Teder jäi laimulaviini alla

"See on must PR Eesti ehitajate röövimise ettevalmistamiseks," võttis Teder kokku tema tegevuse kohta esmalt Ukraina meedias ning hiljem ka Eestis levinud kahtlustused. Teder ütles, et tegemist on vana laimujutu uue levitamiskatsega, ja seda hoolimata tõigast, et kõiki varasemaid kahtlustusi on kontrollinud ja ümber lükanud nii riigiprokuratuur kui ka KredEx.

Ta lisas, et vastaspool on aktiviseerunud selleks, et võita Ukraina kohtus Eesti ehitajaid ja seadustada ligi 15 miljoni dollari vargus. "Selleks on vaja "uusi asjaolusid", milleks sobib hästi mingi protsess Eestis või Ukrainas stiilis, et kogu KredExi teema on vargus ja võltsing," märkis Teder. 

„Kahetsusväärselt on sellist laimu sisaldavate ja mustavate artiklite avaldamine saanud Ukraina äritülide n-ö loomulikuks osaks. Kahju, et see tendents nüüd ka Eestis levib ning meedia ei kontrolli segastest allikatest pärinevate infokonstruktsioonide autentsust enne avaldamist,“ kommenteeris Teder Äripäevale.

Kahtlase laenu jutt

Ajalehe Komsomolskaja Pravda Ukraina väljaanne avaldas nädalapäevad tagasi artikli sellest, et Riverside OÜ on saanud Eesti valitsuselt ebaseaduslikult laenu. Leht kinnitab, et nende käsutuses on dokumendid ja e-kirjavahetus, millest ilmneb, et 2012. aastal sai Tederi äripartner, Ukrainas kaubanduskeskusi ehitav Riverside OÜ, Eesti valitsuse garantiiga kaheksa miljonit dollarit laenu, mida poleks tohtinud saada.

Jutt käib KredExi tehnoloogialaenust, mida jagati aastatel 2011-2015 Euroopa Regionaalarengu Fondi rahast. Tehnoloogialaen on mõeldud ekspordile orienteeritud töötleva tööstuse, mäetööstuse, elektrienergia või jäätmetöötluse ettevõtetele, mis investeerivad masinatesse ja seadmetesse.

Sellise laenu saamiseks peab ettevõte vastama järgmistele kriteeriumidele: olema kantud Eesti äriregistrisse; omakapital peab vastama äriseadustiku nõuetele; peavad puuduma tähtaja ületanud ajatamata võlgnevused; peab olema jätkusuutlik ning maksejõuline; juhatuse liikmed ja omanikud peavad olema usaldusväärsed ning ettevõtte omakapital ja projekti omafinantseering on vähemalt 50% taotletavast laenusummast.

KredExi kommunikatsioonijuht Tarmo Seliste kinnitas Äripäevale, et KredEx pole Tederile sellist laenu andnud. „Tehnoloogialaenu ei saa kasutada artiklis viidatud otstarbeks. KredEx ei ole andnud Hillar Tederile ega temaga seotud firmadele tehnoloogialaenu,“ kinnitas Seliste.

Ränk võltsimissüüdistus

Lisaks valesüüdistustele KredExi laenu kohta esitas Ukrainas registreeritud ettevõtte Dniprovska Prystan esindaja 13. oktoobril Eesti riigiprokuratuurile avalduse, et Riverside OÜ suhtes algatataks kriminaalmenetlus.

Dniprovska Prystani direktor Olga Tkatšenko alustab oma avaldust n-ö Tederi varasemate "pattude" loetlemisega. Ta käsitleb Tederi ja temaga seotud ettevõtte Arricano Real Estate Plc (endise nimega Arricano Trading Limited) ja Ukraina ettevõtja Andrei Adamkovsky (Tederi äripartner kaubanduskeskuses Sky Mall – toim) vahelisi kohtuvaidlusi.

Seejärel loetleb ta oma hinnangul kolm kuriteo tunnustega sündmust, mis käsitlevad OÜ Riverside, ASi Windoor ja ASi KH Energia-Konsult koostööd Dniprovska Prystiniga.

