Starmani ühe asutaja Indrek Kuivalliku aastaid kestnud konflikt Läti panga Norvik Bankaga jõudis ootamatult lõpule, sest uue investorina astus mängu USA poliitikute lähikondlane Devon Archer.
- Starmani üks asutajatest, investor Indrek Kuivallik on praeguseks energia- ja rahakulukast vaidlusest Läti pangaga vaba. Kas ka võidumees, jääb saladuskatte alla. Foto: Andras Kralla
Investor Indrek Kuivallik on mitu aastat Lätis kohtuteid kulutanud ja sõdinud sealsete vene oligarhidega seotud Norvik Bankaga. Nimelt oli Kuivallik veendunud, et tema tuulepargifirma Winergy endine võlausaldaja Norvik Banka tahtis tema ettevõtet kaaperdada. Pank süüdistas aga Kuivallikut ja tema äripartnereid rahakantimises ja tagasimaksetest kõevalehoidmises.
Tuline konflikt sai sel sügisel ootamatu lõpu, kui keset pooleliolevaid kohtumenetlusi teatasid osapooled, et võtavad süüdistused tagasi. Osapooled leppisid kokku, et Kuivallik müüb vaidluse keskmes oleva ettevõtte Winergy enamusosaluse USA investorile Devon Archerile – investorile, kellest sai eelmisel aastal koos USA asepresidendi Joe Bideni pojaga Ukraina suurima erakapitalile kuuluva gaasikompanii Burisma nõukogu liige.
Pärast osaluse müüki otsustasid Winergy ja Norvik Banka kõik kriminaal- ja arbitraažikohtu vaidlused katkestada ja süüdistused tagasi võtta. Kuigi osapooled leppisid kokku, et täiendavaid kommentaare kolmandatele isikutele ei jagata, näib võidukarikas Norvik Banka kätte jäävat – vaid pisut üle kuu aja enne Kuivalliku osaluse müüki Archerile sai viimasest Norvik Banka väikeosanik.
USA poliitikute siseringist Ida-Euroopa turule
Septembri lõpus tegi Devon Archer oma ettevõttega Archer Diversified Investments LLC 8 miljoni euro suuruse investeeringu Norvik Banka, omandades pangalt 6,1% osakutest. Enne Norvik Banka polnud Archer varem Lätti investeeringuid teinud.
Pank teatas, et nad tahtsid osanikeringi uut välisinvestorit, et tugevdada panga tegevust välisriikides. Archer kavatseb järgmise aasta lõpuks Norvik Bankasse investeerida veel 8 miljonit eurot. Kuivalliku osaluse omandanud Archer on Norvik Bankaga kokku leppinud Winergy võla restruktureerimises, mille käigus laieneb tuulepark enam kui kahekordseks.
Kuivalliku tülikast vaidlusest päästnud investor Archer on 41aastane ameeriklane, kes on USA tehnoloogiaettevõtte Rosemond Seneca Technology Partners (RSTP) tegevdirektor ja kaasasutaja. Samuti tegutseb ta nii erakapitali- kui ka kinnisvarainvesteeringutega.
Peale selle, et ta on koos USA asepresidendi pojaga Ukraina gaasikompanii nõukogus, on Archeril lähedasi suhteid ka teiste USA mõjuvõimsate poliitikutega. Näiteks on ta USA praeguse välisministri John Kerry perekonnatuttav ning 2004. aastal oli ta Kerry presidendikampaania vanemnõunik ja rahakoguja.
Vene oligarhide võimumängud, Eesti investorite rahakantimised
Kuivallik sattus Läti pangaga konfliktide keerissesse kolm aastat tagasi, kui andis Läti suurimat tuuleparki omavale ettevõttele Winergy laenu. Ettevõttel tekkis aga oma teise laenuandja Norvik Bankaga raskusi ja Kuivalliku laenu päästmiseks konverteeriti tema laen ümber ettevõtte osaluseks, tehes temast Winergy enamusosaniku. Vaidlused Norvik Bankaga aga ei lõppenud, vaid jätkusid mitme kohtuvaidlusega.
