Kehv majandus pigistab ettevõtete tulemusi

„Kui üldine majanduskliima on külmavõitu, siis ega igaüks oma lõkke ääres ka liiga suurt sooja üles saa. Ning kahjuks Eestis küll poliitilisel tasemel räägitakse palju majanduse edendamisest ja meie heast seisust, kuid reaalses elus tunnetavad ettevõtted ja nende töötajad juba pikka aega paigalseisu, mida saab ju nimetada teadagi milleks…“ vastas ehitusettevõtte Nordecon tegevjuht Jaano Vink küsimusele, milliset arengut ta järgmiseks aastaks ettevõtluses prognoosib.

Vink lisas, et majanduse seis ei ole tegelikult nii hea, nagu seda näidata püütakse, ja see avaldab mõju ka tulemustele. „Maailmas tervikuna ja selle mõjudena ka Eestis ollakse investeerimisotsuseid tehes ettevaatlikud ja palju konservatiivsemad kui varem. Konkurents üha tiheneb, samas tööjõukulud kasvavad liiga kiiresti ja eks see jätabki lõpuks tulemustele jälje,“ märkis Vink.

Ehituses suuri muutusi ei tule

Vink lisas, et Nordeconi tulemused vastasid möödunud aastal püstitatud eesmärkidele ning rahul võib olla sellega, et ettevõte suutis 2008. aastal turgudel alanud majanduskriisi läbida ja tulemuslikult tegutseda.

„Sõlmitud tööde portfell oleks aasta lõpus loomulikult võinud suurem olla, kuid valisime teadlikult tee, kus tihedas turuvõitluses emotsionaalseid otsuseid ei tee ning väldime põhjendamatuid riske,“ selgitas Vink.

Ehitussektorisse Vink järgmisel aastal väga suuri muutusi ei oota. Tihe konkurents surub marginaale alla ja murelikuks teevad teda elamuarenduses kiiresti kerkinud hinnad ja pakkumise suurenemine turul, mis ei tarvitse kenasti lõppeda. „Loodetavasti suudab riik oma investeeringuplaanides efektiivsemalt tegutseda kui viimastel aastatel ning avaliku sektori tellimuste spekter avardub,“ avaldas lootust Vink. Uueks aastaks soovitab ta ettevõtjatele „külma närvi ja värskeid mõtteid“.

Ehitusmaterjale tootva Kunda Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul oli nende ettevõte möödunud aasta edukas, kuigi krediidiinfo andmetel enamiku ettevõtete kahjum möödunud aastal pigem kasvas.

„Olen jah kuulnud, et paljudel firmadel 2014 nii hea ei onud ja kasum vähenes, sama juttu kuuleme sel aastal ka,“ ei olnud Einstein kuigi optimistlikult meelestatud.

Venemaa mõju endiselt suur

„Meie majanduse käekäik sõltub Venemaast rohkem, kui me tahame tunnistada. Kõigepealt hakkas transiit kokku kuivama, siis tulid põllumajandustoodete piirangud, nüüd on rubla nõrk ja Vene majandus languses. Pinged poliitikas ka kindlasti kaasa ei aita,“ loetles Einstein murekohti.

Ta lisas, et teine asi on konkurentsivõime, mida on keeruline parandada. „Ressursimahukas tööstuses keskkonnatasud pidevalt tõusevad, elekter on meil kallim kui Skandinaavias ja palgakulu kasvab igas valdkonnas. On näha, et kui meie ekspordi sihtriikidel on hästi, müügihinnad head, siis saame eksportida küll, aga kui midagi ebasoodsaks muutub, siis oleme kohe raskustes,“ rääkis Einstein.

Ta usub, et järgmistel aastatel peaks ELi raha kasutamine Eesti majandust veidi elavdama. Küsimus on pigem selles, kui palju suudetakse seda majanduse suutlikkuse parandamiseks kasutada. „Riik võiks omalt poolt teha, mis võimalik, et kodumaa toorainet kasutav eksportiv tööstus oleks konkurentsivõimeline. Puit, toiduained, ehitusmaterjalid, keemia, seal on palju inimesi hõivatud. Kui need tööstused on tugevad, siis tarbivad nad ka palju toetavaid teenused,“ märkis Einstein.

