Rootsi võib pagulaskriisis ohverdada oma pühad lehmad

Nende seas on Rootsis 90ndate kinnisvara- ja panganduskriisi järel kehtestatud ranged eelarvereeglid, mis viimati õigustasid end 2008. a vallandunud globaalses majandus- ja finantskriisis, tagades valitsusele eelarves marjaks ära kulunud manööverdamisruumi.

Nüüd nõuab pretsedenditu pagulaste sissevool Rootsi valitsuselt lahendust, kuidas seonduvad kulutusi rahastada.

Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson kaalub võimalust taotleda parlamendilt eelarvekulutuste ülempiiri ehk lae tõstmist, mida pole tehtud 1997. aastast, mil Rootsi ranged eelarvereeglid kehtestas. Need said toona paika, et võla võtmise ahvatlustele paremini vastu panna.

Siin toetab rahandusministrit Rootsi üks tunnustatumaid majanduseksperte, Stockholmi ülikooli professor Lars Calmfors, kes varem juhtis valitsuse eelarvepoliitika üle järelevalvet teostavat nõukogu. „Praegu tuleb leppida suurema defitsiidiga,“ ütles Calmfors hiljuti Rootsi majanduslehele Dagens Industri (DI). Kui praegu hakata lisakulude katteks makse tõstma või pensione ja lastetoetusi kärpima, riskib see suurendada vastuseisu valitsuse pagulaspoliitikale.

Ka Rootsi SEB ja Nordea panga peaanalüütikud Robert Bergqvist ja Andreas Wallström toetavad seda. „Praegu on kriisiolukord ja see nõuab erakorralisi abinõusid,“ ütles Bergqvist DI-le, tõdedes, et „hulk pühasid lehmi läheb kiirkorras tapale“.

Wallström hoiatas, et sama probleem tekib valitsusel eelarvelaega 2017. aastal. Oluline on anda signaal, et kõrvalekalle on ajutine.

Katteta kulutused

Läinud nädalal pagulastega seotud kulude tarvis vastu võetud lisaeelarves loobus Rootsi valitsus ka teisest põhimõttest, mis nõuab, et igasugune valitsuse kulude suurendamine peab olema kaetud kas kärbetega kuskilt mujalt või maksude tõstmisega.

Olukorras, kus Rootsi riigile antakse laenu negatiivse intressimääraga, on eksperdid seda aktsepteerinud. Andersson tahab aga põhimõtte laiemalt kasutusele võtta, et rahastada võlaga avaliku sektori investeeringuid. Samal eesmärgil on Andersson juba varem soovitanud loobuda ülejäägis eelarve nõudest (1% SKPst) ja piirduda eelarve tasakaalus hoidmisega.

Valitsuse  eelarvepoliitika järelevalvenõukogu juht professor John Hassler ministriga nõus ei ole. „Isegi kui eelarveülejäägi eesmärk asendatakse tasakaalus eelarve sihiga, ei tohi loobuda põhimõttest, et kõigil kulutustel peab kate olema,“ kommenteeris Hassler teemat agentuurile Bloomberg. „Muidu riskib Rootsi võlakoorem jälle kasvama hakata.“

Hassler põhjendas oma seisukohta sellega, et nii suure hulga pagulaste ühiskonda integreerimise kõiki kulutusi on raske ette näha. Hinnanguliselt saabub neid tuleva aasta lõpuks riiki kuni 350 000.

Rootsi riigi võlakoorem on praegu 44% SKPst ja prognoosi järgi kahanemas.

Reitinguagentuur Moody’s ütles äsja, et Rootsi võlakoorem kasvab madalalt tasemelt ja nii ei ohusta see riigi tippreitingut. Küll on aga tõenäolised probleemid taolise inimtulvaga toimetulekul – kuidas nad ühiskonda integreerida.

Tööturul on kõrged barjäärid

Siit hargneb debatt pagulaste sisenemisest Rootsi tööturule. Rootsi riigikontrolli andmeil oli 2003. a pagulasena riiki saabunutest kümne aasta pärast tööga hõivatud vaid 53%. Nii kritiseerib Dagens Industri praeguse valitsuse kurssi, mis on vähendanud maksusoodustusi majapidamisega seotud teenuste ostjatele. Koristamine näiteks. Kui see maksusoodustus eelmise valitsuse ajal tuli, tõi see hulga mustalt tehtud tööd põranda alt välja. Eriti praegu oleks pagulaste jaoks vaja lihtsamaid töökohti juurde. Debatt on aga väändunud hoopis sinna, et milleks rikastele – kes neid teenuseid ostavad – taolisi maksusoodustusi anda.

Pagulaste palkamisel võib probleemiks saada ka Rootsi suhteliselt kõrge palgatase isegi n-ö kõige madalamal tasemel, kui pole veel kogemust ega oskusi. Noortele vanuses 18-24 tagatud brutopalk oli mullu 22 800 Rootsi krooni  (2448 eurot) kuus, mis on vaid 13% madalam kõigi töötajate mediaanpalgast, näitab Rootsi tööandjate konföderatsiooni uuring.

Rootsi tööminister Ylva Johansson ei pea eriliste oskusteta töötajate palgataseme alandamist õigeks mudeliks, eelarvepoliitika järelevalvenõukogu juht Hassler leiab aga, et ilmselt tuleb ka Rootsi ühiskonnas hakata aktsepteerima sügavamaid palgalõhesid. Sajad tuhanded pagulased ei saa jääda toetustest elama.

Seda minister juba tunnistas, et valitsusel ei õnnestu ilmselt täita üht oma peamist valimislubadust, et aastaks 2020 on Rootsi madalaima tööpuudusega riik Euroopa Liidus. Ning et pagulaste turv on suur väljakutse nii tööturu- kui ka hariduspoliitikale.

Mida taoline inimeste tulv tähendab Rootsi ülekuumenenud eluasemeturule, võtab SEB peaökonomist Bergqvist kokku ühe sõnaga: „Hirmutav.“