Mait Schmidti lapsepõlveunistus täitus

„Siin on nii minu väike kiiksuga lugu kui ka see, et Bauschmidt saab laieneda ja kindlasti tekib mingi sünergia,“ kommenteeris Schmidt ehitusettevõtte K-Most ostmist.

Konkurentsiamet kiitis novembri viimasel nädalal heaks, et ehitusfirma Bauschmidt ostab sillaehitaja K-Mosti. Pärast tehingu jõustumist oli Schmiditil ka esimene kohtumine töötajatega, kes võtsid teda soojalt vastu. „Usun, et see on aus kollektiiv,“ märkis Schmidt. „Arvan, et töötajad ei tunne mingit hirmu, ja ma kõigepealt õpin nüüd seda organisatsiooni ja neid inimesi tundma. Ma tahan, et neil oleks kindlustunne ja mina tahan võita usaldust.“

Kontakt firmaga tekkis Schmidtil paar kuud tagasi, kui algasid läbirääkimised. Kui ta firmaga kontakti ei oleks saanud, kui ta ei oleks mõistnud, et seal on hea energia, siis poleks tehingut toimunud. Tema sõnul ei lähe ta sinna ettevõttesse lammutama, vaid proovib tööd ja inimesi tagasi saada. „Raha on vahend, aga muud asjad on tegelikult palju tähtsamad. Seal ei ole mingit kriisi, tööd on ja inimesed töötavad, ei ole mõtet lammutada. Proovime meelitada tagasi inimesi, kes on seal kunagi töötanud, aga neid saab meelitada tagasi ainult siis, kui on tööd anda,“ nentis Mait Schmidt intervjuus Äripäevale.

Miks otsustasite K-Mosti osta?

Lugu on väga lihtne, kui ma lõpetasin Tallinna 10. keskkooli, mis on praegu Nõmme Gümnaasium, siis tahtsin 1983. aastal minna Leningradi sildade ja tunnelite ehitamist õppima. Kahjuks mu isa suri, kui olin 11aastane ja ema kasvatas meid vennaga üksi. Ema ütles, et vanem poeg ei saa kodust ära minna, ja soovitas mul minna Tallinna Polütehnilisse Instituuti ehitust õppima. Kuulasin sõna ja õppisin TPIs ehitusinseneriks.

Sildade ja tunnelite ehitamise eriala siis Eestis ei õpetatud. Inimesed, kes praegu Eestis sildu ehitavad, on seda õppinud sealt ülikoolist. K-Mostis on ka kõik insenerid ja spetsialistid on saanud koolitust sealtsamast. Selline unistus mul kunagi oli.

Eestis ma siis ehitasin hooneid ja muud, sildadeni ei jõudnudki. Nüüd kaitseinglid aitasid ja me saame koos ehitada sildu ja tunneleid. Seega täitub taas üks lapsepõlveunistus.

Kas Eestis ei ole palju sillaehitajaid?

Teised suured firmad ehitavad ka sildu ja tunneleid, aga pigem on need viaduktid. K-Most on loodud 1943. aastal ehk veel sõjaajal. Kui oli vaja sildu taastada ja ehitada, siis igasse Nõukogude Liidu vabariiki saadeti oma sillaehituse rong. Eestis saadeti K-Mosti eelkäija 1948. aastal Tartusse, kus ehitati esimesed sillad. Kuni 1992. aastani ehitasid nad ainukesena kõik Eesti sillad.

Bauschmidt ehitab praegu ainult hooneid ning me ei saa minna rajatiste valdkonda ehk sildu ja tunneleid ehitama. Me ei saa seal konkureerida, sest firmal ja inimestel puuduvad referentsid. Riigihangete seaduse järgi saame osaleda ainult koos teiste firmadega. Ükski firma ei taha endale kasvatada uut konkurenti ja keegi meid endale kaaslaseks ei võta. Seega ei jää muud üle, kui osta selline firma, millega saame siseneda rajatiste turule. Siin on seega nii minu väike kiiksuga lugu kui ka see, et Bauschmidt saab laieneda ja kindlasti tekib mingi sünergia.

K-Most on nii-öelda vene firma, kuidas sellega hakkama saate?

Jah, tegemist on vene firmaga – puhas vene keel, enamik töötajaid on vene rahvusest. Praegu töötab ette võttes 55 inimest, kelle keskmine vanus on 55–60. On viimane aeg meelitada nende kõrvale noored insenerid, kellele praegused töötajad saaksid oma kogemused üle anda, sest muidu läheb see firma põhja. Eesmärk on teha 5–10 aastaga põlvkondade vahetus, sest muidu ehitavad tulevikus meil siin sildasid ainult suured välisfirmad.

Kui palju on teil kogemust venelastega äri ajamisel?

Kui ma lõpetasin kooli, siis minu esimene objekt oli raamatutrükikoda Laki tänaval ja enamik töötajaid olid venelased. Ka hiljem töötasin venelastega palju aastaid. Minule isiklikult ei ole nendega koos töötamine midagi ootamatut, aga paljudele teistele minu ettevõttes on see uus kogemus.

Kas Eestis on noori spetsialiste piisavalt võtta?

Praegu need noored õpivad välismaal ning TTÜs, kus teedeehituse eriala juures õpetatakse ka sildade ehitamist. Silla ehituse juures on väga tähtis projekteerimine. Suured sillad, näiteks üle Emajõe, need on keerulised, aga teedeehituses rajatavate viaduktide juures ei ole midagi keerulist. See on tavaline ehitus ja kogemusega insener saab sellega hakkama. Põhimõtteliselt ehitabki K-Most rohkem viadukte, sest suuri jõgesid meil väga palju ei ole.

Kui palju teil lähiaastatel tööd on?

2019. aastal hakatakse ehitama Rail Balticut, mis tähendab 130 silla rajamist. Me valmistume selleks, siin jätkub tööd paljudele. Keegi ei jaksa neid üksinda ära ehitada. Tallinna–Tartu maanteel jätkub Kose–Mäo projekt ja ka seal on palju viadukte. Kõik vanad sillad vajavad ka remonti.

Kui suur osakaal teie ettevõttes hakkab olema elamuehitusel ja kui suur rajatiste ehitamisel?

Ma ei ole ennustaja, aeg näitab, kuidas läheb. Bauschmidtis on praegu tööl 50 inimest, meil ei ole endal töölisi, kõik on insenerid – objektiinsenerid, töödejuhatajad, objektijuhid, eelarvestajad, oleme puhalt peatöövõtjad, ainult organiseerime tööd. K-Mostis on 40 töölist ja 15 inimest n-ö kontorirahvast – töödejuhatajad ja projektijuhid. Ma arvan, et Bauschmidtis 40 inimest 50st töötab platsil, 10 on kontoris. 40st suurem osa tahaks ehitada rajatisi ja tehaseid – midagi keerulisemat. Kortermaja ehitamine enamikule ei meeldi, seda on raske ehitada ja suhteliselt igav. 

Teie ostsite K-Mostist 51% ehk K-Mosti asutaja Anatoli Kononenko osaluse. Kas on plaan seda osalust suurendada?

Praeguseks kuulub meile üle 2/3 ettevõttest, oleme väikeaktsionäridelt osalusi ostnud. Teeme veel ettepanekuid väljaostmiseks, seal on umbes kahekümnel töölisel üks aktsia, osa neist on juba pensionil. Osalus jääb kindlasti alles nendele tegevjuhtidele, kellega jätkame koostööd.

Augustini oli omanikeringis ka N-Terminal.

Jah, Endel Siff oli ettevõttes sees, aga müüs oma osa maha, sest oli teada, et Kononenko tahab oma osalust müüa. Firma läks ikkagi allamäge. Tükk aega oli K-Most number üks, viimase viie aastaga on nad kaotanud oma positsiooni. Viimastel aastatel olid nad pigem alltöövõtjad suurtele ettevõtetele. Meie eesmärk on muuta K-Most taas turul number üheks. See on põnev väljakutse.

Kas te seadsite juba kolm aastat tagasi Bauschmidti asutades endale eesmärgiks, et üritate firmat kasvatada mõnd teist ettevõtet ostes?

(raputab pead) 2012. aastal tegime strateegia, kus panime paika käibe ja kasumi eesmärgid, mis on õnnestunud ka enam-vähem ellu viia. Me arvasime tegelikult väga täpselt ära, kuidas meil kolm esimest aastat lähevad. Ainus valearvestus oli selle aasta kasum, mis tuleb võrreldes eelmise aastaga väiksem. Töötajate arvuga panime ka mööda, neid on meil praegu kaks korda rohkem, kui me kolm aastat tagasi strateegiat tehes arvasime. Selles strateegias ei olnud midagi ettevõtete ostmise kohta. See soov on tulnud kasvuga, sest meie meeskond tahab areneda.

Millal hakkasite pidama läbirääkimisi osaluse ostmiseks?

Kononeko tahtis osalust müüa juba kaks aastat. Mina hakkasin temaga konkreetselt rääkima septembri alguses. Tegime tehingu kahe kuuga ära. Meid nõustanud advokaadid ütlesid, et selliseid tehinguid tehakse tavaliselt 6–12 kuud. Tegime väikese rekordi.

