Narva nupumeeste laiahaardeline petuskeem

Kirev kurjategijate jõuk manipuleeris inimestega 2010. aasta suvest nii olematute päikesereiside, järelmaksude kui ka näilise heatahtlikkusega, võttes enda tiiva alla endisi töötuid. Seda muidugi fiktiivselt, sest tegelikult kedagi ei palgatud. Nende kuritegeliku maailma edulood päädisid korraliku rahapesuga.

Jõugu aju ja ninamees, 34aastane Vladimir Väkram kasutas rahapesuks ka oma isa pangakontot. Petuskeemi mässitud firmade juhatustesse määras ta samuti nii oma ema kui ka isa. Samas skeemis kaasa löönud Alla Tihhomirova (52) ja Irina Jakovleva (25) on ema-tütar. Kogu pettuse sularaha voolas Väkrami taskusse erinevatelt pangaarvetelt ühe ja sama Narvas asuva Tiimani tänava sularahaautomaadi kaudu.

Töötukassa kinnitab, et praegu pole sellised pettused enam võimalikud, kuid Narva kelmide riisutud 40 000 eurot nõuavad kohtutäiturid töötukassale praegu ikkagi tagasi. Jõuk sai erinevatelt kindlustusfirmadelt pettuse teel kätte ligi 26 000 eurot, üritades välja petta kaks korda rohkem.

Viru ringkonnaprokurör Irina Karo polnud juhtumi kommenteerimiseks kahe nädala jooksul haiguslehel viibimise tõttu kättesaadav. Äripäevaga suhelnud Narva ettevõtja sõnul pole tegemist Narvas tuntud inimestega, tema neid ei teadnud. Nüüd aga kõigest järgemööda.

Fiktiivne päikesereis võltsitud dokumentidega

Väkrami üks edukamaid kuriteopaarilisi oli Irina Jakovleva, kellega koos panid nad toime kindlustuskelmuse. Nimelt sõlmis kelmide duo 2011. aasta 24. aprillil ühe kindlustusfirmaga reisikindlustuslepingu, mis pidi katma samal päeval alanud viiepäevast turismireisi Türgi kuurortlinna Antalyasse. Vaid kaks päeva hiljem teatas Jakovleva kindlustusfirmale, et pidi haigestumise tõttu reisi ära jätma ning tegi avalduse 2400eurose kindlustushüvitise väljamaksmiseks.

Ostetud turismireisi tuusikut tõendava dokumendi võltsis Väkram. Nii töötas see ka paljudel kordadel enne ja pärast seda. Väkram võltsis, keegi teine pandi tanki. Sel korral küll kindlustaja keeldus hüvitise väljamaksmisest, kuid õnn naeratas neile juba järgmisel katsel.

Sarnaseid reisikindlustuslepinguid sõlmisid nad samal kevadel veel mitmel korral erinevate kindlustusfirmadega. 9. mail said nad niiviisi oma esimeseks saagiks kindlustushüvitisena 1918 eurot.

Lisaks kindlustuskelmusele mõisteti nii Jakovleva kui ka Väkram süüdi turismivautšerite ja kassa sissetulekuorderite võltsimises.

Täpselt sama Antalya-skeemi kasutas Väkram ka koos Tatjana Kangase (58) ja Andrei Markusega (52). Markusega kukkus plaan läbi, aga Kangas sai kindlustusfirmalt kätte 1918 eurot.

Korra proovis Antalya-pettust iseseisvalt ka Tatjana Jarkova (27) ja sai kindlustusfirmalt „haigestumise tõttu ära jäänud reisi eest“ pärast korduvalt esitatud avaldust kätte 1025 eurot. Edaspidi ta seda skeemi aga rohkem ei proovinud ja pööras tähelepanu töötukassa tüssamisele lasteteatri kaudu.

Väkram üksi aga oli turismituusiku skeemis ülimalt edukas – ise võltsis, ise esitas dokumente, ise kasseeris raha. Tema nimetas reisi sihtkohaks enamasti Egiptust ja sai valedega erinevatest jalatraumadest kindlustusfirmadelt oma isa pangaarvele kokku üle 16 000 euro. Suurima ühekordse väljamaksena teenis ta kindlustusfirmalt kolme inimese ärajäänud reisi eest 5500 eurot.  

Rahapesu käib täie hooga

Väkram ei öelnud pettuste tarvis ära ka oma tuttava ID-kaardi kasutamisest ning tulu varjamiseks korduvast rahapesust. Erinevate tuttavate ja firmade arvetele sokutas ta varjule 16 370 eurot. Suurte summade hajutamiseks võttis ta sageli ise sularaha välja ning lasi seda teha ka oma isal ning enda kontrollitavate firmadega seotutel. Nii mängis loos olulist rolli ka Narvas aadressil Tiimani 20 asuv sularahaautomaat, kust peturaha pättide kukrutesse voolas.

Näiteks kandis Väkram raha oma isa, Plastpak Aken OÜ, uue nimega Kodunew juhataja arvele, püüdes varjata raha tõelist omanikku ja ebaseaduslikku päritolu oma firmade käivetes. Kokku kandis ta oma firmadest isa arvele 16 357 eurot, sellest summast osa kandis isa edasi enda juhitud firmasse ja kaasosalisele.

Väkrami vangerdustehingute summad varieerusid 30 eurost ligi tuhandeni, maksete selgitusteks näiteks „Sissemaks panka kindlustuse müügi eest“ või „Tuuri 121 arve tasumine.“

Tüssavad töötukassat

Korduvatest Antalya-skeemidest tuttavale Irina Jakovlevale kuulub usaldusühing (UÜ) Veltel, mille kaudu võttis ta 2010. aasta novembris näiliselt tööle endise töötu. Töötukassa kohustus selle eest tasuma ise poole endise töötu palgast. Sellega pettis ta ühtlasi ka Euroopa Sotsiaalfondi, kes töötukassa välja makstavat toetust kaasrahastab.

Jakovleva asus hoolega esitama töötukassale võltsitud tõendeid välja makstud palkade kohta. Niiviisi õnnestus Jakovleval petta töötukassalt poole aastaga kompensatsioonina välja ligi 1700 eurot, palkamata tegelikult kedagi.

Novembris 2010 alustatud petuskeemi laiendas ta jaanuaris veel järgmistegi fiktiivsete töötute palkamisega, kelle eest sai samuti töötukassalt kuni juulini kokku üle 10 000 euro kompensatsiooni. Skeemi edenedes kehtivuse kaotanud eesti kroonides oli töötukassa välja makstud summa ligi 162 000 krooni.

Ka kurjategijate grupi ninamees Väkram kasutas töötute palkamise skeemi oma isa juhitud firmas OÜ Plastpak Aken (Kodunew). Töötukassalt pettis ta – või isa-poega üheskoos, sest „veebidisaineri praktikakoha lepingud endiste töötutega“ sõlmis ta isa nimel – niiviisi välja ligi 3000 eurot. Väkrami isa protsessis aga süüdi ei mõistetud.

Sama skeemi kasutas Väkram ka oma teistes ettevõtetes, näiteks Laenliising OÜ kaudu pettis ta töötukassalt välja 1330 eurot. Ka Väkrami teine firma OÜ Brios Magus osales selles skeemis, seekord oli firma juhatuses Väkrami ema. Selle firma kaudu sai ta töötukassalt üle 5000 euro, Hansaliizi Plast UÜ kaudu 4600 eurot.

Lisaks päris tööle said kujuteldavad töötud ka praktikale. Näiteks Laenliising EST UÜ alt „võttis“ Väkram endisi töötuid praktikale logistika erialal ning taotles ka selle eest töötukassalt kompensatsiooni, saades seda kokku 1330 eurot.

Mängu tuleb riukalik lasteteater

Ühekordseks jäänud Antalya-pettusest tuttav Tatjana Jarkova lõi „praktikajuhendajana“ kaasa ka Velteli omaniku teises projektis, Irina Jakovleva MTÜs Tantsukultuuri juurutamise ja näitlemisoskuse arendamise lasteteater Kuldne Ekspress. Selle abil hakkas Jarkova-Jakovleva tandem samuti pettuse toel soodustusi saama.

Jarkova võltsis dokumente ja Jakovleva esitas neid töötukassale, seekord välja mõeldud töötu Kuldsesse Ekspressi veebidisainerina praktikale võtmise ning tema juhendamise eest palgakompensatsiooni saamiseks. Ta koostas hoolikalt ka praktikapäevikud ja -graafikud, kuigi Jarkoval polnud tegelikult veebidisaineri juhendamiseks ei vajalikke teadmisi, haridust ega kogemusi.

Nii sai Jakovleva töötukassalt Kuldse Ekspressi arvele kolmel korral kokku ligi 500 eurot kompensatsiooni. Õige pea „võttis“ ta praktikale veel teisigi töötuid veebidisainereid ning hakkas sellega süstemaatiliselt töötukassat riisuma, teenides üle 3000 euro.

