Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene meedia: Liksutov, kuhu sa parkimisraha panid?

    Maksim LiksutovFoto: Erik Prozes

    Loksalt pärit Maksim Liksutov, kes on Moskva aselinnapea transpordiküsimuses, suutis kolme aastaga tasuliselt parkimiselt koguda 5,8 miljardit rubla, aga kogu tasulise parkimisala laiendamise projektile kulutada 16 miljardit, kritiseerib Vene majandusleht Vedomosti.

    5,84 mld rubla on andnud AMPP tasulise parkimise tulu Moskva linnaeelarvesse 2012. aastast. See raha on mõeldud linna heakorraks.

    2,86 mld rubla on kogutud parkimistrahvide eest. AMPP esindaja sõnul otsustatakse selle raha kasutamine vastavalt linna eelarvepoliitikale.

    2,96 mld rubla maksid autojuhid sõiduki teisaldamise eest ja 99 mln rubla auto hoidmise eest eriparklas. See raha läheb linnaeelarvesse.

    6 mld rubla aastas kulub keskmiselt parkimisala laiendamisele Moskvas, plaani järgi on parkimiskohtade täituvus 65%, praegu ületab kesklinnas parkimine kriitilise 85%, kus autojuhid kulutavad palju aega vaba parkimiskoha leidmiseks. AMPP selgitas Vedomostile, et maailma praktikas reguleeritakse sellist koormust tasuliste parkimiskohtadega ja kui täituvuspiir läheneb kriitilisele, tõstetakse hinda.

    Venemaa opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi võtab teema teravalt oma blogis üles: „See tähendab, et koguti kolm korda vähem kui kulutati. Minu jaoks näeb see number välja veelgi šokeerivam, sest ma tean hästi, et paljudel juhtudel on niinimetatud „parkimiskohtade korraldamine“ Liksutovi ja Co poolt otsene linna raha vargus. Nad on pidevalt eraldanud raha juba olemasolevate parkimiskohtade korraldamiseks,“ kirjutas Navalnõi ja jätkas: „Vähe sellest, Vedomosti selgitas välja, et lubatud linnaosade hüvanguks ei lähe parkimisraha juba üle aasta – aga just see oli linnavalitsuse põhiline propagandapunkt tasulise parkimisala laiendamise idee läbisurumisel.“
    Millest siis kirjutas Vedomosti?
    Tänavu jaanuariks oli Moskva tasulise parkimise ala kolme aastaga laienenud üle 50 000 tasulise koha võrra ning neid haldas ja parkimise eest saadud raha kasseeris sisse munitsipaalfirma AMPP, mille nimi kõlab tõlkes „Moskva parkimisruumi administraator“.
    2012. kuni 2015. aastani oli firma tasulises tsoonis parkimise eest kogunud 5,8 mld rubla (67,4 mln eurot), kogutud trahvide summa oli kaks korda väiksem, 2,86 mld rubla (33,2 mln eurot). Samas aga on kurioosne, et nende üle 50 000 tasulise parkimiskoha loomisele on Moskva transpordiamet kulutanud üle 16 miljardi rubla (186 mln eurot), kirjutas Vedomosti.
    „Tasuliste parkimiskohtade loomise põhiülesanne pole mitte kasumi teenimine, vaid parkimise korrastamine, rikkumiste vähendamine, jalakäijatele, linnatranspordile ja autojuhtidele turvalise ja mugava keskkonna loomine,“ vastas Vedomosti järelpärimisele AMPP pressiesindaja.
    Kuigi tasulist parkimisala laiendama asudes rõhutas linnavõim, et see raha jõuab munitsipaaleelarve kaudu iga linnaelanikuni, parandades nende heaolu, jõuab linnavolikogu saadikute sõnul kodanikuni sellest vaid väike osa, ja sedagi kulutatakse ilma linnaosadelt arvamust küsimata, ütles väljaandele ühiskondliku organisatsiooni Sinised ämbrid koordinaator Pjotr Škumatov. Eelmise aasta lõpul saatis volikogu saadik Jevgeni Budnik aga kirja president Vladimir Putinile, kellele kurtis, et „kogutud vahenditest lapitakse veel kaua eelarveauku, mis tekkis tasuliste parkimiskohtade loomise projektiga“.
    Linnarahva huvide eest seisvatel aktivistidel paistab olevat õigus, leiab ka Vedomosti. Lastes kolm aastat tagasi käiku tasulise parkimise pilootprojekti, kinnitasid Moskva linnavõimu esindajad, et parkimistasudelt kogutud raha kulutatakse kindlal viisil, nii nagu näeb ette 2012. aasta lõpul välja antud valitsuse määrus „Moskva linnaosade juhtimise stimuleerimisest“. Selle järgi saavad linnaosad, kus lähevad käiku esimesed tasulised parkimiskohad, alguses 100% laekunud rahast. Dokumendi järgi oli see raha mõeldud linnaosade heakorrale ja majade kapitaalremondile. Hiljem nimekirja laiendati: raha lubati kulutada „metroo ligipääsetavuse tõstmiseks jalakäijatele“; seejärel lisati sinna majade juurde loodud tasuliste parkimisalade tõkkepuude paigaldamise toetus, kus tõkkepuu paigaldamise hinnaks oli 50 000 rubla.
    Rahajaotamise skeem näeb paberil välja lihtne, kuid jõuda jälile, palju parkimise eest tegelikult on laekunud ja kuidas raha jaotub, osutus keeruliseks, märkis oma aruandes Moskva kontrollpalat, kes eelmisel aastal kontrollis tasulise parkimisala toimimist. Palat märkis aruandes, et infosüsteemi andmetele ligipääsu puudumise tõttu polnud võimalik piisavalt kontrollida laekumisi ja kulutuste paikapidavust.
    Tegelikud andmed erinevad neist, mis on toodud aruannetes, kirjutab Vedomosti. Kui AMPP pressiteenistus teatas, et 2014. kandis ettevõte linna eelarvesse 2,09 mld rubla, siis selgub linnaosade aruannetest, et neile eraldati 1,187 mld rubla – ehk 903 mln rubla vähem. Selle raha saatust Vedomostil välja selgitada ei õnnestunud.
    Kui veel kolm aastat tagasi oli raamatupidamine korras ja loetletud kõik remonditud hoovid, mänguväljakud ja rõdud, siis 2015. aasta algusest puudub aruandlus täielikult.
    „Asi on selles, et mingit sisulist raha tasulise parkimise eest me 2015. aastal ei saanud, linn võttis selle endale ja otsustab ise, millele kulutab,“ selgitas üks anonüümsust palunud linnaametnik, kes leiab, et nii ongi õige. „Tänases keerulises rahalises seisus tuleb kulutada tõesti olulistele programmidele, sest kui küsida kohalikelt elanikelt, siis nemad nõuavad kulutamist pisiasjadele – kellel pole koera jalutamiseks kohta, kes tahab värvida trepikoda, kuigi seal oli hiljuti remont,“ selgitas ametnik väljaandele.
    Tänavu peaks parkimistasudest Moskva eelarvesse jõudma vähemalt kolm miljardit rubla.
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikekaupmees: turgu ahistav alkoholiregister peab kaduma!
Alkoholiregister on elav näide sellest, kuidas turumoonutus ei taha kaduda, sest bürokraatia on tugevam kui terve mõistus, kirjutab enam kui 10 aastat käsitööõllepoodi pidanud väikeettevõtja Karmo Tüür.
Alkoholiregister on elav näide sellest, kuidas turumoonutus ei taha kaduda, sest bürokraatia on tugevam kui terve mõistus, kirjutab enam kui 10 aastat käsitööõllepoodi pidanud väikeettevõtja Karmo Tüür.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Soome Metsä Wood soetas Eestis tehnohoolduse firma
Soome üks juhtivaid metsatööstuseid Metsä Wood võtab Eestis üle üksused hooldusfirmast Quant Estonia, mis tegutsesid Metsä Woodi juures.
Soome üks juhtivaid metsatööstuseid Metsä Wood võtab Eestis üle üksused hooldusfirmast Quant Estonia, mis tegutsesid Metsä Woodi juures.
Millal oma raamatupidaja lahti lasta?
Õige vastus on, et ära seda küll otsejoones tegema jookse, sest head raamatupidajat pole lihtne leida.“Kui praegu on Eestis ligikaudu 170 000 maksukohuslasest ettevõtet, siis e-arveid kasutab neist ainult 14 000,” ütles Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Õige vastus on, et ära seda küll otsejoones tegema jookse, sest head raamatupidajat pole lihtne leida.“Kui praegu on Eestis ligikaudu 170 000 maksukohuslasest ettevõtet, siis e-arveid kasutab neist ainult 14 000,” ütles Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.