Ligi ja Hein läksid Raasukese pärast kiskuma

Rõtov jagas Raivo Heina lugu „Eesti vajab tarku juhte“, ja Ligi kommenteeris: „Äkki võiks ajakirjanikul olla mingi oma filter, mis primitiivset kraaklemist ei laseks tiražeerida? Erkki on tore mees, olen ise teda ekspluateerinud. Aga olen ka veendunud selles, milles ta isegi: ta pole poliitikas kompetentne. Ise tunnistab meeleldi sama. Ma defineerin nii pangandust kui ka poliitikat positiivse, mitte negatiivse kompetentsina. Mõlema puhul on ju äärmuslik teine vaade. Sellest pankurite poliitikuks tegemise kombest võiksime juba välja kasvada.“

Hein vastas: „Jürgen, tänan komplimendi eest. Igasugune kriitika on hea, eriti, kui sellest miskit õppida on. Küllap läks sullegi hinge, kui nii teravaid sõnu kasutad mu artikli kohta. Mitte miskit isiklikku ma vastu ei ütle, küsin vaid üldiselt, kas Juhan Parts või valitsuse seotud liikmed eraisikuna on raha lauale pannud vastutuse näol, mis Estonian Airiga toimus? Näidaku raha! Niikaua, kui seda näha pole, ei saa me ka mingist vastutusest rääkida. Juhan küll ütles, et ta on nõus vastutust kandma, kuid jah, läheb nagu alati. Poole aasta pärast on asi unustatud ja uued valimised on juba ukse ees.“

Seepeale teatas Ligi, et pole üldse Heina lugu lugenudki. „Aga kui kuulsus teenitakse lihtsalt krõbeda sõnaga riigi ja poliitikute aadressil ja seda juba mitmes kord, siis olen vahel krõbe vastu," teatas ta. "Juhani teemal ehk märgiksin, et tema lõi Erkki mu nina alt üle, mina sättisin temaga koostööd, Juhan võttis ta lihtsalt ametisse. Paradoks on siin selles, et su vihjatud Estonian Airi teemal oli Erkki peategelane, mina aga ainus, kes valitsuses äriplaani ja riigiabi teemal vaidles. Erkki siis justkui vastutaks rohkem kui Juhan? Tegelikult mitte. Ta analüüsis asja üsna kainelt, vahest mõnes punktis oli (ebatäieliku info põhjal) ebatäpne, aga ütles ikka, et otsus on poliitiline ja tema asi pole. Meie pidime ta langetama riske ja analüüse ära kuulates, temal seda koormat polnud ega ta ka tahtnud seda. Kompetentse on siin seega erinevaid, aga kokkuvõte on, et Erkki Raasuke on oma alal liiga hea mees, et teda panna ametisse, kus ta oleks hulga kehvem.“

Hein vastas: „Jürgen, kriitikat peab ju oskama ka taluda. Ma ei sõimanud sind või teisi vulgaarselt või tühjade sõnadega, vaid analüüsisin olukorda ja jõudsin mingile järeldusele. Sa ei saa ju näiteks vaielda vastu, et Tallinna linnas on tegu täieliku autokraatiaga, lisaks käpardlusele. Aga hea küll, ma olen ka ekslik. Samas, mul on see privileeg öelda, et ma ei aja odavat kuulsust taga, mulle seda vaja ei ole, õnneks ei pea ma kellegi kintsu kraapima.“

„Teiseks,“ jätkas Hein, „Erkkist ma ju oma artiklis ei räägi konkreetselt, vaid tema tüüpi juhtidest. Kui aga Estonian Airile vihjad, siis tema ju pidigi analüüsima, mis on lahti ja mis saab edasi. Ja ta tegi oma tööd hästi nagu alati ning ütles, mis juhtuma hakkab. Nii ka läks. Samamoodi oleks ta Titanicu peal pärast analüüsi kaptenile öelnud, et laevas on auk ja siin praegu suuremat lootust ei ole. Ta ei olnud päästerõngas seal, vaid n-ö audiitor, kes annab olukorrale hinnangu ja soovitused. Ja nagu sa ütled, otsus oligi poliitiline, sest tema otsust teha ei saagi, ta ei ole aktsia hoidja.“

Kui arutelu täna jätkub, siis hoiame teid sellega kursis.