• OMX Baltic−0,41%301,31
  • OMX Riga0,36%879,88
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,83%1 171,07
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 659,37
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • OMX Baltic−0,41%301,31
  • OMX Riga0,36%879,88
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,83%1 171,07
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 659,37
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • 20.11.15, 09:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Naiste palk kümnendi jagu meestest maas

Naiste praegune palgatase on võrdne 2006. aasta meeste palgatasemega, ütleb World Economic Forumi (WEF) raport.
Selleks, et meeste ja naiste palgavahe ära kaoks, kulub veel ligi 118 aastat.
  • Selleks, et meeste ja naiste palgavahe ära kaoks, kulub veel ligi 118 aastat. Foto: Meeli Küttim
WEF raporti andmeil teenivad naised samas suurusjärgus keskmist palka, mida mehed teenisid 2006. aastal. Muu hulgas märkis raport, et meeste ja naiste palgataseme võrdsustumiseks läheb veel 118 aastat. Alates 2006. aastast on raporti andmeil tööturule astunud ligi 250 miljonit naist. 
Raport uuris soolist võrdsust 145 riigis. Selleks mõõtis WEF naiste ja meeste võrdseid võimalusi hariduse omandamisel, poliitikas osalemisel, võimalusi ja vastustust majanduses ja tervise näitajaid.
Raporti andmeil pole üheski riigis suudetud soolist võrdõiguslikkust täielikult saavutada. Kõige parem seis meeste ja naiste vahel on Põhjamaades: Islandil, Norras, Soomes, Rootsis ja Iirimaal. Kõige suurem vahe on Jeemenis.
Eesti on nelja näitaja alusel 21. kohal. Naiste majandusest osavõtmises asetus Eesti Portugali ja Tadžikistani vahele, 47. kohale. 
Raport vaatles ka meeste ja naiste sissetulekute indeksit ning jagas 52 riiki nelja kategooriasse. Eesti paigutus kõige suuremasse, kõrge sissetulekuga riikide gruppi, Läti ja Barbadose vahele, 16. kohale. Suure sissetulekuga riikide grupis olid teejuhid samuti eelmainitud Põhjamaad.  
2015. aastal on 25 riiki suutnud täielikult kõrvaldada tühimiku haridustaseme osaindeksis. See panus on sama suur kui kahe viimase aasta jooksul kokku.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.02.25, 11:58
Mihkel Nestor: Eesti energeetikas konkurentsieelist pole ja on küsitav, kas see kunagi tuleb
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele