Rahandusminister Sven Sester saatis tutvumiseks laiali II pensionisamba remondiplaani, mille aluseks on esimeste väljamaksetega saadud kogemused.
- Rahandusminister Sven Sester. Foto: Eiko Kink
Rahandusministeerium saatis teistele ministeeriumidele ja turuosalistele II pensionisamba väljamaksete seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse. Kavatsus tutvustab teise samba pensionäridele suuremat lepingute valikut, lisaks on plaanis reguleerida kolmanda samba kindlustuslepinguid, et hõlbustada tööandja jaoks pensioniskeemide pakkumist, selgitas rahandusminister Sven Sester.
Nii on plaanis lubada elukindlustusseltsidel pakkuda lisaks garanteeritud intressimääraga
pensionilepingutele ka investeerimisriskiga pensionilepinguid ja lepinguid, mille intressimäär vaadatakse kindla aja järel üle. Sellised lepingud pakuvad alternatiivi näiteks neile, kes on valmis pensioni saamise ajal enam riske võtma.
Pensionilepingute valiku laiendamiseks tahetakse tuua fondipensioni kõrvale ka tähtajaline pensionileping, kus investeerimisrisk läheb üle elukindlustusseltsile. Nii saavad ka väiksema summa kogunud inimesed valida, kas jätta raha pensionile minnes pensionifondi või loobuda investeerimisriskist ja sõlmida tähtajaline pensionileping.
Fondipensioni puhul on väljamaksete suurus kõikuv, sest need sõltuvad pensionifondi tulemustest, tähtajalise pensionilepingu puhul garanteerib lubatud suuruses väljamaksed elukindlustusselts.
Aluseks analüüs
Teise samba väljamakseid puudutavate muudatuste aluseks on rahandusministeeriumi analüüsid, kus uuriti väljamaksete esimese viie aasta kogemust (aastad 2009–2013).
„Summad, millega teine sammas seni pensionidesse panustas, on veel suhteliselt tagasihoidlikud, kuid selle põhjus on eelkõige lühike kogumisperiood. Väljamaksete korralduses suuri tagasilööke pole, kuigi investeerimiskeskkond oli analüüsitud perioodil keeruline,“ selgitas kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste. „Samas saab väljamaksete pensionilepingute valikut laiendada ja süsteemi läbipaistvust suurendada.“
Kolmas tee
Kolmandat sammast puudutavatest muudatustest olulisim näeb ette võimaluse sõlmida täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid tingimustel, kui kogutud raha kasutamine on piiratud pensioniikka jõudmisega. Kehtiva seaduse alusel on kõiki täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid lubatud enne kokkulepitud pensioniikka jõudmist üles öelda ja kogutud raha varem kasutusele võtta. Muudatused annavad tööandjatele võimaluse teha töötajate eest sissemakseid ka sellisesse lepingusse, kus töötajad saavadki seda raha alles pensionieas kasutama hakata.
Rahandusministeeriumil on kavas eelnõu välja töötada ja see kooskõlastamisele saata juba sel kevadel.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.