korral - uuringuloa taotluse avalikustamisel ja kaeveloa taotluse avalikustamisel. Kui tehakse ka KMH, siis on lisaks vähemalt kaks koosolekut - KMH algatamise avalikustamine ja KMH kinnitamine, elanike soovidega tuleb arvestada. Meie näiteks pidime asfalteerima 400 meetrit kahe maja vahelist teed, et saada kaeveluba. Kui tehakse tiiki, siis saab rahvas sellest teada siis, kui ekskavaator tööle asub.

Töö käigus kontrollivad karjääri tehnilise järelevalve amet ja keskkonnainspektsioon. Kaks korda aastas kontrollitakse tegevust seirelennukilt. Trahv kaevealast väljumise korral on karm. Pärast kaevandamise lõppu tuleb teha karjääri rekonstrueerimise projekt ja see ka ellu viia.

Tiiki ei kontrolli keegi. Mitte keegi ei jälgi, kas tiik tehti etteantud mõõtudes, milline jääb ümbrus pärast tööde lõppu, ohutustehnika. Karjääris peab olema üle viie meetri sügavuse tööde või üle viie meetri kõrguste aunade puhul palgal erikoolitusega vastutav töötaja, tiigi puhul ei huvita see kedagi.