Varem töötute palkamisega silma paistnud Veltel hakkas nüüd Kuldse Ekspressi eeskujul samuti töötuid praktikale võtma. Kuldne Ekspress omakorda hakkas lisaks praktikantidele Velteli eeskujul töötuid palkama, teenides samale seltskonnale veel 4300 eurot.

Uued näod ja firmad, sama skeem

Ka Tatjana Kangas kasutas Jakovleva skeemi ja „palkas“ OÜ Joka Grupp ja UÜ Kontakt Grupp kaudu endisi töötuid ja võttis neid ka praktikale, esitades selle eest töötukassale kompenseerimiseks fiktiivseid palgatšekke, teenides kokku 4600 eurot.

Võib arvata, et lasteteatri-Jakovleva õppiski seda pettust Kangaselt ja Andrei Markuselt, sest viimane alustas töötukassa koorimisega oma usaldusühingu Mars Studio alt juba 2010. aasta suvel. Praktikapettuse käivitas Kangas 2011. aasta mais.   

Õnnestunud järelmaksupettus

Koos Väkramiga tegutses ka Irina Jakovleva ema Alla Tihhomirova. Nemad kahekesi kasutasid unikaalseks jäänud skeemi. Tihhomirova edastas Väkramile ühe kolmanda isiku (ütleme Dima) isiklikud andmed koos dokumendi koopiaga, millega sai Värkam 3. oktoobril 2011 kenasti esitada taotluse Dima nimele järelmaksu saamiseks. See Värkamil õnnestuski ning pärast Dima allkirja edukat võltsimist sai Värkam enda kontrolli all oleva Pastpak Aken OÜ arve kaudu järelmaksu pakkujalt Dimaga sõlmitud võltslepingu alusel juba 11. oktoobril 1265,99 eurot.

Kokku petsid kuus kurjategijat töötukassalt välja 40 063 eurot ja kindlustusfirmadelt 25 832 eurot, lisaks järelmaksu pakkujalt 1265,99 eurot.

Kohtus nõustusid kurjategijad kokkuleppemenetlusega.

KES ON KES

Vanglasse läheb esialgu vaid üks

Vladimir Väkram (34) – mõisteti süüdi soodustuskelmuses, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises, kindlustuskelmuses, suures ulatuses toime pandud kelmuses, rahapesus vähemalt teist korda ja isikuandmete ebaseaduslikus avaldamises. Määrati liitkaristuseks 3 aastat vangistust, lisaks rahaline karistus 640 eurot. Kohe kuulub ärakandmisele 3kuuline vanglakaristus, ülejäänu katseajaga 3 aastat. Lisaks peab maksma kannatanutele 18 600 eurot. Töötav Eesti kodanik, kõrgharidusega, varem kelmuse ja võltsimise eest kolmeks aastaks tingimisi vangi mõistetud.

Tatjana Jarkova (27) – mõisteti süüdi kindlustuskelmuses ja dokumendi võltsimises. Määrati liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust sama pika katseajaga. Töötav Eesti kodanik, keskeriharidusega, varem kriminaalkorras karistamata, loobus kaitsja osalemisest.

Irina Jakovleva (25) – mõisteti süüdi soodustuskelmuses, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises ning kindlustuskelmuses. Määrati liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust katseajaga 3 aastat. Lisaks peab maksma kannatanule 2058 eurot. Töötu Eesti kodanik, keskeriharidusega, varem kriminaalkorras karistamata.

Alla Tihhomirova (52) – mõisteti süüdi suures ulatuses toime pandud kelmuses. Koos varasema karistusega määrati liitkaristuseks 5 kuud vangistust katseajaga poolteist aastat. Kodakondsuseta ja töötu, kuid kõrgharidusega, varem kelmuse ja võltsimises eest kuueks kuuks tingimisi vangi mõistetud.

Tatjana Kangas (58) – mõisteti süüdi soodustuskelmuses, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises. Määrati liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust katseajaga 3 aastat. Lisaks peab maksma kannatanule 2058 eurot. Töötav Eesti kodanik, keskeriharidusega, varem kriminaalkorras karistamata.

Andrei Markus (52) – mõisteti süüdi soodustuskelmuses, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises. Määrati karistuseks 1 aasta vangistust katseajaga 1 aasta. Töötav Eesti kodanik, keskeriharidusega, varem kriminaalkorras karistamata.

Kõikidele ettevõtetele määrati lisaks ka ligi 3500–4000eurosed rahalised karistused, nende vara ja raha konfiskeeriti.