Riigikontroll: Eesti edu pärsib silotornide probleem

Riigikontrolli täna avalikustatud aastaraport käsitleb tööturu probleeme, mille lahendamiseks pakub riigikontrolör Alar Karis kümme soovitust.

"Eesti tööturu probleemid on keerukad ja üht imelahendust ei ole," märgib riigikontrolör Alar Karis aastaraportis. Riigikontroll näeb järjest sagedamini olukordi, kus riigiasutuste üksikud tegevused või projektid on oodatud tulemused rohkem või vähem saavutanud, kuid üldine probleem pole lahenenud. "See on tuntud ka kui silotornide probleem, mis tõsiselt pärsib valitsemise tõhusust," sõnas Karis, viidates sellele, et iga valdkond toimetab omaette.

Riigikontrolli hinnangul tuleks valitsusel majanduskasvu kiirendamiseks võtta üldise hõive ning majanduskasvu kõrval erilise tähelepanu alla tööturu struktuursed probleemid, et panustada tööjõu tootlikkuse kasvu.

Riigikontrolli 10 soovitust:

1. parandada majandus-, haridus-, töö-, regionaal- ja rändepoliitika koostoimet, et ministeeriumides oleks sarnane tervikvaade probleemidest, lahenduste rakendamisest ja oodatavatest mõjudest, ning vajaduse korral koostada tegevuste koordineerimiseks näiteks tööjõu tootlikkuse kasvu tegevuskava;

2. leppida kokku, millises valdkonnas või väärtusahelas, kui palju ja milliseid töökohti peaks Eestis majanduspoliitiliste meetmete abil kaduma, tekkima või ümber kujundatama;

3. koostada tööjõuvajaduse prognoos, mis annaks vajalikku infot nii majandus-, haridus- kui ka tööturumeetmete tulemuslikuks kujundamiseks;

4. luua riigireformiga kohalikule omavalitsusele eeldused piirkondliku ettevõtluse arendamiseks;

5. muuta olemasolevad piirkondlikud tegevuskavad reaalselt valitsuse poliitikavalikuid ja rahastamisotsuseid suunavateks instrumentideks või vastasel korral need tegevuskavad kaotada;

6. täpsustada infot õpingute katkestajate ja katkestamise põhjuste kohta;

7. viia seejärel fookustatult ellu hariduspoliitilised meetmed, mis on mõeldud õpingute katkestajatele, noortele töötutele ja elukestvat õpet enim vajavatele sotsiaaldemograafilistele rühmadele (vanemad, kodus vene keelt rääkivad, madala haridustasemega inimesed jt);

8. motiveerida ettevõtjaid panustama oma töötajate oskuste pidevasse arendamisse;

9. arendada tööturuteenuseid ka konkreetselt tööturu struktuursete probleemide lahendamiseks, muu hulgas arvestada tööturuteenuste kujundamisel regionaalseid eripärasid, pakkuda senisest enam ametioskuste omandamisele suunatud tööturuteenuseid ning hinnata, mil määral rahastada neid teenuseid töötuskindlustusmakse rahast;

10. rakendada riigi rändepoliitika viisil, et see toetaks maksimaalselt Eesti riigi majanduskasvu.