Tkatšenko sõnul on Teder koos eelnimetatud ettevõtetega võltsinud dokumente ja esitanud neid Ukraina kohtuorganitele, mille tulemusena alustati Dniprovska Prystini suhtes pankrotimenetlust.

Tederi hinnangul võisid temavastased materjalid just nüüd meediasse ilmuda seepärast, et Eesti prokuratuur ei võtnud seda avaldust menetlusse.

KredExiga kolm tehingut

2009. aasta kevadel Ukraina pealinnas Kiievis SkyMalli kaubanduskeskuse ehitus. KredEx andis vajalikule summale täiendava garantiikirja, et saaks Eesti pankadest finantseerimist piiritaguseks tegevuseks Ukrainas. Garantiilepingu kohaselt andis omapoolse lisagarantii ka Arricano grupi emaettevõte. Võeti laenu, leiti Ukrainast töövõtjad, kellel oli litsents; tarniti Eestist osaliselt materjale ja personali, teostati tööd. Leping tellija ja ehitusettevõtte vahel oli pika maksetähtajaga ning pangafinantseering aitas ettevõttel likviidsust tagada. Ettevõte täitis oma laenukohustused panga ees ja KredExi raha ei olnud vaja kasutada.

2012. aastal Kiievis 26. mikrorajooni kaubanduskeskuse ehitus. KredEx Krediidikindlustus väljastas krediidikindlustuse koos Arricano poolt antud lisagarantiiga. Laenu võeti kommertspangast. Tähtaeg oli üks aasta ja kohustused täideti. Ukraina ajalehe Komsomolskaja Pravda artiklis õhku visatud väide, et Tederi ettevõtete kaudu on n-ö õhus 14 miljonit eurot riigi raha, on vale. 

2014. aastal Kiievi kaubanduskeskus Prospekt. See on Tederi ainuke praegu kehtiv ja KredExi krediidikindlustusega leping. Kohustused täidetakse vastavalt graafikule, ühtegi hilinenud makset pole. Nende lepingute raames on Eestist tarnitud Ukrainasse metall- ja betoonkonstruktsioone, klaasfassaade, elektriinstallatsioonimaterjale ja kilpe, trafosid ning tööjõudu.

Allikas: Jüri Põld, Arricano Real Estate PLC väikeaktsionär ja Hillar Tederi projektide juht 

Tederi lahing Adamovskiga

2012. aasta augustis kaotas Hillar Teder vaenuliku ülevõtmise tõttu kontrolli oma Sky Malli kaubakeskuse üle Kiievis. Juba toona oli konflikt kestnud aastaid. 

Kiievi ühe suurema, 67 000ruutmeetrise kaubanduskeskuse Sky Malli omanikud olid kinnisvarafirmad Arricano Grupp ja Panorama Grupp. Mõlemad kuuluvad kaudselt Hillar Tederile.

2010. aasta aprillis teatas Panorama Grupp, et müüb 51protsendilise osaluse Sky Mallis. Ilmselt soovis Teder kaasata lisaraha. Kontrollpaki ostis suurärimehele Andrei Adamovskile kuuluv Beta Grupp. Tehing sõlmiti klausliga, et Tederi firma Retail Real Estate omab õigust need aktsiad märtsis 2011 tagasi osta. Kuid kui aeg kätte jõudis, keeldus Adamovski aktsiaid tagasi müümast ning vaidlustas tehingu kohtus.

Sama konflikt jõudis 2013. aastal ka toonase peaministri Andrus Ansipi ja president Toomas Hendrik Ilveseni. Nimelt kirjutas Adamovski neile "Tederi ebaausast ärist Ukrainas".

Sky Mallist 50% miinus 1 aktsia kuulub Tederi ettevõttele Arricano Real Estate ja 50% pluss 1 aktsia tema partneri Andrei Adamovski kontrolli all olevale ettevõttele.

Arricano on hetkel keskuse omanik ainult formaalselt, kuna ei mõjuta Sky Malli tegevust ega saa oma kasumiosa. Arricano hinnangul peaks tema kasumiosa olema umbes 12 miljonit dollarit aastas ning kogu konfliktiperioodi eest 40 miljonit dollarit.