Paljud ettevõtjad räägivad, et ehitusturul on väga tihe konkurents. Kuidas on teil õnnestunud sellistes tingimustes nii kiiresti kasvada?

Seda peate küsima meie koostööpartneritelt. Ma arvan, et olen suhteliselt viisakas inimene, ei ole kunagi kellegagi tülli läinud. Kui sa teed tööd hästi, siis saad veel tööd. Lõpuks otsustavad pehmed väärtused, sest maja ehitamine maksab ikka sama palju, sõltumata sellest, kes seda ehitab. Loeb see, keda usaldatakse rohkem, kellega koostöö sujub paremini.

Kui palju on ette tulnud olukordi, kus keeldute koostööst?

Praegu ütleme iga nädal projektidest ära, sest me ei saa osaleda pakkumisel, kui meil ei ole vaba ressurssi. Ei ole mõtet ennast petta. Töö saamine ei saa olla eesmärk omaette. Kõik objektid tuleb ehitada kvaliteetselt ja tähtajaks. Nii, kuidas arenevad inimesed, arenevad oskused. Tahame kasvada suureks oskuste poolest, mitte numbrites. See teeb rõõmu, kui meie töötajate lapsed ütlevad: “Issi, lähme vaatame neid maju, mida sa ehitad.” Kui rõõm on südames ja hinges, siis on kõik hästi. Muu tuleb iseenesest.

Kui suur on teie ettevõtte lõppeva ja järgmise aasta käive?

Sel aastal tuleb käive umbes 20–21 miljonit eurot, lisandub K-Mosti kahe kuu käive. Järgmiseks aastaks on meil sõlmitud lepinguid 30 miljoni euro eest. Me ei taha ahneks minna, aga ilmselt saab käive järgmisel aastal olema suurem kui 30 miljonit eurot.

K-Mosti käive kukub sel aastal 3 miljonile eurole ehk kaks korda. Järgmiseks aastaks on nad juba võitnud kaks riigihanget, Soomes on töös 7–8 viadukti. Loodan, et järgmisel aastal suudame K-Mosti noka üles pöörata ja teha 4–5 miljonit eurot käivet.

Milline on olukord ehitusturul tervikuna?

Ehitusturg kasvab, meie kriisi ei näe. Meie firmasse on tööle tulnud varasematel aastatel siit välismaale tööle läinud insenerid. Oleme meelitanud inimesed tagasi Saksamaalt, Taanist, Norrast, Soomest. Talendid tulevad koju.

Riigikontroll avaldas aastaraportis muret, et Eestis on 34 000 töötut noort vanuses 15-29 elusaastat. Kas teie võtate noori tööle?

Mina olen ettevõttes üks vanemaid inimesi. Meil on põhimõte, et iga aasta palkame koolist kolm noort inimest. Üks suund on kasvatada insenere. Arvan, et kümne aasta pärast on Eesti ehitusettevõtete tippjuhid kõik uus põlvkond. 

Bauschmidt ei ole võitnud eriti riigihankeid, kas väldite teadlikult riigihangetel osalemist?

Praegu on meil üks riigihange, võib-olla tuleb teine ka, aga enamik on eratellijad. Esimesel aastal saime üheteistkümnest objektist kümme riigihangetelt. Tegelikult ei ole meil vahet, mida ehitame.

Äripäev on kirjutanud, et riigihankeid võidavad ettevõtted, kes jäävad võlgu ja projektid jäävad poolikuks. Miks Bauschmidti-sugused ettevõtted ei võida riigihankeid ega tee neid projekte ära?

Me ei võida neid riigihankeid, sest teeme õige hinna. Väga harva võidame - kümnest ühe. Ma ei saa aru, miks riik teeb lepinguid ettevõtetega, kellele on kohtuotsusega ärikeeld seatud. Võib kindel olla, et koolimaja jääb pooleli.

Kui palju inimesi teil on plaanis lähitulevikus palgata?

Umbes viis inimest üritame aasta alguses tööle võtta. Me hea meelega konkurentidelt ei võta töötajaid ära, ainult siis, kui ta konkurendi juures ei saa areneda ja karjääri teha ning tahab minna järgmisele astmele. Ma arvan, et meie palgad on keskmised. Üleostmine ei toimi niikuinii. Meie inimesed on need, kes tahavad uusi väljakutseid, kes tahavad areneda ja kas tahavad kiiremini kasvada.

Mis on järgmine lapsepõlveunistus, mille tahate ellu viia?

Kui hakkasin golfi mängima, siis oli mul meeletu unistus teha oma golfikeskus. See on juba täitunud. Mul on hästi läinud, meeletult vedanud, enamik unistusi on täitunud või täitumas.