Prantslaste toetus äärmusparteile on rekordtasemel

„Me oleme Prantsusmaa suurim partei,“ kuulutas Rahvusrinde juht Marine Le Pen pühapäeva õhtul võidukalt, kui partei kogus kohalike valimiste esimeses voorus ligi 28% valijate toetuse. Kolmeteistkümnest regioonist kuues sai paremäärmuslaste kandidaat enim hääli. Teiseks jäid konservatiivid 27%ga ja kolmandaks sotsialistid 24%ga. Valimisaktiivsus oli 49,8%

„Rahvusrinde tugevus on selles, et neis on hakatud nägema võimalikku alternatiivi valitsevatele parteidele, kes pole suutnud probleeme lahendada,“ kommenteeris Prantsuse uudistekanalile iTele Frederic Dabi arvamusuuringute firmast Ifop.

Sama tunne – et põhivoolu parteid ei tule probleemidega toime, on viimastes arvamusküsitlustes järsult tõstnud ka Rootsi sisserände vastase Rootsi Demokraatide partei populaarsust. Valimistest läinud sügisel on partei toetus kasvanud 7 protsendipunkti võrra 19,9%-le, näitas äsja Rootsi statistikabüroo küsitlus. See toimus ajal, mil Rootsi tulvas üle 10 000 pagulase nädalas.

Marine Le Pen kandideeris ja võitis ülekaalukalt piirkonnas, mis on Prantsusmaa üks kõige kõrgema tööpuudusega regioone ja kus asub sadamalinn Calais, mis on Prantsusmaa jaoks Euroopat tabanud pagulaskriisi üks epitsenter. Tuhanded pagulased redutavad seal ja ootavad võimalust, et Suurbritanniasse edasi pääseda.

Presidenditooli suunas

Kui Le Pen, kes esimeses voorus sai üle 40% häältest, on võidukas ka nädala pärast toimuvas teises voorus, saab ta oma poliitilise karjääri seni kõrgeimale ametikohale, kust ta edasi sihib juba 2017. a Prantsusmaa presidendi tooli.

Marine Le Peni 25-aastane õetütar Marion Maréchal-Le Pen sai sama tugeva tulemuse jõukamal järjel Kagu-Prantsusmaa regioonis Provence-Alpes-Cote d’Azur. Ka temal on võimalus teises voorus valituks osutuda. Üks tõmbab hääli poliitilise spektri vasakult, teine paremalt servast.

Prantsuse paremäärmuslastele avaneb nende valimiste järel esimest korda võimalus näidata end nii kõrgel riiklikul tasandil valitseva parteina – seni on Rahvusrinde poliitikud võimul olnud vaid väiksemates linnades. Samm-sammult on partei toetus kasvanud. Eriti pärast seda, kui Marine Le Pen oma isalt 2011. aastal Rahvusrinde juhtimise üle võttis ja hakkas äärmuslikust protestiparteist järjekindlalt peavooluparteidele tõsiselt võetavat alternatiivi vormima.

„Rahvusrinnet soosiv dünaamika ei ole Prantsuse valijate hetkeline reaktsioon terrorirünnaku järel tekkinud kriisiolukorras,“ kommenteeris ajalehele New York Times poliitikauuringute keskuse Sciences Po politoloog ja avaliku arvamuse spetsialist Bruno Cautres. „See on midagi palju kestvamat Prantsuse poliitilises süsteemis.“

Ka Prantsusmaal on äärmuspartei vaated vaikselt põhivoolu jõudnud ja mõjutanud nii pagulasi kui ka julgeolekut puudutavates küsimustes.

Mis ma teile ütlesin

Marine Le Pen sai oma valimiskampaanias osutada Euroopa probleemidele ja öelda – mis me teile ütlesime. Rahvusrinne on juba ammu rääkinud vajadusest piirata sisserännet, kaitsta islami mõjude eest Prantsuse traditsioone ja elustiili, taastada piirikontroll ning tuua käibele tagasi Prantsusmaa oma raha - frank. Pariisi terrorirünnakute järel nõudis Le Pen kohe piirikontrolli taastamist – ilma piirideta ei ole võimalik julgeolekut tagada, ütles ta. Le Pen ei pruugi meeldida, kuid mõttega on paljud nõus.

Rahvusrinne on ainus partei, mis kaitseb rahvust ja tema suveräänsust, säutsus Le Pen pühapäeva õhtul Twitteris.

„Rahvusrinde toetajate seas on tekkinud järjepidevus,“ kommenteeris Bloombergile arvamusuuringute firma ELABE poliitikaanalüüsi osakonna juht Yves-Marie Cann. „Protestidimensioonile lisaks on tegemist hääletusega oma veendumuste järgi, mis tähendab nõustumist ideedega, mida esindavad Marine Le Pen ja tema partei.“ Inimesed otsivad parteid, mis vastab nende nõudmistele majanduse, julgeoleku, immigratsiooni ja identiteedi küsimustes – peamine on islamivastane hoiak.

Milliseks kujuneb Prantsuse Rahvusrinde edu kohalike valimistel, selgub nädala pärast valmiste teises voorus. Tulemused olulised, kuna tegemist on viimaste valimistega Prantsusmaal enne 2017. a toimuvaid presidendivalimisi. Pühapäeval saavutatud võit oli paremäärmusliku partei suurim poliitiline edu suures Euroopa riigis pärast teist maailmasõda.