Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Putin tunnistas avalikku saladust!
Venemaa president Vladimir Putin andis täna järjekorras juba traditsiooniliselt 11. pressikonverentsi, kus küsimusi saavad esitada ligi 1400 akrediteeritud ajakirjanikku. Muuhulgas vastas ta teravatele küsimustele Türgi, Ukraina ja oma tütarde kohta.
Putin rääkis alustuseks majandusest ja tõi välja, et prognooside tegemisel lähtuti eeldusest, et nafta hind on 100 dollarit ning see on kukkunud üle kahe korra ning on praegu 38 dollarit barrelist. See on sundinud viima sisse muutusi ning tõenäoliselt tuleb ka edaspidi olla valmis korrektuuriks. SKP on langenud 3,7% ja inflatsioon on lausa 19,3%. Investeeringud on langenud 5,7%.
Kriisi tipp on Putini sõnul siiski läbi ning mitmed sektorid arenevad edukalt. Samuti on Venemaa suutnud täita kõik oma kohustused, sh maksta võlad. Järgmiseks aastaks ennustas Putin Venemaale majanduskasvu.
Putin ütles küsimustele vastates, et on üldiselt on valitsuse tööga rahul, kuigi kindlasti saab paremini tööd teha. Näiteks on täitmata 35% kriisivastasest plaanist. Tervikuna tehakse aga vajalikke samme ja töötatakse tõhusalt.
Tatari majandusajakirjanik küsis, mis edasi teha heade suhetega Türgiga, mis vabariigil on tekkinud. Türgi on Tatarstani üks suurimaid investoreid. Putin lasi küsida temaatilisi küsimusi ka Türgi ajakirjanikel. Tema sõnul oli Türgi samm vaenulik tegevus, mitte juhuslik eksitus, kui lasti Venemaa sõjalennuk alla. Samas on Venemaa olnud valmis Türgiga koostööd tegema ka tundlikes küsimustes. Kui Türgi eesmärk oli vähendada Venemaa kohaolu Süürias, siis juhtus vastupidine, rääkis Putin. Tema sõnul on sõjalist kohalolu tunduvalt suurendatud.
Muidugi tuleb jätkata meile lähedaste rahvastega suhtlemist, jätkas Putin. Ka Venemaa turgi rahvad on Putini sõnul osa Venemaast ning selles mõttes sugulasrahvad. Samas Türgi võimudega on koostöö praktiliselt võimatu, sest nad löövad ebaselgetelt põhjustel noa selga. Putin ütles, et Türgiga suhete klaarimist diplomaatiliselt tasandil ei toimu, kuid humanitaarne koostöö võib muidugi toimuda.
Küsimusele, kas Türgi president saab midagi teha suhete soojendamiseks, vastas Putin, et ta ei taha vastata teise riigipea eest, kuid praegu ei tehta tema sõnul nende poolt küll mitte midagi.
Ukraina ajakirjanik küsis, kas Donbassis kinni peetud Venemaa sõjaväelasi vahetatakse Ukraina vangide vastu. Putin selgitas, et pole kunagi väitnud, et seal pole Venemaa spetsialiste, kes täidavad teatud ülesandeid, küll aga, et seal ei viibi Venemaa regulaarväed. „Tundke vahet,“ sõnas Putin. Ta lisas, et võimalik vahetus on arutlusel, kuid see peab olema võrdväärne.
Ukraina ajakirjaniku teine küsimus puudutas Minski kokkuleppeid, mille aeg saab läbi ning milles kokkulepitud ei täida ükski pool. „Mida teilt oodata 1.jaanuarist,“ küsis ajakirjanik. Putini selgitusel halvenevad 1.jaanuarist majandussuhted. Nii lõpetatakse enamsoodustusrežiim kaubavahetuses Ukrainaga. Tema sõnul on nad püüdnud ukrainlastega pikalt kokku leppida, kuid tulemusteta.
Me ei plaani Ukraina vastu sanktsioone, kuid me ei paku ka mitte mingisuguseid soodustusi, rääkis Putin. Praegu on tollitariif 0, aga uuest aasast on nad 6 protsenti ja rohkem.
„Ma räägin teile siiralt, me pole konflikti teravdamisest huvitatud. Vastupidi, me oleme huvitatud konflikti lahendamisest. Kuid mitte inimeste hävitamise hinnaga Kagu-Ukrainas,“ ütles Putin ja soovitas vaadata kohalike omavalitsuste valitsustulemusi.
Putini sõnul tahaks Venemaa täita Minski kokkuleppeid, kuid seda on raske teha, kui Ukraina seda ei tee ning tõi näiteks Donbassile eristaatuse andmise.
Küsimusele, mis puudutab võimalikku oligarh Rottenberg noorema ja Venemaa peaprokurör Juri Tšaika korruptsiooni ütles Putin, et sellised kõrvalised asjad juhtuvad kõikjal.
Wall Street Journal esindaja küsis, kas pole aeg majanduse ergutamiseks ja eelarve tasakaalu viimiseks erastada suurettevõtted nagu Gazprom, Rosneft, Aeroflot jt „Kirjutasin veel 2012.aastal, et see on võimalik. Ja põhimõtteliselt jätkame seda teed. Kuid alati tekib küsimus, kas praegu on sobiv turuolukord, et müüa sellist vara? Kunagi ei arva ära, kas on õige konjunktuur või mitte. Ei välista, et valitsus otsustab nii. Ma püüan sellistesse otsustesse mitte sekkuda seda enam, et kontrolli neis firmades riik ei kaotaks.“
RBK ajakirjanik küsis ka kaua oodatud küsimuse, kas Katerina Tihhonova on Putini tütar. Nimelt avaldas just RBK loo Moskva riikliku ülikooli laiendamise kohta, milles oli juttu fondist Rahvuslik Intellektuaalne Areng (NIR), mille direktori kohusetäitja on Katerina Tihhonova. Jekaterina Vladimirovna Tihhonovat on aga nimetatud Putini salatütreks. Ametlikult on Putinil kaks tütart.
„Olen lugenud oma tütarde kohta meediast erinevaid asju. Hiljuti väideti, et nad elavad välismaal ja õpivad seal. Nüüd, tänu jumalale, kõik räägivad, ja see on tõde, et nad elavad Venemaal. Ja hariduse said nad ainult Venemaa kõrgkoolides. Ma olen nende üle uhke "Ma kunagi ei aruta oma perega seotud küsimusi. Nad ei tegele äri ega poliitikaga. Nad ei roni kuhugi,“ rääkis Putin.
"Ülikooli projekt, sõltumata, kes seda veab – see on rektori initsiatiiv, hea initsiatiiv. Seisneb see selles, et ühildada meie teaduse võimalused meie ettevõtjate vajadustega," jätkas Putin jättes küsimusele otseselt vastamata. Ta lisas, et ei kavatse öelda, kus tema tütred töötavad mitmel põhjusel, muuhulgas julgeolekukaalutlustel. „Igal inimesel on õigus oma saatusele. Nad pole mul tähed.“
Opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi loodud korruptsiooni vastu võitlemise fond kontrollis eelmisel nädalal ajakirjas Sobesednik avaldatud materjali Vladimir Putini eksnaise Ljudmila uue perekonnanime ja kinnisvaratehingute kohta.
Venemaa ärimees Grigori Bajevski, kes on oligarh Arkadi Rotenbergi äripartner, müüs või loovutas pealinna kallist kinnisvara mitmele Putiniga seotud naisele, kirjutab Reuters.