Tänavune 2015. aasta ei olnud Nordic Tsemendil enam nii hea, sest kaotati nõrga rubla tõttu Vene turgu ja nüüd püütakse väiksemate mahtude ja kuludega hakkama saada. Investeeritakse siiski palju, sest vanad seadmed vajavad väljavahetamist.

Kui Nordic Tsement lakub veel Vene turu äravajumise tekitatud haavu, siis Valio Eestil on seljataga edukas aasta ning tänavu suudeti Vene turu sulgumisel kaotatud müük taastada ja müüa välisturgudele suuremas koguses kaupa kui mullu. Vaid käibe seis on endiselt nutune, sest müügihinnad on drastiliselt langenud.

Hinnalangus nullib mahu kasvu

Piimatööstusettevõtte Valio Eesti tegevjuhi Maido Solovjovi sõnul teeb hinnalangus jätkuvalt muret, nii koduturul kui ka ekspordi osas. „Majanduskliima ei näita väga positiivseid märke, kasvu ei toimu ja ettevõtetel on väga keeruline kasvatada käivet, samas kui kulud ja palgasurve üha kasvavad. Koduturg on stagneerunud ja eksporditurgudel lisamüüki leida ei ole lihtne, sest pakkumine on paari aasta taguse ajaga võrreldes kõikjal kasvanud,“ iseloomustas tekkinud olukorda Solovjov. Ta nentis, et see olukord laheneb vaid siis, kui suudetakse kasvatada eksporti.

Tänavune hinnalangus mõjutab ka tulemusi ja Solovjovi sõnul lõpetavad nad aasta mullusega võrreldes oluliselt väiksema käibega vaatamata sellele, et toorpiima töödeldi oluliselt rohkem kui kunagi varem. „Samas on meil õnnestunud eksporditurgudel saavutada väga head kokkulepped, mistõttu teenisime siiski kasumi, mis tagab meile võimekuse ettevõtet edasi arendada,“ lisas Solovjov.

Valio Eesti investeerib igal aastal ca 4 miljonit eurot, et säilitada konkurentsivõime koduturul ja välisturgudel ning parandada valmisolekut eksportida tulevikus veelgi rohkem. Töötajaskond on 2015. aasta jooksul kasvanud ca 20 inimese võrra ja uus aasta toob kõigile töötajatele kaasa ka palgatõusu. „Minu soovitus 2016. aastaks on lihtne – müüge lihtsalt rohkem!“ soovitas Solovjov.

Kasum läheb surve alla

Alkoholitootja Liviko tegevjuhi Janek Kalvi sõnul oli möödunud aasta ettevõttele vaatamata müügimahu ja käibe langusele õnnestunud aasta. Tänavu tuleb langus nii käibes kui ka kasumis, sest Eesti kange alkoholi turg on tema sõnul 10% languses. „Investeeringutega hoiame konservatiivset joont. Uusarendusi ei plaani ning parendusi teeme seal, kus see on vältimatu. Palgatõusu ei kavanda ning uusi töötajad ei värba. Pigem näeme vajadust kulude täiendavaks kokkuhoiuks,“ rääkis Kalvi plaanidest.

Seda, miks paljudel ettevõtetel möödunud aastal kahjum kasvas, võib pidada ettevõtete valdkonnasiseseks spetsiifikaks, kuid mõni tegur mõjutab kõiki ka üldiselt. „Näiteks eskaleerunud geopoliitilised pinged ja Ukraina-Venemaa kriis, Soome majanduslangus ning lõpuks jätkuvalt suhteliselt kiirelt kasvavad tööjõuga seotud kulud Eestis,“ loetles Kalvi murekohti.

Tema sõnul peaksid ettevõtted järgmisel aastal püüdlema suurema efektiivsuse poole, sest valitsuse tehtavad maksumuudatused ning nõudluse vähenemine eksporditurgudel panevad Kalvi sõnul kasumile tugeva surve. „Riigisisese tarbimise jätkusuutlikkusele ei soovitaks üleliia panustada. Loobuge mittetasuvatest tegevustest ja nendega seotud kulutustest. Panustage ennekõike ekspordi arendamisesse ning kaasake selleks võimalusel välismaiseid eksperte. Tasub otsida segmente, kus on siiski võimalik kasvada, kus teie turuosa on praegu veel väike või kus konkurents on nõrk,“ soovitas Kalvi.