Pakendid muutuvad nutikaks

See viimane on eriti oluline inimeste puhul, kes näevad halvasti või ei näe üldse. Cista näidispakendi serva peal on ka pimedate kirjas kleebis, mis annab vaegnägijale teada, et tegu on nutipakendiga ehk et ta saab pakendis asuva toote kohta infot kuulata.

„Me siin Setomaa serva peal oleme juba pool aasta pusinud selle nimel, et klientidele uudsel moel lisaväärtust pakkuda,“ ütles Ihamarus tegutseva Cista tegevdirektor Vahur Käärik. „Meie mõte on ühendada pakendiga 21. sajandi elektroonilised vigurid. Ma sirvin aeg-ajalt pakendiajakirju ja neis ei ole ma analoogse pakendi kohta ridagi lugenud.“

Cista konkurendi, lainepapist pakendeid tootva Tallinna firma OÜ Multipakend Tootmine juhi ja kaasomaniku Boris Tšernjaki kinnitusel ei ole info edastamine nutitelefoniga põhimõtteliselt midagi enneolematult uut. Multipakendi Tootmine hakkas juba mitu aastat tagasi klientide soovil trükkima pakendile QR-koodi. Kui ostja QR-koodi nutitelefoniga sisse skaneerib, jõuab ta tootja koduleheküljele ning saab sealt kauba kohta infot lugeda.

Vahur Kääriku sõnul on QR-koodi trükkimine ja selle kaudu info levitamine Cista jaoks läbitud etapp. „Kood juhib inimese toote tootja koduleheküljele ja sellega asi piirdubki, muud vajalikku infot ei ole mul võimalik lisada,“ põhjendas Käärik, miks nad hakkasid otsima muud lahendust.

Esimene partii tuleb jaanuaris

Cista nutipakendi idee põhineb NFC (Near Field Communication) tehnoloogial. Kui NFC toega nutitelefon panna vastu pakendit kohas, kus on NFC märge, saab salvestatud informatsiooni lugeda ja lehitseda telefoni ekraanilt või kuulata inimhäälega sisse loetud teksti.

„Kunde käest tahame me saada informatsiooni, mida ta soovib oma toote kasutajale pakkuda,“ rääkis Käärik. „Informatsiooni töötlemine, tõlkimine, häälega sisselugemine, info paigutamine, hoidmine, säilitamine ja täiendamine on juba meie teha.“

Tänapäevastel pakenditel on juba nii palju teksti peal, et sinna pole enam võimalik eriti midagi lisada. Kääriku sõnul võimaldab aga nutipakend piiramatus koguses informatsiooni edastada. „Näiteks saab toiduainete tootja jagada ostjale retsepte,“ seletab Käärik. „Ja eriti suur kokkuhoid oleks igasuguste seadmete ja toodete kasutusjuhendite edastamine elektrooniliselt. Euronõuete kohaselt peab tootja trükkima kasutusjuhendid kõikides liikmesriikide keeltes. Piltlikult öeldes, kui toode ise on kümme sentimeetrit paks, siis selleks, et kasutusjuhend ka pakendisse mahuks, tuleb karbi paksuseks 20 sentimeetrit.“

Kääriku kinnitusel on nad jaanuari lõpuks valmis tootma esimesed partiid nutipakendeid. „Informatsiooni salvestamiseks vastavad tööstuslikud seadmed peaksime Hiinast kätte saama uue aasta algul,“ täpsustas Käärik ja lisas, et ka elektroonilised NFC kleebised on tellitud Hiinast.

Sihikul väliskliendid

Käärik ütles, et nad on nutipakendi võimalust pakkunud Cista praegustele suurematele klientidele, kellest mitmega käivad läbirääkimised. „Kuna Eestis tehakse suhteliselt vähe lõpptooteid, mida saaks pakendada poeleti tarbeks, oleme eelkõige pilgud pööranud välisklientide poole,“ ütles ta. „Võimalik, et esimeseks nutipakendi tellijaks saab Soome firma Innohome, mis toodab laisa perenaise abivahendit ehk nn köögivahte. Tegu on lakke paigaldatava seadmega, mis lülitab elektripliidi välja, kui pudrupotis on vesi ära keenud.“

Kääriku sõnul ei tule nutipakend tavalisest pakendist oluliselt kallim. „NFC kleeps maksab kõigest paar senti, pakendi hind sõltub eelkõige sellest, kui suur partii tellitakse,“ märkis ta. „Oleme ikkagi tööstuslik tootja ja väikeste partiidega eriti nokitseda ei taha.“

Cista hakkab nutipakendeid tegema lainepapist või kartongist. „Õhuke paber nutipakendiks ei sobi, sest infokandja ehk kleeps ei talu väänamist,“ sõnas ta. Vajalikku informatsiooni sisaldav NFC kleebis paikneb pakendi siseküljel. Kui Cista näidispakendil on NFC märge sõõri sees, siis tulevikus plaanib Cista hakata nutipakenditel märkima kleepsu asukohta alla suunatud kolmnurgaga.