Norvik Banka laenas Winergyle 2012. aastal 18,6 miljonit eurot, ent juba paar kuud pärast laenu andmist kutsus pank laenu tagasi, sest väidetavalt ei teinud ettevõte kokkulepitud tagasimakseid. Laenu tagasikutsumine pani Winergyt kehva majanduslikku olukorda, mis viis lõpuks ettevõtte saneerimiseni. Norvik Banka süüdistas Winergyt agressiivselt fiktiivsete ettevõtete kasutamises, et rahavoogu Winergyst välja suunata. Winergy esindajad olid aga veendunud, et vene oligarhide mõjuvõimu all olev Norvik Banka tahab edukat ning korraliku käibe ja kasumiga tuulepargifirmat endale saada.
Konflikti algusaegadel 2012. aastal oli Norvik Banka üheks osanikuks vene juurtega ärimees Juri Šapurovs, kes Winergy omanikfirma Wind One juhatuse esimehe Hendri Treude sõnul üritas oma mõjuvõimu ära kasutades ka Läti ametnikke ümber sõrme keerata, et tulu toov tuulepark enda kätte saada. „Šapurovs on väga mõjuvõimas inimene. Ta korraldas ettevõttele panga kaudu laenu ja hakkas seejärel sepitsema, kuidas ettevõtet enda kontrolli alla saada,“ ütles Treude eelmisel aastal. Tollal vastas Šapurovs, et sellised süüdistused on alusetud.
Praeguseks on Norvik Banka suurosanik venelane Grigori Guselnikov. Pank on juba mõnda aega rahalistes raskustes. 2012. aastal oli Norvik Banka juba pankrotistumise äärel, ent viimasel minutil asus panka päästma Ungari investor Shandor Demyam, kes on Granit Banki omanik. Eelmise aasta lõpetas Norvik Banka enam kui 43 miljoni euro suuruse kahjumiga. Lätis on kahtlustatud, et Guselnikov kandib Norvik Bankast raha välja.
Kuivallik nõudis Lätilt üle 50 miljoni euro
Möödunud aasta detsembris astus Kuivallik ekstreemse sammu ja kaebas Läti riigi kohtusse, nõudes vähemalt 51 miljonit eurot kompensatsiooni Winergyle tekitatud kahju eest. Nimelt kehtib Eesti ja Läti vahel juba pea 20 aastat investeeringute kaitse leping, mida Läti Kuivalliku sõnul ei täitnud. Veelgi enam – Winergy enamusosanikust ettevõtte Wind One juhatuse esimehe Henri Treude sõnul käitus Läti riik nendega lausa erandlikult, sest Vene oligarhide mõjuvõimu all olevad riigiametnikud on Winergyt koguni rünnanud.
Kuivallik oli leppe sõlmimisest 1996. aastal esimene ettevõtja, kes terve riigi investeeringute kaitse lepingu rikkumise eest kohtusse kaebas.
Seotud lood
Polaris Investi omaniku ja Starmani ühe asutaja Indrek Kuivalliku esindaja Henri Treude räägib intervjuus Äripäevale ootamatust otsusest müüa ettevõte konkurendile.
Täna ehk Starmani suuromanikust endiseks omanikuks saava Indrek Kuivalliku firmal Polaris Invest on Harju maakohtu seatud keelumärge Läti Vabariigi kasuks, kirjutas Eesti Päevaleht.
Suurettevõtja, Starmani üks asutajaid Indrek Kuivallik nõuab Läti riigilt kohtu kaudu 51 miljoni euro suurust kompensatsiooni oma investeeringu kaitseks. Ettevõtte kontoris korraldati seepeale läbiotsimine.
Läti riigi kohtusse kaevanud Indrek Kuivalliku sõnul survestatakse tema ettevõtet Winergy ebaõiglaselt.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.